| |
Pulmakombetest
|
|
| |
(Siin räägitakse rohkem "Kombetest" kui "kommetest.") |
|
| |
|
|
| |
Naiseröövimisest või tõmbamisest, naise ostmisest, samati tupelkäimisest ja peapiiramisest ei mäletata. On teada, et peigmehe isa tõmbas looga maha, et pruudivend pruudiga põgenema ei saand minna. Peiupoisid pidasid pruuti ja tema sõidutajat silmas, et nad ei saand põgeneda. "Mis mehed teie olete, et lasete põgenema minna!" öeldi laituseks. Kirikust koju tulek oli enamiste ikka suure sõiduga. |
|
| |
|
|
| |
Ämm ja minija pole kunagi ästi kokku leppinud. Vanemad oleksid eameelega näind, et poeg oleks nende tahtmisel kosind. Ettevaatlik peigmees pani pruudi valikul tähele, kuidas oli lugu tüdruku suguseltsiga. On suguseltsis aigusi, siis on kardetav kosida. On suguseltsis kõrgete rindadega naisterahvad ja ka tüdruk kõrgete rindadega, siis on ta terve. Vaadati, et pruut rikkast seltsist oleks. - Tuli ette, et poeg oli tossikene, siis pidi ta vanemate tahtmisel kosima. |
|
| |
|
|
| |
Enne oli ikka keegi jutukas vana naine või eit, kelle noormees saatis viinapudeliga ("Kosja viin") ja sõrmuksega tüdruku juurde. See muidugi püidis sobitada. Kui tüdruk ei old mehega nõus, saatis tagasi viina ja sõrmukse. - |
|
| |
|
|
| |
Ma oleksin ühe tüdruku Arukülast Peetri talust võtnud, aga tüd- ruku suguselts oli vasta, et "mõisa teenija, ei ole oost ega ärga", sest obuseta mehele tüdruk ei tahand minna. Mina oidsin tüdrukust eemale. Tüdrikul oli suur lootus, et ma teda võtan ja obusemeheks akan, aga ma vaatasin, et tema suguseltsis oli aigusi. Kellegil oli jalg aige, samuti ka teisel, kellel lõigati jalg ära, et suri. Ühel oli keele viga: ei saand "K" välja rääkida. - Akbergi seltsis oli see viga, eriti kui vihastas, ei saand sugugi "K"-d. Mõni rääkis siiski õieti. See tüdruk saatis mulle pärast kirja, et päästa mind ädast ära, et mees (peigmees) oli liig pealetükkiv. Ma vastasin, et mine aga edasi, sest sa võtsid ta ette kui mina käisin. - Sobitaja-eidele anti pruudi ema poolt tasu. Pulmas oli ta muidugi esimeste ulgas. - |
|
| |
|
|
| |
Kuulamine oli salajane, sest kardeti segajaid või laimujuttusid. - |
|
| |
|
|
| |
Kihlamise päev õpetaja juures oli ettemääratud. Aljalas oli see reedisel päeval. Päev enne seda viidi viina pudel ja sõrmuksed. - Enamiste oli noortel asi omavahel läbi räägitud. Kuulamine oli vana kombe. |
|
| |
|
|
| |
Märkus. Olnud ennem nn. "kuulunaised", kes asja noorte vahel sobitasid. Kui paariastumine rahva seas teatavaks saanud, siis küsitud, et ei tea, kes neil ka "kuulunaiseks" oli. Kui "kuulunaist" ei olnudki, siis imestatud et "tooh! või "kuulunaist" ei olnudki!" - |
|
| |
|
|
| |
Märkus Maria (Mari) Umingilt, kes pärit Järva-Jaanist.
