| |
Pulmad.
|
|
| |
Kuulunaised käisid nädal vai kaks enne kõsjasid. Peidme sugulaised kehekeisi vai üksi tulid, tõid viina. Pakkusid tüdriku isale-emale viina. Kui nied vasta võtid, siis võis kõsja menna. |
|
| |
|
|
| |
Kõsjaminek õli ikke talve aal. Kevade laalatati õite pailu paare, vehel õli kahelt ümber altari. Kõsja sõidid peidmes ja isa- mes riede õhta, viina ja õlut ühes, saia kua. Peidmes jäi õue, aga isames tuli ies tuppa. Räägib et üks loom kadund, et kas põle seie joosnud. Õtsib tüdriku ülesse. Pakub vanadele viina, kui viina võetasse, siis on kõsjad vasta võetud. Läheb kutsub peidme ka tuppa ja toob saia vai mes pial on, peent viina ja, see antasse pruudile. Mehed istuvad siis lauda, antasse süia mis just rutem valmis saab ja pruut tallitab laua juures. Tõine ommuku viel kord süüa ja siis pruut ja peidmes sõidavad lugema. Õpetaja küsib piiblisalmisid, laseb seest lugeda. Kes ei mõsta, sie saadeti tagasi õppima, pidi teene kord tagasi tulema. Este küsib peidmest siis pruuti. Lugemast peidmes veeb pruudi jälle kodu ja sõidab siis oma kodu. |
|
| |
|
|
| |
Pruut käib selle viinaga mis peidmes kõsja ajal andis, sugulaiste juures andid korjamas ja kõsjaviina veemas. Üksipäine läheb komsuke kääs oma tuttavate ja sugulaiste juure, käib kõik ilmad läbi. Kes andis riiet, kes paari kindid, sukki, villu, käterätiku. Kaugemalt omastele nimetas ikke pulmatulekut ka. |
|
| |
|
|
| |
Laulatus õli nädal enne pulmi. Pruudi vei isames laulatusele ja peidmes vei isamenaise. Tagasi sõitis pruut peidmega ja isames oma naisega. |
|
| |
|
|
| |
Peidmes tõi pruudi lau- latuselt pruudikodu tagasi ja sõitis ise oma kodu. Sellega õli sedakõrda lõpp. |
|
| |
|
|
| |
Pühaba ommuku korjusid peidme võerad (peidmehe kutsutud pulmalised) peidme kodu ja pruudivõerad pruudikodu. |
|
| |
|
|
| |
Peidme pool anti pulmalistele vorstisuppi süüa, siis akkas pulm minema pruudi kodu. Ees sõitis isames, selle järele peidmes. Peidme kõrval istus peiusõsar. Peidme järele sõidid peiupoisid. Pruudil õlid kutsutud pruuttüdrikud ja pruudivend. Kui tal omal venda põld, siis kutsuti võeras, aga ikke pidi õlema nii pruudivend kui peiusõsar. |
|
| |
|
|
| |
pag. 55 Vorstisuppi saadi vorstitegemisel. Rasvased tanguvorstid pandi vette keema. Veri andis leemele tumeda värvi ja kui mõni vorst lõhki kees ning tangu ka leeme hulka sattus, siis sai maitsev vorstisupp. Praegugi süüakse seda pühade ja suurte talituste eel, kui aega pole muud toitu keeta ja vorstisuppi külluses. |
|
| |
|
|
| |
Pulma peeti teel ikke kinni kua. Isamel õli viinapudel kääpärast, ega muidu võinud teele minna. |
|
| |
|
|
| |
Seda küll ei mäleta, et pulma tulekut õleks mõni lähnd ette teatama. |
|
| |
|
|
| |
Sest ajast kui pulm pruudikodu jõudis, läks pruut pei- tu. Siis käidi ja õtsiti kõik kõhad läbi. Isames õtsis lindu taga. Tuppa õli ikke enamiste peidetud. |
|
| |
|
|
| |
Ega pulma muidu õue lastud ikke peeti veravas kinni. Pidid enne viina anma kui tee lahti tehti. |
|
| |
|
|
| |
Piale seda pandi peidme poolt pulmalised süema. Peidmes istus isame kõrval. Süia õli liha ahjus, kalad - suured avid pannis. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi pool anti iespa ommuku viel kord süia, siis akkas pulm peidmekodu menema. Enne viimast süema saadeti pruudi kerst tiele. Kerstuvedajaid õli kaks: üks pruudi, tõine peidme poolt. Kerstu piale tõst- misel tehti vigurid. Õlema raske, mehed ei jaksa tõsta, siis anti viina ja raha tõstjaile. |
|
| |
|
|
| |
