| |
Meil iseäranis Lüganuse kihelkonnas oli umbes kakskümend aastat tagasi puunõude vahetus laialdane. Vahetus oli väiksed puunõud nii kui ämbrid ja kapad need vahetati nõutäis vilja ainult rukki üks täis otri kaks ja kaeru kolm täit. Kuid suuremad nõud savist kalja astajat need müüdi raha eest. Mõni kaupmees vahetas ka looma ja vasika nahkade vastu nii kudas kaupa sai. Puunõud ja savist ühesõnaga kõik puukaup toodi Tartumaalt Avinurmest. Kohapeal tehti varemb puunõusid väga vähe praegu tehakse suuremb jagu kõik ja kes ei tee ise see toob laadalt. |
|
| |
|
|
| |
Kalade vahetamine on olnud nii kaua kui üldse akasivad kaupmehed ringi käima. See aasta kui viljasaaki küllald on ei taha nii hästi vaheta viljaga aga kui viljaikaldus on siis ei taha raha eest üldse müüa. Vahetamist ei saa täpselt arvesta kui kala küllalt oli siis anti puuda vilja ja poolteist puuda kala ja nii kudas. Kui oli kala küllald anti vilja vähemb oli viljaikaldus siis saadi kala rohkemb. Kala oli värske vahest arvast kevade poole talve käivad Viru ranniku kalurid müümas soolasilku. Värske räime kala müüjad olivad meil Lüganuse kihelkonnas Purtse, Moltava ja Asseri rannast, aga ahvenakaupmehed olivad enambjägu kõik Mustvee alevist. Viru ranna kalad toodi küladest müügile ainult raim ja kilu. Aga Peipsi kala oli mitmesugune, seal oli ahven, kiisk, tint, sudagas, õige nimi on sudagal koha. Kuid vanarahva sõna kutsuvad ikka sudagas. Peale oli Peipsi kaluritel veel vähesel arvul müügil latikaid, rääbised augi ja lutsukala. |
|
| |
|
|
| |
Peipsi kalurid müüsivad naela ja puuda viisi ja räimekala saia viisi ja mõnikord kui kala palju siis puudaga. |
|
| |
|
|
| |
pag. 148 Rändkaupmehi käis mööda maad ennemb ilma sõda väga palju ja neid käib praegu. Kuid vasemb, aga just need samad liigi kaupmehed. Tatarid käisivad riidekaubaga pambud seljas mõni arva käis hobusega, tatar müüs oma kauba raha eest. Siis käisivad kastikaupmehed kast seljas, sest oli mitmekordne nii kui lauasahtlisi pane pealikute kuus seitse tükki, need müüsivad peaasjalikult peent pudi-padi nii kui nõelu nuge niiti nööpi j.n.e. Siis käisivad venelased hobusega müüsivad teed, kohvi siguri tassi taldrikuid, need vahetasivad hobusesaba seaharjasid vanu kasukaid vasikanahaga. Siis oli veel üks liik kaupmehi kulbikaupmehed, nendel oli müüa sõelad, väksed, visplid kulbid puulusikad laastukorvid nende kaup oli kõik nende ümber ja kui kaupmees liikus küla vahel, juhtus nägema eemal põllul inimesi siis kukkus kohe laulma. - |
|
| |
|
|
|
|
9 |
Üks vana taat ja vaene mees
|
|
|
|
10 |
kess elas väikses sauna sees
|
|
|
|
11 |
ta tegi kulpa lusikaid
|
|
|
|
12 |
ja sõelu vesplid kurikaid
|
|
|
|
13 |
siis võttis ta need õlale
|
|
|
|
14 |
ja viis siis linna turule.
|
|
| |
(Ühe Avinurme kaupmehe laul, nimi teadmata.) See laul meelitas ostjaid kaupa ostma. |
|
| |
|
|
| |
pag. 150 Räbalakaubmehed on siin vanast ajast juba liikunud ja liiguvad praegu. Müüvad kaussi tassi taldrekuid marjateed viljakohvi nugu kahvlisi lusikaid nõelu on nendelgi kuid nõelu ei müü, need antakse perenaistelle ennem kui akkab räbpalaid otsima see tähendab annab paar kolm nõela enne siis otsib perenaine palju kaltsu. ennemb Eesti riigi loomist vahetasivat ka vanaraua vastu kausi, niisama vahetavad vana kasukaid hobusesaba vasikanahku, peamiselt on kõik Petseri venelased. |
|
| |
|
|
| |
Sibulate ja siguri niisama õunte vahetus on ilmlõpmata vilja vastu vahetuskaup. Sigurid müüvad naela ja kilo viisi aga sibulad ja õunad korviga, täis täie vastu sibulakaubmehed, kõik Mustvee venelased. |
|
| |
|
|
| |
Siis oli veel Kerentski valitsuse aeg veel üks isemoodi kaubandus nimelt käisivad nii öölda narvakad (Narva mehed) samagoni ostmas (koduaetud viin) külades tehti seda tol ajal väga palju. Meil on küla suur 5-6 peret suur ja kolm neli peret kes ei teinud peale selle kõik tegivad. Niisiis narvakad ostsivad samagonni ja tõivad vastu paberossi tubaka petrooli ja suhkurd. Kuid hiljemb hakati raudteel ja jaamades kontrollima. Küll nemad viisid kõhu plegetega ikka võeti kinni värvisivad veneaegsed Setvergnoi pudelid seest valgeks, ikka kinni, aga viimaks tulivad narvakad hea idee peale. Ostsivad külast või lihapoest looma pead ja jalad, niisama looma magu, magu tehti seestpoolt sitast puhtaks, pumbati viin sisse ja pealtpoolt tehti sitaga kokku et aru ei saa ja niimoodi ei saanud keski aru et viin sees on. |
|
| |
|
|
| |
Peale eelpool nimetetu oli veel algu Eesti päevadel oli leivapuudus, siis käisivad Narva naised kõikesugu riiet lõnga vahetamas. Kõikesugu toiduainete vastu vahetamas peaasialikult rukkijahu liha ja võid. |
|
| |
|
|
| |
Ja paergu käivad vahetamas Tütarsaare soomlased ja on juba käinud mitukümend aastat, toovad siia ainult silku sõprile, vastu saavad kõiki toiduaineid, nii et mõni küsib veel paar luuda, toovad siis toomijaksi seprile koorem kalu, need on silgud leotatud soolavee sees ja siis pandakse männakoore peale ja pandakse kuuma ahju seal kuivavad päris krõbiks, neid toodakse ainuld seprile ja neidki on vaevalt paarkümmend tükki koore peal. |
|
| |
|
|
|
| |
|