|
|
| |
pag. 539 Vahet palju ei peetud, sest kardeti vahelsegajaid. "Vana kurat kulutab kaksteistkümmend paari pastlaid ära iga noorepaari vahel". - Ettesõbrustatud vanematel oli, kui soovisid kedagi neiud minijaks. Minu ema soovitas ja toimetas mulle muid, et see, keda mina valisin, on alles liig noor. Minu ema sai ka noorelt - kahekümne ühe aastaselt mehele. |
|
| |
|
|
| |
Kosjad. - Veebruaris kunagi kosja ei mindud ega naist võetud, sest see oli "undijooksu kuu". Vanarahva sees oli see suur usk. Eelistati rohkem kevadet. Vanem mees oli kaasas, kes oli jutukas ja rääkis, et see tahab "teenijat" ehk "perenaise abilist". Kui öeldi, et meil pole anda, siis märgati, et siit naist ei saa. - Kui mina läksin (suure neljapäeva eelõhtal), siis oli äi kodus. Küsisin tütart ikka "teenija" pähe. Suurel neljapäeval sõitsime pruudiga Kadrina kaudu Rakveresse viina ja sõrmukseid tooma ja õhtul jõime kosjaviina. Jüripäeval läksime kihlama. Isa korter oli saunakülas (Aasperes), ja neljapäeva õhtul oli sauna ümbrus vaatajaid (külalisi) täis. |
|
| |
|
|
| |
"Teil on tõsine asi ees", ütles mulle keegi lihunik Niglas. (Niglasel oli oma emaga laps. Teda pandi selle eest vangi). Tal oli talukoht, sulased tegid tööd, ise otsis loomi. Annikveres oli Sundbach selles ammetis, kes soovitas mullegi ülesostjaks akata, et võtsid selle sita koha, et sina tunned kaalu. |
|
| |
|
|
| |
Pandi kirsiviina ja piiritust segamine, et võis võtta, aga oli ikka kange küll. Piiritust oli müügil kahes kanguses, - 100° ja 110°. Hinna vahe oli 10 kopikat. Ühe kraadi hind oli 1 kopikas. - Veinipudeli andsin pruudi kätte, kes andis sellest naisterahvastele. Õhtul olid mul vastas mõisast kaks toapoissi ja tüdrukud ja pidasime kosjapidu. - |
|
| |
|
|
| |
Kui kosjad sobisid, jäi peigmees ööseks pruudi juure. - Mul kulus ära toop viina, mis pisteti kolme peale (2 toapoissi ja äi) kinni. Kui toapoisid ära läksid, panid rahad taldreku peale. Ma olin teise päeva lõuneni (mil oli püha) pruudi juures. - |
|
| |
|
|
| |
Mõtlemise aega võeti kas nädal või kaks. Vaadati ka kuu aega, nimelt vanal kuul paari ei mindud, vaid noorel kuul, siis ei jää nii ruttu vanaks. - Kui mõtlemise aeg möödus, läks peigmees pruudi juure tagasi. |
|
| |
|
|
| |
Kirjutame siia vahele ühe kosjalaulu, mis mul meele tuli. |
|
| |
|
|
| |
Kosjalaul. |
|
| |
|
|
|
|
35 |
Tulgem kokku, noorem sugu,
|
|
|
|
36 |
Kuulgem minu kosjalugu,
|
|
|
|
37 |
Mis mina mullu talvel nägin
|
|
|
|
38 |
Ja siis sellest kirja tegin.
|
|
|
|
39 |
Panin aga ruuna saani ette,
|
|
|
|
40 |
Sõitsin Karja kihelkonda,
|
|
|
|
41 |
Mis seal seisab (H)arju-Jaanis
|
|
|
|
42 |
Kodavere kihelkonnas.
|
|
|
|
43 |
Sõitsin talu, sõitsin teise,
|
|
|
|
44 |
Sõitsin sisse kolmandasse.
|
|
|
|
45 |
Seal oli kodu kolmi neidu:
|
|
|
|
46 |
Üks oli noori, kaks oli vana.
