| |
Pulmad.
|
|
| |
Mõni vanaeit oli kuulunaine. Võttis omale komsukese kätte, suur navar (siidist suur päärätt) kompsu siutud ja läks peresse jutuga et kana kadund, tulin otsima. Pakkus oma asja siis tüdrikule ja rääkis kuda lugu on, kuulas järele kas on nõus menema. |
|
| |
|
|
| |
Neljaba õhta tulid kõsilaised. Peidmes ja isames tulid. Istmes tuli ies tuppa. Tuleb jutuga, et vot meil puukoorem läks ümber, tule ia mees aita ülesse. Vanames kobis sängist välja, aas saapad jalga ja kasuka selga, et lähme siis. Isames kutsub, et tule võtame este lonksu viina, siis soem minna. Noh isa sai kõhe aru, mis asjamehed käivad. Isames andis viinapudeli minu kätte, et võta ja paku isale kua. Mina võtin. Noh siis isames läks kutsus peidme tuppa. Isames tõi siis veel viinapudelid lisa. Peidmes ka estest selle jutuga, et kana ikke kadund. Üed läbi istusivad laua taga ja jõid viina. Ega süia suuremat ei antud. |
|
| |
|
|
| |
Ommuku enne valget jo sõidid menema. |
|
| |
|
|
| |
Kahe nädala pärast läksime lugema. Peidmes sõitis ommuku meile ja kahekeisi läksime. Õpetaja lasi testamendi salmi lugeda. Este lasi peidmest, siis pruuti. Kedagi asju õpetajale ei veenud muudku peidmes maksis 30 senti. |
|
| |
|
|
| |
Kõsja ajal peidmes andis pruudile pudeli vai 2 peenikest viina. Ega pruut joomalauas ei istund. Pruut ei annud peidmele kedagi, aga isamele andis paari käpikuid (kindaid). |
|
| |
|
|
| |
Pruut käis tuttavatele kõsjaviina veemas ja andeid korjamas. Anti villu, linu, kindaid, sukki, ülesärgi-täis vai särgipiha-täis riiet. Kõsjaviina veemise ajal pulma ei kutsutud, vai kui just pulmad õige ligi olid. Kutsujast õli ikke pruudi isa. |
|
| |
|
|
| |
Kui peidmes käis pulma kut- sumas, siis vei ikke peresse pudeli viina. "Kuiva" peidmest naereti. |
|
| |
|
|
| |
Enne pulmi peidme ja pruudi vanemad ei käinud vastastikku kostis. |
|
| |
|
|
| |
Laulatus oli pühaba ja pulmad akkasid neljaba. Laulatusele käisid kahekeisi. Laulatuse aast jäi kasukas selga, mudku rätiku lükkas piast ära. Naised (lesed) ja lapsega tüdrikud laulatati rätikuga. |
|
| |
|
|
| |
Laulatuselt ära tulles oidsid kõvast kääst kinni, et keski vahelt läbi ei sand pugeda. Peidmes vei pruudi kodu. Estest veel ostid ehtid. Ega lahutamist ennevanast küll polnud kuulda. |
|
| |
|
|
| |
pag. 67 Pulmad. Pruudi pulmalised kutsus pruudi isa ja peidme pulmalised peidme isa. Nied kes mõlemil pool pulmas ei käinud üeldi kontvõerad. |
|
| |
|
|
| |
Pruuttüdrikid ja peiupoissa oli kõige rohkeni viis paari, ennem ikke vähem. Siis olid veel pruudivend ja peiusõsar. |
|
| |
|
|
| |
Pulmarongi ies sõitis isames naisega, siis peidmes üksi, siis peiupoisid. Peidme isa-ema ei tuld pulmaga. Neil käis keski pruudi omastest obusega järel. |
|
| |
|
|
| |
Pulmamaja veravas olid kinnivõtjad ja nõusid passi, et kas passi on. Tie pial ies lõigati puid. Anti siis pudel viina kätte ja tee sai lahti. Pruut õli sel aal tuas peidus, veike laps ühes. Isames läks kõhe ies tuppa kana õtsima. Küll kollasid ja õtsisid. Akati jo süema, siis leiti üles. Võerad asusid este üksi süema. Isames istus lauas peidme kõrval, pruut lauda ei lähnd. Pruudil õli triibuline seelik ja kuhta seljas. Lauda istuti jumalasõnaga. Igal süejal pidi olema terav nuga ja tühi kõht ühes (kk. pulmaliste kohta). |
|
| |
|
|
| |
Neljakandiliste suurte pannidega pandi liha lauale. Nisuleiba oli ja rukkipüülileiba. Viin õli pudeliga laual. Igaüks pudelisuust rüüpas, ega klaasisid siis polnud. Õlut anti toredate puukannudega. Vaadist toodi suure pangese kannuga. Pulmatallitaja õli keski vanem mesteras. Peidme pool anti pulmalistele neli korda süia. |
|
| |
|
|
| |
