| |
Kosja- ja pulmakombeid.
|
|
| |
Kosja asi on nisuke: peigmees kuulas pruuti; kui arvas, et saab, siis ostis sõrmuse ja "kuulupudeli" (1/2-toobiline peeneviina pudel). Läks neljapäe kuulama, laupäe läksid kihlama. Kui pruut tuli talle, siis võttis sõrmuse ja "kuulupudeli" vastu. Minu ajal viis ikka peigmees ise, vanemal ajal käind üks naine kuulamas. Vanematele pidi ka ikka rääkima. Siis mindi laupäe kosja, neljapäe oli kuulamine. Isamehega tulid kosja. Tehti süüa, võeti ausasti vastu. Peigmees tõi saiakoti ja viina. Siis läksid õpetaja juure. Mõnes kohas rääkisid ka - mõnel oli lehm või mullikas kadund, tulid otsima. Minu ajal ei old enam, ütlesid, et on kergatsi tegu. Pärast kihlust joodi pruudi kodu kosjaviina. Palju oli rahvast koos, need kutsuti pulma ka. |
|
| |
|
|
| |
Pulmad tulid 3-4 nädala pärast, kuda kellegil oli val- mistada. Äiad-ämmad said sukad-kindad, õed vennad ka, anti "kihi-aamise" ajal välja. Pruut laskis külas teha, ise ei jõund, punutud paelu oli sadantete viisi. Pillimees ise sai üks 15 paela, pandi pilli külge. Peiupoisid said ka 5-6 paela. |
|
| |
|
|
| |
Omiku mindi pruudi koju kokku, peigmehe puolt pulmalised läksid peigmehe koju. Omiku söödi ja loeti-lauleti. Pruudil oli sõitja, see võttis peale, viis kiriku. Peiupoistel olid roosad ja punased roosid, sõitjal oli valge lint ja roos, selle ostis pruut ise. Kui said laulatatud, siis läksid Niida kõrtsi, seal läks tantsuks lahti. Kodused kokad ei saand nii ruttu toitu valmis, pidi viivitama. Siis tulid koju, siis oli ajamist küll. Kui ma laps olin, siis üks sõitja aas pruudi vankriga ümber, pruut sai raskesti aavata. Sõitja viis pruudi ära, peiupoisid aasid taga, et viib pruudi ära. Sõitja läks muidu teise, kolmandasse talusse. Minu sõitja läks Nuudile, ei oolind, et pruudikodus oli lipp üleval. Ma enne olin Nuudil teenind, aga sel ajal elasin teises kohas. Siis mindi sööma, söömapalve loeti ka enne. Pärast söömist läksid tantsima. Kui ei old kodu ruumi, siis läksid külasse. Rehealustes tantsiti, õues ei tantsitud palju, siin on niisugune lodu metsaalune, ei ole kõva ega siledat kohta. |
|
| |
|
|
| |
Pulme peeti nädal otsa, muudkui söödi ja tantsiti. Siin käidi Jõesuu kõrtsis tantsimas. Esmaspäeva õhta läksid peigmehe kodu, akkasid linutama, mütsi panema. Pruudisõitja viis pruudi sinna, ta pidi linutama ka. Aga ta läks peitu, pruuttüdrukud pidid seda ikka valvama. Aga kui said kätte, siis ta tegi jälle käpad nõgiseks, ei tohi kuskilt kinni akata. Toodi käepesuvett, pesti puhtaks. Said puhtaks, tegi jälle tahmaseks, mõnel oli keriksekivi taskus. Viimaks pandi müts pähe. Enne pani veel kõrva poole ja viltu ja paelad ettepoole, aga naesed õiendasid: Kuda sa paned, ta ei näe niimoodi! Üks naene ikka sättis, kuda peab olema. |
|
| |
|
|
| |
Siis akkasid põlle panema. Ta sidus selja taha ja külje peale, viimaks sai ette. Siis sõitja võttis põlle nurkadest kinni, et põll tahab lappimist, peigmees on katkise põlle toond! Pani ise kõige enne mõne raha põlle sisse, siis viskasid teised sinna õberaha ja paberiraha. Paelu pandi kaela ka, "kaasanaene" pani neile, kes käisid "põlle lappimas." Kerstu ääres linutati, sealt pruut andis viina ja saia ja asju. Kaasanaene andis sealt nooriku liiki igaühele, niipalju kui oli. Saiatükk peale, viina alla. Siis viidi noorik tantsima, "jalgu katsuma", kas jalad käivad easte. Peiupoiss läks kõige enne, teised läksid ka. (Rahaandmist pruudile tantsu eest jutustaja ei ole kuulnud.) |
|
| |
|
|
| |
Siis läksid pulmad edasi, niikaua kui "kihiaamine" tuli, see oli kas neljapäe. Pulma aal olid kroonid laua kohal rippumas, pilliroost olid tehtud, roosid olid küljes. Laev oli ka vahel laes, kis oskas teha. Mõnes kohas oli 3 krooni. (Jutustaja oskab neid teha ja lubab mõne veel valmistada.) Pärgasi ja kaskesi pandi suvisel ajal, uuemal ajal tehti auväravad. Kangad pandi seina peale, et riided mustaks ei saa, pulme peeti ju vanas rehetoas. |