|
|
|
|
47 |
Äiapapa astus tuppa,
|
|
|
|
48 |
Tegin juttu kosjakaubast.
|
|
| |
pag. 543
|
|
|
|
50 |
Äia kostis, vastas mulle:
|
|
|
|
51 |
Kui sina võtad vana tädi
|
|
|
|
52 |
Kaasavaraks kingin sulle
|
|
|
|
53 |
Poole omast varandusest.
|
|
|
|
54 |
Kui sa võtad noorest sugust,
|
|
|
|
55 |
Ilma jääd sina kaasavarast.
|
|
| |
Peigmees: |
|
| |
|
|
|
|
58 |
Kui sina annad vana tädi,
|
|
|
|
59 |
Kaasa annad pudrupüti.
|
|
| |
Enam ei oska! |
|
| |
|
|
| |
Laul on viisiga, - seda teab Lehtse oomer. - |
|
| |
|
|
| |
Kosjapidu peeti kohe peale kihlamist pühabisel päeval. Seda peeti pruudi ja peigmehe kodus. Kui peeti ühes kohas, siis teine viis oma kraami ka sinna. Seal (kosjapidul) oli juba rohkem sugulasi koos, - kõik need keda taheti pulma kutsuda, aga ei old veel peiupoissa ega pruudi venda. Söödi- joodi tubliste ja tõmmati näo täis, aga ikka peeti aru, - maha ei jäädud. Nüid juuakse rohkem. Oli juhtumisi, et ommikul läks peigmees teisega kihlama. Pruut tegi valmis ja ootas, aga peigmees ei tuld. - August Kalmus Võiperes lubas pruudile, et otsi omale käemees, et ommikul lähme kihlama, aga läks teisega. Tüdruku nimi oli Marja Viigant. See oli tüdruku laps ja Augustist oli ta juba raske. Tüdruk võttis lapse ära ja viis lapse pööningille kaltsude sees, kust leiti üles. Politsei lasi arsti tulla, et kas on laps tapetud. Trahvi ikka sai, aga tunnistuste abil sai kergendust, et old enne surnud, ja arst ka segas asja, et ei saa aru, mis ta oli - |
|
| |
|
|
| |
pag. 545 Kosjapulka ei ole kuulnud. See võis olla katsepulk, kui oli kaks pruuti ehk kaks peigmeest, kus käega prooviti, kellele minna ehk kumba võtta. Kepp visati pihusse ja pandi käed kordkorralt peale kuni kepi otsani. Sedasi prooviti kolm korda. |
|
| |
|
|
| |
Väiksed ja suured viinad - minu mälestuses seda ei old. - Kui viin vastu võeti ja pärast lõi pruut tagasi, siis oli pahandust, siis pidi pruut maksma. Kui juba oli kuulutamine käimas, ka siis tuli ette lahti ütlemist. Kindel inimene viis oma asja läbi ja ei võtnud vaherääkijaid (laimajaid) kuuldagi. - |
|
| |
|
|
| |
Ennem olid tarvitusel lähkrid. Teumehel oli 5- kuni 7-toobine lähker kaasas. Kui oli piima vähe, pandi teumehele lähkrisse tanguleent (Sõna "leem" on vanem kui sõna "supp". Aga ka "supp" oli tarvitusel a. 60 tagasi.) piimaga; piim sai keedetud ühes tangudega, siis ei läind apuks. Ka pütiga saadeti teumehele suppi õhtuti järele. Lapsed viisid vahepuus. - Kui toodi linnast viina, siis valati see lähkrisse, sest pudelid oli palju ja nendega ümberkäimine tülikas. Pudel võis katki minna ja pudel maksis. Ka ankruga viidi pulmaviina. Ankrud oli 10-15, isegi 30 toobised. - Vanal ajal aeti ka kodus viina, mõisa teada ei tohtind viina ajada. |
|
| |
|
|
| |
Märkus. 3 kopikat maksis viina korter. Isa andis 3 kop. ja ema andis 3 kop. juure, sain 6 kop. eest pudeli täie viina. - Märkus M. Umingilt.