Õhta tulega akati noorikut ehitama. Pruut veedi kuuma sauna, seal viheldi ästi, et oli punane ja ilus. Vihtlemise ajal tulid lapulised akna taha vahtima. Küla nooredmehed ja mõned vanemad ka ulgas. Sealt üüdsid: vihtle ästi, et tõine pale punasem kui tõine, mõni on kahvatu kui kanasitt. Sie vihtlemine oli nagu salaasi rohkemb. Tädi vihtles minu. Siis sätiti peidmega kõrvu pulmakotta istuma. Pruut pahemale peidmes paremale poole. Lauleti jumalasõna laulu ja vana Säälik pidas kõne ja palve kua, mes vaja. Siis kõrvanaine, - mul oli oma tädi - sidus elepunase siidirätiku (üeldi siidipool) pähe nii et iest taha ja nukad tagasi ette õtsa ette ilusasse tutisõlme. Nüüd õlin noorik. Kui jo lapse sain, siis ööldi naine, niikaua ikke noorik. |
|
| |
|
|
| |
Kui pruut sai ehitatud, saadeti pruutkerst pimedas menema. Kerstuvedajaid oli kaks. Üks peidme poolt, peidme obusega ja teine abiline pruudi poolt. |
|
| |
|
|
| |
Ämm ei and muidu kerstu kätte kui peidmes pidi kerstu nuka piale rublatüki raha panema. Nüüd kerstul ratas all, sie akkab vierema. |
|
| |
|
|
| |
Mehed akkavad rekke tõstma, no ei jaksa. Kerstul tina sees, peidmes toogu jälle rohtu. Mõned vigurid sidusid ree kinni aidanuka külge ehk mõni tegi obuse rekkest lahti. |
|
| |
|
|
| |
Kerstuvedaja pidi oolega vaatama, et vanu luude ja koli sala ühes ei saadetud. |
|
| |
|
|
| |
Tee peal peeti kerstu kinni. Kerstuvedajad pidid kinnivõtjatele viina anma. |
|
| |
|
|
| |
Kerstus õlid pruudi riided. Kel väga kerge oli, sie pani kivi ehk kotiga tuhka sisse et raskem oleks. |
|
| |
|
|
| |
Piale kerstusaatmist isames küsis äialt-ämmalt, kas võime akata ära minema, oma kana kodu veema. (Enne ehitamist pidi isames jälle äialt-ämmalt luba küsi- ma. Need ei tahnd ikke kudagi lubada, et pruut jääb üega vanast, eks ommuku ehita.) |
|
| |
|
|
| |
Isames pidi üksaaval kõigi pruudipoolt pulmaliste käest küsima, kas võime nüüd oma kana kodu viia. |
|
| |
|
|
| |
Pulmarongis asus isames oma naisega kõige ette, siis peidmes noorikuga, siis peiupoisid ja pruuttüdrikud. Isamel pidi ia obune olema ies sõita. Kihutati üksühest mööda; püüti pulma võitu saada, esimesena pulmamaja õue jõuda. Üks naine ehmatas sest ajamisest, läks segasest ja surigi. Kinnipidajad olid tee peal. Nõudsid, et kellega nad sõidavad, need kanatoojad, kas neil passi ka on. Kui pulm pruudikodu sõitis, siis kinnipidajad ütlesid et kanavargad lähvad. Räägitasse, et ennevanast õlema mõned paarid jala ka laalatusel käinud. Kõik pulmalised lähnud jala, sompinuvad sügavas vees. Jõgi olnud vett täis. Eksinud siis muist veel ära, muist saanud kodu ikke õigel ajal. |
|
| |
|
|
| |
Kui pulm peidmekodu tagasi sõitis, õli tie pial mitmesugu tüö käimas: kas lõhuti puid vai pesti pesu, vai mes aga keski mõistis. Enamasti ikke mesterahvas õli rohkem akkaja vigurite piale. Eks vintis piaga tuld pailugi nalja ette, mes seda rääkida. |
|
| |
|
|
| |
Pulma äi tuli õue pulma vasta võtma. Isames pidi siis kõigile viina pakkuma. |
|
| |
|
|
| |
Peidmeema pani luue ukse kõrva maha ja kasuka lahutas ukse kõrva laiali. Et kui pruut korjab luua ja paneb kõrvale, siis saab puhas ja kärme noorik. Kasuka jälle lahutas, et minial saaks üva pehme süda. Ämm õli ukse pial vastas. Pruut pidi siis ikke kasuka piale astuma, muidu ämm pahandas. |
|
| |
|
|
| |
Siis noorik küsib äia kääst luba kas võib majasse jääda. Äi lubab ta omast lapsest vasta võtta. |
|
| |
|
|
| |
Siis istuti söömalauda. Pruudi kõrvale istus peidmes, teisele poole kõrvanaine ehk ehitaja. Peidme kõrva isames ja selle naine. Siis edasi peiupoisid ja pruuttüdrikud paariviisi. Pruudivend istus peiusõsaraga. Jumalasõnaga akati süema. Kui pruut esimist kõrda peidme kõrva süema istus, siis ei võinud süüa, muidu kui pailu sei, siis öeldi, et ia sulbi lehm. Siis vähe aga näkkis toidu küllest võtta. |
|
| |
|
|
| |