|
| |
|
|
| |
Pruut ja peigmees istusid laua ääres. Toodi taldrek laua peale ja pandi viinapudel laua alla - pulmalised tahtsid viina ära varastada. Pandi "padendi" seina peele - silt, et tohib viina müüa. Isamees akkas kutsuma rahvast noorerahva liigile. Kõige enne toodi annivakk, sõitja tõi pealael, viind vahel ära ka, kui sai. Ühekorra tõmmasid kojast lakka ülesse, reialt tulid maha. Viidi lauale pruudi ette, kaasanaene võttis andisi välja, see oli "sületäis". Äi ja ämm said kõige enne, mõlemad said särgiriide, sukad ja kindad, mütsi ja siidirätiku. Peiupoiss tantsis ringi nendega, kes andid said. Õed ja vennad said ka. Õde sai käisteriide, naesest õed said mütsi ja põlle ja rätiku. Tüdrukust õed said siidirätiku. Ühes kohas old 60-küünrane kangas, kõik tehtud andideks. Pruudid käisid kosjaviinaga mööda küla ringi, said villu, käisid "öntamas". Mõni andis raha ja seepi, mis aga kellelgil oli võimalik anda. Suur ulk anti villu, ma sain isegi üks 25 naela villu. Võeraste juures käidi ka, ega pulmaliste juures üksi käidud. Kui ei käind, siis akkasid augutama, et peab ennast uhkeks. Käisid mitmes külas, mõnes kohas käind päris võerad pruudid, keda ei ole tuntudki. Keegi käind veel naesepõlves Arukülas, võtt mütsi maha, et tema on pruut. |
|
| |
|
|
| |
"Kihiaamise" aal ajasid võitu - pruudi võit ja peigme võit, peiupoisid ajasid, kumma pulmalised rohkem raha panid. Pill aina pidi üüdma. Anti viina, pidi maksma ka. Mõni akkas vaidlema, et kas teil on kõrts, et te viina müüte? Ütlesid, et meil on padendid seinas, võime müüa küll. Anti rubla ja kaks, hilisemal ajal anti rohkem. |
|
| |
|
|
| |
Pulma võeti toitu ka kaasa, liha ja saia ja võid, see oli see kombe ja pruuk. |
|
| |
|
|
| |
Pillimees mängis, siis kutsuti kokad, tulid kulpidega, panid kulbid lauale viina eest, muud neil ei old panna. Anniaamise ajal nad said ka. Peiupoisid käisid kulpisi lunastamas, isamees ei and muidu kätte. Peiupoisid pidid jälle maksma. Kui välja lunastasid, siis kokad said tantsida ka. Siis kutsuti pillimees ka, pani pilli pandiks. Siis pidi pilli välja lunastama, pandi raha pilli nurkade peale. Isamees ütles ikka, et seda on vähe. |
|
| |
|
|
| |
Siis akati võitu ajama - kumma poole pani, siis oli nooriku võit või peigmehe võit. Mitmes kohas läind selle pärast tülisse. Kui raha pandi taldreku peale, siis pruuttüdruk kallas annivakka. Pärast pruut viis annivaka rahaga ära, siis valvati, et jälle ära ei võeta. Siis veel tantsiti. |
|
| |
|
|
| |
Ja kui neljapäe oli "kihiajamine", siis tulid veel reede omiku kokku ja said süüa. Reede õhtaks läksid laiali. Pulma lõpuks oli ikka klimpsupp, siis pidi ära minema. |
|
| |
|
|
| |
Pulma pillimees palgati, peigmees palkas. Maksis raha 5-10 rubla, kuda pikad pulmad olid. Andisi sai ka, sokid ja kindad ja paelu, pill oli paelu täis, see oli pruudi au, kui ästi palju pillimees paelu sai. Peiupoistel olid mõegad käes, nende külge pandi ka paelu. Noored inimesed käisid pühapäeviti koos paelu punumas. Enne olid löhikesed mõegad kohe selle jaoks. Kui peiupoiss karjus "õp-poiss", siis lõi mõegaga vasta aampalki, nii et palk tärises. Mõni laenas neid mõeku teiste käest. Kui ei old, siis olid linaropsimise mõegad ka. |
|
| |
|
|
| |
Ennevanasti oid pulmalaulikud ka, minu ajal enam ei old. Sinika pulmas lauld, nii et pidand riidu minema. Nad lauld norimise moodi, peremees keeland ära viimaks. Teised lauld vasta. Venekülas lauld: |
|
| |
|
|
|
|
30 |
Nüüd sai lilleke linale,
|
|
|
|
31 |
Nüüd saand talleke tanule,
|
|
|
|
32 |
Emand saand eide riietele.
|
|
| |
Minu aal enam ei lauletud. Laulikud tasu küll ei saand, laulsid muidu. Linutamise ajal olid aidas kerstu juures, kiitsid pruuti. Peiunaised laulsid vasta, kiitsid peigmeest, oligi riid käes. Veneküla eit oskas neid laulusi palju. |
|
| |
|
|
|
| |
|