|
|
| |
pag. 547 Kihlamist õpetaja juures nimetati ilisemal ajal lugemiseks, sest õpetaja nõudis katekismuse-peatükkide peast lugemist jne. Õpetajale makseti kihlamisel 1 vakk kaeru ehk selle asemel 1 rupla raha. Kui kuulutamine oli käimas, siis öeldi peigmehe kohta: "Ju selle küllekont löödi katki." - Peale kihlamise pidu kasvas sugulaste arv. Kui siis jälle kokku trehvati, teretati: "Tere, sugulane!" |
|
| |
|
|
| |
Kosjaviina viimisest. |
|
| |
|
|
| |
Pruut käis oma sugulased läbi viinaga, ja anti talle padjasulgi, padjakoti riiet, käterätikuid (Kui ma veel poisikene olin, siis öeldi "käterätiku" asemel "silminarts" J. A. R.), suka ehk kinda villu jne. Mõne tuntud võera juures ka käidi. - Mõni endine peigmees viina saades maksis rahaga, kuid ütles enne, et see on kallis viin, kes seda jõuab välja maksta. - Mõni suurem viinavõtja tegi ka pudeli tühjaks, et pruut pidi ettevaatlik olema, et seda ei sünniks ja viinast napus ei tuleks. Viin oli ikka peigmehe antud. Pruut ütles, et tahan minna korjama andeid. Kui peigmees (ilisemal ajal) selle vasta oli, ega siis pruut ka ei läind. - Kosjaviina viies pruut andis teada, et tulete pulma ka. Pärast pruudi isa kutsus pulmalised, aga andis enne tütrele teada, et need-need kutsun pulma, et teata seda kosjaviina andmisel. Muidu võidi pärast vabandada, et ma ei saa pulma tulla, mulle ei antud ette teada, ei saa aega ette valmistada. Abilisi pruudil paelte ja vööde valmistamisel oli. Olen isegi abis olnud. Ma oskan nüidki paelu teha. Tehti suured pikad vööd, - kolme sõrme laiused. Müigivööd olid laiemad, umbes kämbla laiused. Iga pruuttüdruk tegi oma peiupoisile kindad, aga paelad ja vööd olid pruudi poolt. - |
|
| |
|
|
| |
Laulatus. - Kuulutati kolm korda, aga ka lühema ajaga sai valmis, - paari korra kuulutamisega. Kaeravakk pidi olema enne laulatamist makstud. Kui pruut oli teisest kihelkonnast, pidi peigmees maksma kaks kaera vakka, - ühe oma, teise pruudi õpetajale. Sel puhul auguti (lobiseti, pilgati), et sa võtsid kahevakase naise. - Võiperel tuli tihti ette, et võeti Kadrinast naine, sest piir oli lähedal. - Peale kuulutamist võis veel 2-3 nädalat vahet pidada enne kui mindi laulatusele. Tuli ette, et pulmad peeti ka iljem. Siis käidi kahekesi laulatusel, kui oli karta lapse sündimist. Rutati laulatusega, et ei tuleks varrud peale. Laulatamist peale pulmade võis ette tulla, kas mingisuguse kiire asja puhul, aga seda tuli arvasti ette. - Kihlamisel käemehed läksid sisse seletama, et need-need tahavad kihlata. Pärast kutsus õpetaja pruudi ja peigmehe sisse. Õpetaja kihlas ära jumalasõnaga. Pani paremad käed kokku ja käemehed lõid käed lahti. Laulatamisel enam käemehi ei old Aljalas, aga