era219901570000
VirumaaIisaku; VirumaaLüganuse
Tapner, M.
1939

Metadata

COL: M. Tapner
ID: ERA II 199, 157/80
INF_ELUL: 80 a.
INF_NIMI: Maaria Kipper
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Lüganuse khk. & Iisaku khk.
ZANR: kombekirjeldus/uuem rahvalaul/regilaul
TMP: 1939
TYP: Ära võta suurt naist!

Abikaasade valimine sündis nii et vahest peigmees ei näinudki pruuti on olnud juhus kus peigmees läks kosja vanemalle õele kuid kiriku juures saadi aru et ei olnudki vanem õde vaid noorem. Valimine sündis mitmet moodi suuremal jaolt valisivad vanemad pruudi ja kui toodi kaugemald siis käidi kuulamas või pruuti otsimas, naine rääkimist jutustaja ei tea niisama ei teata naise rääkimisest. Kosja käisivad neiud küll kutsumas kuid pussist ei tea miski aimu. Juuksed lõigati küll lühemaks.
pag. 158 Kuulamine
Kuulaja on saadetud peigmehe poolt ja kuulamas käisivad naised. Kuulajaks oli sugulane mitte võeras, kaasas oli ikkagi viinapudel. Kui pruudi isa ei olnud nõus et tütar läheb selle poisile, see oli juba kuulajal ennemb teada, et isa ei luba, siis kuulaja jootis vanamehe pea soojaks, siis sooja peaga ikka lubas ja kui oli lubatud, siis enamb ei olnud miski parata ja seda viinapudeli nimetati kuulamise pudeliks ja kui ei tahtnud neiu selle soovitatud nooremehele minna, siis ei võetud mitte üks naps viina, seda ei mäleta, et tüdruk saatis sobitaja noore mehe juurde. Ja kui sobitaja ajas asja hästi siis sai suure tasu. Tasu oli mitmesugune.
pag. 159 Anti riiet ja mis juhtus olema, kuid pulmas oli tema nimi suure vaeva nägija. Kui asja häste ajas kuulamas kui käidi lähedal siis käisivad jalgsi naised. Aga kui käidi kaugemal see oli natuke hiljemb siis käis peigmees ise teise mehega, noh sõitsivad õue, peigmees, see ei läinud kohe tuppa, teine mees läks ja kui toas ööldi et eks kutsu teine mees ka tuppa, noh siis oli teada, et võetakse vastu ja selle aja sees tehti mingisugust vedelikku või oli kalja valmis siis pakuti et eks jooge, siis oli teade et võib kosja tulla ja rohkemb ei olnud mingisugust juttu kui aga millal võib kosja tulla, kuid mõni aasta varemb niimoodi ei käidud kaugel kosjas.
pag. 160 Kuulajal ei olnud mingisugust tunnusmärki. Kuulamine oli salaja siis kui poiss ja tüdruk juhtus ka seda et olivad ennemb sellest rääkinud, siis muidugi andis kudagi märku ja kuulamisel räägiti millal võib kosja tulla.
Kuulamine oli üldine asi. Kuulamine on nii vana komme et ei mäleta. Kuulamise ja kosjade vahed oli mitmesugune, kui oli peigmehe vanematel pruudi kodune olukord teadmata, siis see uuriti enne põhjalikult läbi ja teiseks oli see, et äkki mindi kuulama, siis ei olnud pruudil niisuguseid riideid ja vanasti läks palju aega, kui saadi vastavad riided. Ja salaja käidi kuulamas ja vaatamas pealegi pruudi naaberperes.
pag. 161 Kosjad
Kosjade vaheline aeg oli niisugune et ei peigmees ega pruut ei käinud kunagi läbi, mingisugust kokkurääkimist ei olnud. - Kosjas käidi ükskõik mis päeval. Aastaaegade peale vaatamata kosilasega oli kaasas mõõgamees (isamees). Nii kui eelpool ööldud, jäi peigmees välja viina ankuri valvama, et vargad ära ei viis, ja mõõgamees läks tuppa, neiud ei olnud näha, see piilus ,et saaks noortmeest näha, noh siis kui vastu võeti, pakuti miskid asja juua, see oli kõik, et on vastuvõetav ja sõit algas koju tagasi. Kauaks sinna ei jäedud. On olnud küll juhuseid, kus on kenama näoilmega tüdruk on näha toodud ja veel pealegi leerimata, siis pärast alles tuli asi ilmsiks, et ei olnud see, mis pidi olema.