Tiepial pieti kerstu ka kinni, siis tuli jälle viinaga lahti lunastata. |
|
| |
|
|
| |
Kerstu veeti tüdriku kaasavara nagu särgid, linad ja kangapakud. Anded olid ka kerstus kompsu siutud. |
|
| |
|
|
| |
Kui pulm peidmekodu jõudis, tuli ämm pruudile õue vasta. Võttis kääst kinni ja vei tuppa. Sial võeti suurrätik ümbert ja kasukas seljast. Mesterahvastel õlid valged kasukad seljas, mustad villased kuued pial ja valged rätikud kaelas. |
|
| |
|
|
| |
Ämm tõi pruudile ja peidmele silmavee vanni ette, siis need pesid oma silmad ära. |
|
| |
|
|
| |
Pulmarongis istus peiusõsar pruudivennaga. |
|
| |
|
|
| |
Äi ja ämm pulmaga ühes ei tuld; neil pidi peidmes vai keski peidme omastest hiljem järel käima. |
|
| |
|
|
| |
Enne kui pulm menema akkas, oli linutamine. Suured sugulaised õlid linutajad. Isamenaine oli üks ja pruudipoolt sugulaine teine. Pruudile siuti kolmenurgeline punane vai roosa siidirätik pähe, saigi noorik valmis. |
|
| |
|
|
| |
Õige vanast pandud tipuga mütsid pähe. Valge müts, pialaelt kroogitud, ees servas pits. Õige ilus olnud, pruut nagu kivipia-titt. (nukk.) Linutamise järele joodi terviseviina ja anti raha. Pulmalised istusid paariviisi laua ümber, noorpaar muidugi ka. Tadrik viinaklaasidega käis ringi, selle järele tühi tadrik raha jaust. Kes viina võttis, viskas ka raha tadriku. Igaüks pidi panema. Kel raha põld, see ei sand pulma mennagi. Mõni viis rubla vahetati enne pulmamenekut peent vaskraha, siis oli kua loopida. |
|
| |
|
|
| |
Põllelappimine. Ämmale korjati põllelappimise raha. Mõni pulmaline, mees vai naine, sidus omale põlle ette, käis pulmaliste ulgas ringi ja laulis: |
|
| |
|
|
|
|
48 |
Põll läks katki, põll läks katki,
|
|
|
|
49 |
Lapime ta ära.
|
|
| |
pag. 60
|
|
|
|
51 |
Kellega, kellega, me lapime ta ära?
|
|
|
|
52 |
Kullaga ja õbedaga.
|
|
| |
Anded olid lina sisse kimpu siutud. Pruut ise jagas. Ämmale sai särk, lina, käterätik, pearätik, sitsi kleidiriie, kindad - sukad. Äiale sai särk, sokid - kindad, kott. Isamenaisele sukad ja sõrmkindad. Kõik peidme poolt pulmalised pidid anded saama, kes ilma jäi, see oli eluaeg vihane. Kes sai sukad, säärepaelad, kes kindad. Üeldi ikke atähh, muud tänamist põld. |
|
| |
|
|
| |
Noorpaarile kingiti: põrsas, kana, toolisid, kann, suhkrutoos, vahel pott, pann, peil (peegel). |
|
| |
|
|
| |
Pulma ei kõlba muidu menna kui olgu pulmakomps ühes. Komsus veedi liha, võid, nisu- leiba, vanaleiba (rukkileib), mune. Iga mees vei setvertnoi viina. |
|
| |
|
|
| |
Kolmandal pulmapääval läksid noorpaar ja kõik pruudi poolt pulmalised tagasi pruudi kodu. Sial anti veel süia ja juua, siis läksid igaüks omale poole. |
|
| |
|
|
| |
Viimane söök peidmekodu oli kapsasupp. Peale sööki torgati piits laevahele, siis oli pulma lõpp. |
|
| |
|
|
| |
Need pruudi kutsutud pulmalised kes peidme pool ei käinud ja need peidme kutsutud, kes pruudi pool ei käinud, öeldi kutsuvõerad. |
|
| |
|
|
| |
Piale pulmi läks noorik nädalast aast oma kodu, aitas pulma pesu pesta vai tegi omale näpuvahel kedagi. Lauba õhta sõitis siis peidmes sinna järele ja pü- haba tuli periselt mehekodu elama. |
|
| |
|
|
| |
Pulma aal tehti kooki. Toover toodi tuppa ja segati taigen valmis. Siis küpsetati suuri ülepanni kooke ja neid kasteti rasvaga ja süedi. |
|
| |
|
|
| |
Õllepudi tehti ka. Keedeti õlut, pandi piima ulka ja viimast saiatükid sisse. Õige ia oli võtta. Mõnes paigas õlema saia pudi piima sisse ka tehtud. Aetud piim keema, valatud toovri sisse ja lõigutud kringlid ulka. |
|
| |
|
|
|
| |
|