mõnes kohas olid ka käemehed juures. Kui laulatamise päeva ommikul mindi üles ütlema kas peigmehe ehk pruudi poolt, siis õpetaja võis küsida käemehelt põhjuse järele, et miks ennem ei räägitud. Viljandis peigmees läks kroonuteenistusse, aga teine tuli vahele, mispärast pruut viivitas. Laulatamise päeva ommikul tuli esimine peigmees tagasi ja pruut lõpetas asja teisega. - Mindi kokku pruudi koju laupäeva õhtal, kust teisel ommikul mindi laulatusele- - |
|
| |
|
|
| |
Pruudi vihtlemist olen kuulnud, aga Aljalas ei old. See oli ebausu viis. Oli sellekohane laul, aga ei tule enam meele. Laulus tuli ette, et seal oli palju ebausku: undi sabaga viheldi, rebase sabaga poetati jne. |
|
| |
|
|
| |
Laulatusele minnes kihutamist ei old, küll aga tagasi tulles, kus kihutati, et purunesid vankri rattad ja käed. Peiupoisid läksid ratsa pruudi koju. Ukse alt keerasid ajuga ümber ja läksid pulmasaele vastu ja uuest tagasi. Siis juba läksid kõik korraga pruudi juure. Pruut sõitis pruudivennaga kirikusse ja koju. Pruudi püidmine oli esimehena (esimisena) koju jõuda, kus isamees tõmbas looga maha. Tuli ette, et looga küüs ehk ka aisa ots katki läks. - |
|
| |
|
|
| |
Pruudil vanasti leierit ei old. Pruudil oli peas siidirätik. Pärgasi ei mäleta, et olid pruugis pulmas. |
|
| |
|
|
| |
Palju oli pulmalisi kummaltki poolt, seda on võimata täpselt nimetada. Pulmaliste arv olenes sugulaste arvust ja pruudi ja peigmehe ja nende vanemate jõukusest. - Kutsumata tulijad olid lapulised, kes tulid pulma tantsima. Neile andis peigmees ka viina. |
|
| |
|
|
| |
pag. 553 Ühe- või kaheotsaga pulm olenes ka jõukusest. - Pulmamaja kaunistati suvel kaskedega, talvel kuuskedega ja tehti auväravad sissesõiduks. - Minu pulmas auväravatel rippusid tühjad viinapudelid, mida peigmees pidi täitma. Mul pold viina kaasas ja pudelid jäid täitmata. Minu tuttav Kärner tegi selle. Ka pandi nöör või köis ette küla teele, kus pidid seisma jääma ja viina andma, muidu lahti ei võetud. |
|
| |
|
|
| |
Algul (ommikul) pruudi peitmist ei old, vaid pärast kirikust tulles. Pruut peideti kuhugi nurka või kapi taha ära. Peiupoisid otsisid üles. Missugused kombed pruudi lahkumisel isakodust tarvitusel olid, seda ei mäleta ega tea. |
|
| |
|
|
| |
Kirst viidi peigmehe koju enne saaja minemist peigmehe koju. Keegi peiupoiss viis. "Juba kirst läheb", öeldi. Kergitati, et kas on raske, et kas on palju "austrit" sees. Kerstus olid pruudi riided, pesu jne. Kirstu (kerstu) lunastamine sündis pruudi kodus. Asemetegijad olid pruudi poolt naised, kes peale linutamist tegid aseme valmis peigmehe kodus. - Pruudi poolt naised käisid öösel vaatamas, kuda noorpaar magab, ja öeldi pärast, ei tea, mis põhjusel, et