Kingitusi ei toodud, olivad kaubad koos, siis algas sõit tagasi. Tagasi lükkamine oli see, et ei antud mingisugust joomaaega ja kui juhtus, et mõõgamees pakkus viina, ei võetud vastu. Kosjade ajal ei olnud kedagi võerast kosjamajas. Kuid hiljemb ja praegu peetakse küll kosjapidu. Kaasa ei antud kosilasele miskit asja kaasa. Kaasitajaid ei ole kutsutud. On käidud küll mitmes kohas ühe päevaga ja kui ikkagi ei saadud, mis otsiti, siis lauldi koju minnes laulu, see on järgmine:
    19  Tädi viskas kust et maa oli must
    20  täma kastis seitse saunaust
    21  ja siis mindi koju tagasi.
pag. 163 Kihlus
Kihlus oli ikka vanasti kihlus ja kihlus oli, et mindi esimest korda õpetaja juurde.
Pruutpaariga oli ikka kaasas mõõgamees (isamees). Nende ülesanne oli, et mõõgamees oli tunnistaja selle toimingu juures.
Vanasti jäi katki kihlus mitmet moodi, juhtus, et isa ei tahtnud, et tütar läheb selle nooremehele, siis isa käis õpetaja juures ja pani kihluse kinni. Siis oli veel juhusi ka, kus mõni naaber kandas nende peale vihavaenu, jällegi valetas õpetajal ükskõik mis asia ja kihlus jäi pooleli. Ja kihluse puhul ei viidud õpetajal mingisugust kinki. Meie kirikus ei olnud mingisugust kihlusemaksu.
Kihlust pühitseti, kes oli vähe jõukam, siis oli rahvast palju, aga kes oli vaesemb, sellel oli ainult mõni inimene, kihlus oli pruudi kodus.
Jutustaja ei tea isegi, mis oli selle kiriku mahakuulutamesega, arvab, et oli nii kui rahvale teada andmiseks, et siis selle neiule keski teine ei saaks kosja minna, ei olnud ju vanasti niisugune tutvus kui praegu, et poiss käis piia (tähendab piiga neiu) pool mõni aasta ja siis alles kosib ära, vanasti oli nii kui praegu obuse ostmine: käi sõida ringi ja kui leiad, siis saad kaupa, kui ei leia, siis ongi asi nudi. Selleks siis vist oli see mahakuulutamine võib olla, ehk oli veel miski teisi põhjusi.
Kosiaviina viimine
Pruut viis oma sugulastele kosjaviina. Kuid peimehe sugulasi ei kutsutud üldse kosjaviina ja nendele ei viitud kosjaviina. Kosjviina viimise nimetus oli ikka kosjaviin. Võerastelle ei veetud palju, ainult mõnele naabertüdrukule ja poisile, kellega hästi läbi saadi, pruut ei käinud mitte üksi kosjaviina viimas, vaid oli kaasas oli pruuttütruk, tämal ei olnud rohkemb asjaajamist kut pruut ei julgenud esiteks rääkima akata, mispärast nämäd käivad -
pag. 166 Kuid pruuttütruk oli julgemb, akkas ikka ühest ja teisest asjast peale, et saaks pererahvas aru, mis nämad käivad ja käisivad jalgsi. Kosjaviina eest anti mitmesuguseid asju, peaasi oli käterätikud, mõni andis laualina ja kes tahtis paremat kinki anda, siis see kohe ei annud, vaid lasi teha, kas mõne teki, mis oli välja tikitud ja viis pärast järele. Niisuguseid juhusi on tulnud palju, kus sugulased ei võtnud kosjaviina vastu, sellepärast nendele ei meeldinud see poiss, siis kosjaviina ei võta vastu, kuid viina ei võetud, siis kosjaviinale ei kutsutud. Kosjaviina viimise aeg pulma ei kutsutud, seda tehti eraldi. Nähti, kudas keski kinki annab. Nõnda kutsuti ka pulma. Pruuti on käidud aitamas andide tegemisel, kosjade ja pulmade vahel ei ole pruudi ega peigmehe sugulased teinud mingisuguseid küläskäiku.
Laulatus
Laulatust nimetati ikka laulatus ja laulatus sündis ikka pühapäev. Reede peeti saajasõitu, see tähendab, peigmees viis reede pruudi oma kodu ja pulm akkas peale kohe, kui pruut oli peigmehe kodu, aga lauladus sündis pühapäev.
Terve pulmakoosseis käis laulatusel, mõõgamehe ülesanne oli, et sõitis peigmehe kirikusse, see oli kutsutud peigmehe poolt. Kuid kaasamees sõitis pruuti, see viimane oli kutsutud pruudi poolt. Aga kirikust tagasi sõitis pruut ja peigmees kahekesi. Nii kui eelpool nimetasin, pulm akkas reede peale ja laulatus oli pühapäev. Seal ei olnutki vahet - peigmehe sugulased tulivad peigmehe kodu ja pruudi omad tulivad pruudi kodu, siis peigmees läks oma saajaga pruudi kodu ja algas saajasõit.