Õhta, siis eidid esimist ühte sängi magama. |
|
| |
|
|
| |
Pruuttüdrikute asi õli pruudi ja peidme ase valmis teha. |
|
| |
|
|
| |
Pandi 2 aluskotti, 2 palakat, villane tekk ja 2 patja, pitsiga pöörid pial nagu nüüdki. Noorpaarilt varastati magami- se ajal sõrmused sõrmest, riided peideti ära ja mis aga saadi. Noorpaari sängi alla sätiti aisakell. Kardinad õlid ümber sängi. Kui jo magama jäid, nõnna tõmmati kella et kole. |
|
| |
|
|
| |
Ommuku naised korjusid noorepaari sängi ümber ülesse äratama. Laaluga aeti nad üles. Siis peidmes pidi nastele anma pudeli viina. |
|
| |
|
|
| |
Tõine pääv oli andide jagamine. Kõrvanaine tõi andid lina sies pruudi sängi piale ja isamenaine jagas siis anded peidme poolt pulmalistele. Igale perele õli kimp, sie anti pereemale rüppe, eks nad siis ise arutand ja jagand eneste vahel. Isamenaine pidi teadma, mis kellegile anda, sie õli jo enne pruudiga ära räägitud. Anded toodi ikke kas lina ehk koti sies aidast kerstust. Kõrvanaine vai pruuttüdrikud kahekeisi tõid. |
|
| |
|
|
| |
Peale andide jagamist oli rahakorjamine. Noorpaar ja pulmavõerad istusid tühja lauda. Ühe tadrikuga panti viinaklaasid ja teise tühjalt järele käima. Viina tadrik käis kõrrast igaühe ies ja kes viina rüüpas, sie viskas raha tühja tadrikusse. Isames istus noorepaari kõrvas, täma kääs õli viinapudel ja muudku valas kui klaasid tühjast said. Visati ikke kas 20 kopikat, 50 kopikat vai rubla. Raha sai pruudile. |
|
| |
|
|
| |
Kui tervist akati jooma, siis jälle peidmes ja pruut istusid lauda. Teised pulmalised käisid kordamööda laua juures viina võtmas ja panevad jälle raha. Terviseviina joomisel oli kinkimise mood ka. Kes kinkis korvi - neskese, kos pisikest last peetasse, kes kiiguviu (vibu), kes piiritsapaelad (mähkmevöö), kes paadivanni, veikse lapse sukki ja kingi. Siis raha ei pandud. |
|
| |
|
|
| |
Põllelappimisega koguti ka raha. Keski mies pani omale põlle ette ja laulis: |
|
| |
|
|
|
|
78 |
Põll läks katki, põll läks katki,
|
|
|
|
79 |
Parandage ära.
|
|
|
|
80 |
Kellega teda parandame?
|
|
| |
pag. 79
|
|
|
|
82 |
Meil ei ole vara.
|
|
|
|
83 |
Kullaga ja õbedaga
|
|
|
|
84 |
Parandage ära.
|
|
| |
Ise käis põllega ühe juurest teise juure, korjas ämmale põllelappimise raha. Noorik pani esimist kõhe rubla. |
|
| |
|
|
| |
Lauljad käisid põllemehele järele ja laulid põllelaulu. |
|
| |
|
|
| |
Kaasakomps viedi pulma ühes. Pandi siareis, neli saia, rukkipüülileib, 5 toopi viina. Kes rikkamb inime õli, sie vei ankruga viina. Mesteral õli terav nuga taskus. Pruuttüdrikud veid peiuposte jaust sukad, kindad ja kotid. Ega pruut peiupostele andid ei pidand anma, see oli pruuttüdrikute mure. Keda sial ikke süia õli? Sooja õllepudi oli sie parem söök. Esimisel pulmapääva ommukul anti peidmekodu vorstisuppi ja koorega kartulid. Pulma lõpetusest keedeti kapsasuppi. Siis torgati suur nuut piits lae vahele, anti märku, et nüüd ära minna. |
|
| |
|
|
| |
Ega pulma äial ja ämmal kõlvand ise pulmaga ühes minna. Ikke pidi ootama järeletulekut. Ei mina lähnd oma poja kõsja ajal kua. Jäin nagu nõid tuppa istuma, sialt suadivad järele. |
|
| |
|
|
| |
Kui pulm lõppis, siis peidmes pruudiga sõidid veel viimasel pääval pruudi kodu käima. Piale pulmi tegi noo- rik veel poole aastat ämmale tüed, siis sai mehele riiet. |
|
| |
|
|
| |
Piale pulmi läks noorik nädalast ajast oma kodu kodutütrest. Aitas sial ema, tegi näputüed vai kudus kangast. Nädalapärast läks mees järele; vei äiale pudeli viina ja tõi nooriku lehma ja lamba, vai mes talle anti ka ära. Siis veedi noorik igavest uude kodu. |
|
| |
|
|
| |
Enne pulmi ostis peidmes pruudile suurerätiku, kleidiriide ja piasiidi. |
|
| |
|
|
| |
Ämmale õstis kleidiriide ja ja rätiku. |
|
| |
|
|
|
| |
|