neil ead abielu ei tule. Vist olid seljad vastamisi. - Lina alla pandi kuuse ja kadaka poolkuivand okaid. Naised jäid piiluma mis pruut teeb. Pruut läks tahapoole, eitis pikali, kuid kargas kohe üles, sest teravad okkad torkisid. Naised siis naersid ja said nalja. - Pruudi kerst paigutati aita ja katsuti sealgi veel tema raskust. Laulatamise päeva õhtul sõideti enamiste ikka peigmehe koju. Mindi ühes seltsis, Pruudi-vend püidis kiiresti sõita ja pruuti peita. Pruudi silmad seoti kinni, et ei oskaks koju tagasi minna. - Algul käis noorik tihti kodus. |
|
| |
|
|
| |
Isamehel oli käes mõek. Pulma peres pidi tingimata mõek olema. Kui rahakausid olid laual, oli isamehel mõek ka laual. - Ristile tegemist ei mäleta enam. Ei mäleta ka viljaterade viskamist pruudi pea peale. |
|
| |
|
|
| |
Sülelaps. Pulma ajal pandi pruudile veike laps sülle ja lauldi, et ta peab lapsi kandma ja tooma. Seda tehti peigmehe kodus. Süle- laps pidi olema pruudi ristilaps, kas poeg või tütar. Sellele andis pruut sukad, mis tal juba valmis olid tehtud. Tõmbas lapsele sukad jalga ja andis lapse ära. Oli sülelaps poiss, siis oldi selle üle rohkem rõõmsamad. Sooviti ikka esimesena näha poega. Kui noorel paaril sünnib tütreid, nii kaua on mees tattnina. Kui sündis poeg, näidati isale ja öeldi, et nüid oled tattninast lahti. - Keegi pulma naine pani lapse sülle ja midagi selle juures ütles, aga pole enam meeles. - Üks pulma soov oli: "Palju lapsi, vähe süia!" - Kombeid, mis olid tarvitusel ühenduses sülelapsega, ei mäleta. |
|
| |
|
|
| |
pag. 557 Linutamine, tanutamine. - Naise peakate oli vanasti siidimüts, mis tehti külas ja linnas. Olid mütsitegijad. Mütsi materjaal oli: papp, vooder - kalingoor ehk sits, pits poomvilla lõngast, (seda sai ka osta), riidiriie, kas valge, must (leinaajal), roheline, roosa. Roosid olid sees ja kanti neid aja järele. Mõnel oli 3, 4 või koguni 5 mütsi. Mütsil oli taga kaks pikka perseni ulatavat paela neli tolli laiad umbes 3-4 küünart pikad. Mida pikem ja laiem pael, seda uhkem naine. Mees maksis mütsid välja. Ilisemal ajal oli tanu-roosidega. Mütsiga naine oli ilusam kui tanuga naine. "Vaata, kui ilus noorik, kasta kohe näpu otsaga ära." - Peigmehe kodu linutati kohe esimesel pulma õhtal. Kirikus tanutamist pole kuuld. Tanutamine sündis pulma kambris kõikide nähes. Kui müts oli juba peas, andis noorik pruuttüdrukutele kätt ja tutvustas ennast naisena. Leierit, kui see oli pikk, pruuttüdrukud oidsid. Tanutamisel lauldi üks salm, mis oli sellekohane. Tanutamine käis kõikide kohta (s.o. ka "eksinute" kohta). Erilist riietust ei old. |
|
| |
|
|
| |
Märkus. Minu noores eas oli linutamine pühalik toiming vaimuliku kõne ja lauluga. J. A. R.
|
|
| |
pag. 559 Põlle lappimine. Põll pandi enne ette, aga tanu pähe peigmehe kodus. Põll oli täitsa terve, aga naine ütles: "Vae, vae, põll on katkine, olge ead, aidake põlle lappida!" - Põll toodi pruudi kerstust. - Ämma põllelappimise kommet ei tunne. |
|
| |
|
|
| |
Noorpaari magamapanek. - |
|
| |
|
|
| |
Ikka voodi eideti magama. Ähvardati panna ühte kotti mõlemad. Eriti kui mees oli tasane, tuima tõusuga, siis naljatati: "Ega sinust muidu meest ole kui paneme su noorikuga ühte kotti ehk ühe särgi sisse magama". - Vett viidi voodi otsa järi peale pisikese puuvanniga, tükk seepi juures. Seep oli kodus tehtud. See toiming oli pruuttüdrukute ooleks. Kuda oli lugu äratamisega, ei tea jutustada. |
|
| |
|
|
| |
pag. 560 Annid, veimed. - Kinkide jagamine toimus pulma lõpul. Annid olid peerust vaka sees laual. Ämmale andis minija rätiku ehk põlle, äiale tubakakott ja piip. Peigmehe sugulastele jagas pruut andeid - kindaid, sukke jne. - Mõned piibud olid ilusa valge koluga, mõned olid pika kõvera varrega, vahel oli tumepunane pleht. - Vanemal ajal kinkpulme ei peetud. Minu tädi pulma toodi villu lauale ja mehed määgisid sealjuures. |
|
| |
|
|
| |
Rahakorjamine oli pulmade väljamaksmine, kus vastakute nokiti veikeste rahadega. Lähemad sugulased ja omaksed annetasid ka suuremad summad noorepaarile toetuseks. - Rahakorjamisest on juba ennem täielikumalt jutustatud. |
|
| |
|
|
| |
pag. 561 Toitudest. - Enne olid pikad süllapikkusad lauad, ristjalad all. Kui omal ei old niipalju, et üle toa ulatas, toodi külast laudu juure. - Sugulased tõid pulma kaasa võid, liha, leiba jne. Pruugis olid kirjud kannud ja kibud. Laud oli seinast niipalju eemal, et taha sai istuda. - Pruut ja peigmees istusid seinapool keskel, tüdrukud pruudi pool ja peiupoisid peigmehe pool. Ligem sugulane istus ligemal noorepaarile. Leivad toodi tervena lauale ja peiupoisid ja pruudivend lõikasid. Vaadati, kes ennem jõuab lõigata. Pruut oli söömisel tagasioidlik. Mõni isegi nuttis söögilaua taga. - |
|
| |
|
|
| |
Olin Läsna pulmas ja sõideti Valgejõele kõrtsi, kus võeti viina ja lauldes tulid tagasi. Läsnal olid kõik pered (9-10 peret) üksteise pulmas. Minu tädimees oli Katkul metsavahiks, selle tütre pulmas olin. - Kõrtsis igamees ise ostis viina. Sõidul lauleti ja karjuti. Istusid ulk inimesi ühel sõidukil. Ärmoonikumees oli kaasas ja mängis kõige tee. - Läsna mehed olid kanged joojad. |
|
| |
|
|
| |
Suitsupakkuminemist mäletan. Mindi teise talusse ühes pillimehega, kus tantsiti. Pulmatoas oli palju suitsu söögikeetmisel, sest korstnaid ei old. Vanu inimesi jäi koju istuma suitsu alla, ja supikeetjad. Sooja toaga seisis suits parajal kõrgusel, aga külmaga läks suits segamine. Olid talud ligi, käidi jala teises talus. Pulma toas olid söögilauad, siis mindi teisale tantsima, kus olid suuremad ruumid. |
|
| |
|
|
| |
pag. 563 Pulmalaulud ja laulikud. - Pruudi kodunt lahkudes lauldi teatav salm ja peeti palvet, kus inimesed olid rohkem usklikud. Purjusmehed laulsid oma pulmalaule. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalipp. - Vanasti oli ritva otsas mõni liputaoline riidetükk lehvimas. Krantsid pandi auvärava külge rippuma ja talvel kuused. Pruudi koju enam kõik ei läind, mõni lähem sugilane, kas lell või tädi, kus võeti veel viina ja söödi, mis oli. - Kingipulma (kinkpulm) peeti. Sinna tulid tüdrukud ja poisid, kes pulmas olnud, ja tõid kingitusi. Viimasel ajal enam kinkpulmi ei peetud. |
|
| |
|
|
| |
Märkus. - Jakob Pilli on palju unustanud, mis ta pulmades näinud ja kuulnud. Mõnigi seletus pole ka omal kohal.
|
|
|
| |
|