Pulma sõit kirikusse oli lihtne, omast külast ja ka võerast külast läbi minnes pandi aiaaugud kinni, muidu läbi ei saa, kui anna viina, kui viina anda ei taha, aialatt augu eest katki, see oli siis korras, aga külapoisid olid valinud hästi tugeva lati augu ette, aga oo häbi, kui mõõgamees ja peigmees ei saanud latti katki, külas õhtu kohe jutt välja, et mis peigmees ka to on, setukas aiste vahel, läheb kosja. Juhtus, et sai lati katki, vaat see oli alles õhtu mees, igaüks rääkis, vaat sellest saab tubli mees. Siis tehti veel suvisel ajal pulmapere lähedalle auvärav kaskedest, ise olivad kaskede taga, kust natukene näha oli. Noh siis anti jällegi viina, saadi juba sellest piirkonnast läbi, kust arvati, et enamb ei ole teed kinni pantud, siis akkas üks hirmus võiduajamine. See oli alles võidumees, kes nendest või peigmehelt ennemb kiriku juure sai, siis oli jälle õhtu juttu palju, iseäranis vanadel eitedel.
pag. 170 Pulmad
Kui on kahes peres nimelt saajasõit, siis on kahe otsaga pulmad - kui on pulmad ühes peres, nii kui läheb koduväimeheks, siis on ühe otsaga pulmad. Ja pulma kutsuti enamb vähemb ikkagi sugulased, arvast mõni tuttav, aga seda juhtus väga arva. Pulmalisi arv ei olnud kindlaks määratud, peigmehe poolt olivad peiupoisid ja pruudi pooltd - kaasikud (tüdrukud) ja pulma ei lubatud sel tüdrukul minna, kes oli leerimata, ükskõik kui vana oli. See pulmakombe ei olnud vanasti siin ümbruskonnas igal pool ühesugune, jutustaja räägib seda või niisugust kommet, mis kõikse rohkemb mäletab. Pulmaliste peaülesanne oli mõõgamees, täma pidi pulmas korda pidama, valas terviseviinad ja kõikse enne pidivad jooma pruut ja peigmees, jõivad viinaklaasid tühjaks, siis tähendas, et selle aasta sees ei olnud last loota. Juhtus ei ükskõik jättis pruut klaasipõhja järele, siis tähendas, et pruut tahtis last saada ja nii edasi.
Peale selle kaasikud mõnes kohas panivad asmikul pruudi riide, aga mõnes kohas ei pandud, see oli kudas juhtus. Peigmehe poolt kutsutud noored mehed olivad peiu poisid ja pruudi poolt tüdrukud kaasikud. Kutsumata külalisi tuli igale pulma - neid nimetati lapulisteks, need panivad siis piitsaraha, kes pani piitsaraha, see sai viina ja süüa, aga kes ei pannud, see jäi ilma. Pulm algas reede ja lõppes pühapäeva õhtu, mõnikord ka esmaspäeva õhtu. Pulm kui lõppes siis pruudi sugulased läksivad veel pruudi kaudu läbi, kuid peigmehe omad läksivad peigmehe kodust oma kodu.
Suuremat vastuvõttu ei olnud, auvärav oli tehtud suvel kaskedest, talvel kuuseoksad kokku punutud. Kuid jutustaja isegi oli ära peidetud rehe all tõrre taga - (tõrss tähendab suur puu nõu), sealt pidi peigmees üles otsima.
Kirstu viimine
Pruudi kirst viidi enne pulmarongi, kirstus oli pruudi kaasavara, enambjagu riided, omad seljariided ja pesu, siis peigmehele pesu ja peigmehe vendade särgid, siis aluskott (tähendab voodi aluspadi) ja kõike enamb ei mäleta ja kirstu ei antud muidu kätte, kui anna viina, ja kirstu viijad olivad pruudi sugulased. Siin ümbruskonnas ei olnud nii iseäralisi kombeid, nii kui tee peal - ainult peigmees viis pruudi kodu - kui ämmale meeldis, et poig selle tüdruku võtab, siis pani kasuka kohe alla, kuhu peale pruut astus. - Aga siin oli juhus, Purtse külas vana Kiltari Anton võttis naise, vaat ema ei tahtnud, et võtab selle tüdruku, ei siis tulnud pruudi kodu pulma, peiupoisid panivad obuse rakke ja läksivad ämmale järele, aga vanamoor kurivaim ei mõtlegi tulla, vaat poisid ei olnud kadedad ja panivad vanamoori vägisi vankrile ja siis sõit algas pruudi kodu. Vanaeit oli vankris, pea oli sassis kui ahjuluud. Saivad juba poisid omaga pulmamaja ligi, siis akkasivad laulma laulu:
    60  Vedruvanker ja tore obu
    61  naine peal kui sasikibu.
