| |
Pulm
|
|
| |
a) Sügise akati pulmade vastu valmistama. Mihkli ja mardi vahel oli pulmade tegu - õiges uskus pastuaal ei laulatud. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi pool peeti vähe - ainult saadipulma. Peime poolt olid suured pulmad, kestsid kolm-neli päeva. Pruudi suguvõsa tuli pruudi poole kokku. Õhtast läksid, pulmapäeva omikul, kui laalatserahvas ja kirstutüdrikud said ära läin, siis lahkusid ära. |
|
| |
|
|
| |
Peimes tuli oma käemehega õhta sõnna. Omingul sõitsid laalatserahvas kiriku: pruudi poolt pruut, pruudi esik, järgmine ja käemees (pruudivend); peime poolt peimes ja peimevend (~käemees). Ruudi vend ja pruut istsid teise vankri peal. Kiriku juures pruut läks peigme juure ja järgmine peigmevenna juure. |
|
| |
|
|
| |
pag. 208 Kui laalatserahvas läin, akkas kirst ka minema. Kirstu viisid 4-5 tüdrikut, 3-4 meest - kõik pruudi poolt. Kui pulmakotta läksid, seal olid vastuvõttajad, seal akati pas´sa küsima. Nad tahtsid, et antaks öömaja ja prii söök-jook. Siis akati passa küsima - nad vabandasid end sellega, et kastiperemees (=pruut) tuleb taga. Kirstus ollid pruudi asjad ja asemeriided. |
|
| |
|
|
| |
Pärast sööki pruudivend tegi võtmega kirstu lahti - enne mõõgaga rist kaanele. Pruut andis asemeriided ämmaeidele, see läks asemeid tegema. Kirstust võeti leib, mis seest õõnes ja mähka täis (mähk keedeti peenikestest linnassejahudest). Pruudi esik jägas pulmamähka, naised ja lapsed tahtsid saada, mehed ei läin mette. |
|
| |
|
|
| |
pag. 209 b) Laulatsel vennad pidid kroone oidma: pruudivend pruudil, peigmevend peigmel. Laulatse ajal pandi sõrmused sõrme. |
|
| |
|
|
| |
Sõideti tuhatnelja nii minnes kui tulles (=enamasti vankritega). Kolme obusega käidi kiriku juures, kahe obusega viidi kirstu. |
|
| |
|
|
| |
Vahel tee pandi kinni, vahel lasti püssi koa. Simistis akatud kord püssi lasma - kui õueväravast sisse keerati, lasti püssi vastu - ja lastud obusele rindu. Eks see purjus peaga tehtud. |
|
| |
|
|
| |
Mis passi nõudmisel küsiti, pidi seletama pruudivend, pruut ise es räägi sõnagi. |
|
| |
|
|
| |
c) Kiriku juurest tulema akates oli pruudil sama rätik peas, mis ennemgi. Alles õhtul sai tanu. - Ojo - kübar ja rätik üle - viidi kodu ligidal vastu - külast välja - ja toodi pruut kinniste silmadega külasse ja laua taha istuma. |
|
| |
|
|
| |
d) Õhtul oli tanule löömine. Pruudile anti üks vana tanu pähe, kui laua tagant ää tuldi, ja üks väike tüdruk lõi maha: |
|
| |
|
|
|
|
24 |
Pea tanu peas, pea tanu peas,
|
|
|
|
25 |
Ära jäta mehe külje ala!
|
|
| |
Pärast pandi õige tanu pähe - arjutanu - see oli kõige pulma aa peas. Sellele pandi valge lina ümberrinki nii et teine silm oli kinni. |
|
| |
|
|
| |
Pulma lõpul pandi vähike tanu arjutanu asemele. |
|
| |
|
|
| |
e) Pulmatoidud. Kartulid, liha või suured keedetud kalad (tervelt kausiga laual), liha vaagnas, kohvi ka tehti. Sooja õlut tehti, pandi apu leiba sisse, piima ka, suhkru ja siirupiga tehti magusaks. Piima pandi siis, kui lauale akati andma. Enamasti mõneks ominguks tehti, teisel või kolmandal pulmapäeval. Anti kappade ja toopidega. |
|
| |
|
|
| |
Pulma lõpuks keedeti üks supp, liha-, kartuli- ja limbisupp. Muidu pulmas suppi ei antud. Siis oli teada, et oo lõpp. |
|
| |
|
|
| |
Nuga pidi igaühel olema, kahvleid ei olnudki. (Käsi ei pestud! Ütleb, et ta ei olevat tahtnudki liha süüa, sest lapsed ja purjus mehed käpitsesid selle liha kallal. Kui just lauale toodi, siis võis võtta.) |
|
| |
|
|
| |
Õlut anti kappadega - 4-5 kappa. Viina anti pudelitega, pudel käis ringi. |
|
| |
|
|
| |
f) Pruudil ja peigmel oli voodi kamres. Kui riided sinna viidi, siis olid paljad põhilauad. Pruut üppas kolm korda põhilaudade peal, et kas voodi kannab, siis pandi ase sisse. |
|
| |
|
|
| |
Magamapanek: Peigmees läks ennem voodi. Kes vooditegija oli oln, tõstis pruudi voodi peigme juure, esimene (=esik) päästis pruudi riidest lahti. (Vooditegija sai kindad.) |
|
| |
|
|
| |
(Magamapanekul olevat ka natuke lauldud.) Omingu ei tohtin enne tõusta, kui laulik läks üles üidma: |
|
| |
|
|
|
|
44 |
Ju oled uned maganud,
|
|
|
|
45 |
Pesitanud peiu küljed
|
|
| |
jne. Peigmes ja pruut pidid seltsis ühe kausi kallal silmi pesema ja seltsis kuivatama. |
|
| |
|
|
|
| |
|