(see aeg ei tuntut veel vedruvankri, oli küll keski vana Pärtli Juhan teinud puuvedrudega vankri, siis niipalju oli teada)
Peiu kodu sõitsivad kõik üheskoos - peiupoiste ülesanne oli see, et pulmalised saivad tanguputru, kuid lapulised pidivad leppima pudrukatla põhjaga. Üks peiupoiss oli katla juures, piits käes, et katlapõhi pidi puhtaks saama.
Sülelaps
Pruudile pandi küll laps sülle, see sündis peigmehe kodu - poeglaps alla üht aastat vana, laps pandi kinkimise ajal, lapse pani ämm pruudile sülle, laps tähendas, et teise aasta sees pidi või ennustati, et pruudil saab olema ka pisikene, (tähendab) laps.
Tanutamine
Tanu pähepaneku nimetati linutamine, ja linutamine sündis peigmehe kodus, pandi lambarasvaküünlad põlema, pruut ja peigmees istusivad küünlade ees, ämm pani tanu pähe ja ise ütles selle juures: kerge on panna, aga raske om võtta! Tanu oli palju suuremb kui hiljemb, peaaegu pool mütsi. Ämma taga seisivad peiupoisid ja kui ämm sai tanu pähe, siis tehti peigmehele ja pruudile hurraa üheskoos, peale hurraa peadi palve ja lauldi laulud, ei olnud vaimulikud, kuid jutustaja ei mäleta. Ämmale pandi litriga tanu.
(Märkus) Kadri Tapner jutustab mõnda. Täma lapsepõlves ei olnud mingisugust riidest tanu, vaid punder tegi öövellaastud, tanu see ei olnud tanu plaani vaid üks öövellaast ümber pead, see oli siis linutamise ümber pead. Siis oli vanasti meie külas pulmad ja ühel kaasikul oli sõlg. Kaasik ütles pruudile, et kui istud pulmalauda ja peeretad - (täh. lase väljaeite lõhna), siis saad sõlg omale. Ja pidi veel pruut istuma peigmehega lauda rinna pingi peale ja laulama laulu.
    76  Ei õld süüda peerijale.
    77  Süüd õli pengi säädijale
    78  Säädis penki servikalle
    79  Uluauk jäi upakille.
Ja siis sai sõlg pruudile. Eksinud neiule panivad tanu pähe külaeided, muidugi seal ei olnud pulmi.
Põllelappimine
Peiupoisid panivad ämmale põlle ette ja käisivad raha korjamas ja ämm pani pruudile põlle ette, põlle oli päris terve. Põllelappimine oli, kui raha saadi, siis oli põll lapitud, aga kui ei saadud, siis oli põll katki ja niikaua käidi ringi, kui oli põll lapitud.
pag. 178 Noorpaari magamapanek ja äratamine.
    88  Noorpaar magas esimine öö kambris, sinna oli tehtud voodi, seina sisse oli lastud auk ja puu sisse torgetud ühe sambaga või jalaga, nii et teine sängi ots oli nurga sees, sellel jalga all ei olnud. Peigmehe kodus magas pruut ja peigmees esimest korda ühes. sängis.
    89  %%
Ja kui saaja kodu tuli, siis tehti sooja õlut piimaga. Piim aeti keema ja kallati õlut peaaegu pooleks. Tehti sellepärast, et kohvi ega teed ei olnud ja oli külm, ainult talvel, aga mitte suvel. (Märkus, minul oli võimalik saada kokku Iisaku kihelkonna vanaeidega, see laulis minule mõne pulma komme laulu.) Kui pruut viidi peiu kodu ja läksivad läbi küla siis külarahvas laulis laulu
    92  Jo viia vihina-auku
    93  Jo kohina-auku
    94  Sooja sussi laskja
Jas kui saadi äia kodu siis äi laulis
    97  Jo toodi kurat kodusse
Ja kui peiu kosja läks, siis keelati peiut
    100  Ära võta pikka naista
    101  Pikk läheb parsile magama
    102  Jätab karja kodusse
pag. 180
    104  Võta sina lühikene naine
    105  See ajab karja kauge'ella.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems