| |
Mõned kombed harjumaa pulmadest.
|
|
| |
Olen isi poisikese põlves neid pulmi näind, mis ma nüüd räägin. Siis peeti pulmi mitu pääva ja seal oli aega mitmesuguseid tempa teha. Pulmalised kogusid pühapäe omikuks pruudi majasse kokku, seal loeti ja lauldi, saadeti pruutpaar Jumalasõnaga kiriku. Kirikust tagasi tulles sõitis esimane peiupoiss teiste ees, kui tal oli hea obune siis jõudis teistest kaugel ees pulma majasse, kellel põlnd na tuline obune, et kõik üheskoos edasi jõudsid, siis jäid teised teel seisma, lasid peiupoisi üksi ees minna. Pruudimaja värav oli kinni ja tuli värava ette üles tehtud, tehti kohe suur lai agudest tuli. Peiupoisil pidi julge hobune olema, ajas kohe läbi tule värava otsa, värav puruks maha. Toas oli sari laua kohta üles riputatud, sarja sees oli taldrek, pool sea pead taldreku peal kõrv ülespidi. Peiupoiss pidi kõrva ära lõikama, selle tarvis oli sinna nuga ja kahvel pandud, selle seakõrva viis peiupoiss ühes õllekannuga pulmalistele vastu. Naised narrisid poissi, panid kõrva sisse traati ja raudnaelu, kis mõistis naelte vahelt lõigata, sai kõrva õlpsasti kätte, aga mõni oli üsna pigis lõikamisega, ja naised naersid, kas põle mees ei mõista sea kõrva lahti lõigata. Kui kõrv ja õlle kann käes olid läks peiupoiss pulmalistele vastu andis igaühele kannust juua ja kõrva küllest tükikese suupisteks. Kõrvajuurikas jäeti järele, see toodi pulma lõpus lauale ja keedeti lõpuks kapsa suppi, seasaba oli põigiti supikausi peal, siis pulmalised läksid väl´la ja õiskasid : "Õissa pulm persses!" Kõige viimaks toodi kali lauale, siis teati et pidi minema, panid riided selga ja läksid lauldes: |
|
| |
|
|
|
|
4 |
Õlut oli otsas, kali oli kappas,
|
|
|
|
5 |
Tagatipp oli naiste nahkas.
|
|
| |
pag. 335 Rehetuba säeti magamise jaoks, vanemad mehed kis ei viitsind tantsida, need olid põhkude peal pikali, mõned jõid endid nii täis et ähkisid põhkude peal nagu tiine emis. Nooremad lasid tantsu, sel ajal olid ikka koa tantsud, tantsiti nii et nahk oli vahtus, ega nüüd keegi sedasi mõista tantsida. Siis olid tantsud: Kilu-Mari, Polka, Krakovjak, labajalavalts ja mis need kõik olid. Pilliks oli see Karlootsik või lõõtspill kudas teda üütakse, siis veel üks keeltega pill simmel. Kui pulmalistest keegi mõistis pilli mängida, siis väljast pillimeest ei kutsutud. Igal pulmapoisil pidi tüdruk olema kellega ta kiriku sõitis ja kõige pulma aja seltsis olid, ööse pidid seltsis magama. Kui tüdruk ei tahnd poisi juures magada, läks vananaiste juure, sellele tehti teine omiku puu oost. Puu pisteti sel´latakka jalge vahelt läbi ja tehti nüssadi nüs- sadi nüssadi. Kis oli viisakas tüdruk sellele tehti tasa pehmeste, aga kis vastu hakkas ja sõnu andis, sellele tehti kõbaste. Need tüdrukud said omiku vihelda kis ööse poisi juures olid magand. Ratas pandi ahu peale iga kodara külge seoti viht, ümmer rummu keerutati köis, köie ots ulatas maha, mehed viisid tüdrukud üksaaval ahu peale ratta juure, üks mees tõmmas köie otsast maas ja ratas käis vurinal ringi, kui siis vihad käisid käisid vuhinal mööda perset. Tüdrukud joosid ja katsusid kus keegi sai pugeda, aga otsiti ülesse ja tassiti ahu peale, küll oli kisa ja kilkamist. Üsna vanad mehed võtsid sest osa, kis aga kuskil tüdruku nägi, see ta kinni võttis. Ööse magajatel varastati sõrmused sõrmest, saapad sukad jalast ja mis aga kätte saadi, pulmalised ju magavad täies riides, neid asju mis pulmalised oma käest ära panid, ei puuduta- tud, varastati üksi mis ihu ümmer oli, ühes pulmas olla ühel tüdrukul püksidki jalast ära varastatud. Teine omiku vargad poisid säedsid poeleti ühte nurka ülesse ja pakkusid kaupa oksjoni viisil müüa. Noh muidugi igaüks ostis oma asjad tagasi, raha anti noorikule. Põllelapimine oli see kõige suurem raha korjamine, see oli pulma poistele nagu siberi nuhtlus, taheti ju pal´lu raha, muudku näidati jälle, siin veel auk põlle sees, pane aga lapp peale. Kabala küla jõukama perepoja pulmas saadud põllelappimise raha sadaviiskümmend rubla, see oli selle aja kohta suur raha. Pruudi kapi ostmisel pidid jälle poisid raha andma, ei lastud enne kapit tuppa viia kui peiupoiste raha peale jäi, viskasid raha ja õiskasid: Õissa pruudi jalg peal ja õissa peiu jalg peal, ega seal seda vaadatud kui suur raha oli, kis aga viimaseks raha viskas selle jalg oli peal. Pruut pani poisid ja tüdrukud paari, eks ta arvas ikka neid paari, kis üksteisega rahul olid. Kui mõnel poisil oli tüdruk vastumeelt, siis ta võttis omale aokubu saani peale, aga tüdrukud ei võtnud, tüdruk katsus siis kus sai teiste kõrva ennast mahutada, ehk kui mõni tüdruk ei tahtnud joodiku poisiga sõita siis tellis ennast aegsaste kuhugi vanema mehe naise saani peale. |
|
| |
|
|
| |
Pulmaliste eest pannakse tee kinni, tõmmatakse köis üle tee, mehed oiavad köie otsest kinni, ehk veeretavad palgi põigiti tee peale, kui pulmalised tee kinni panejatele viina annavad, siis tehakse tee lahti ja võib läbi sõita, kui esimesel sõitjal ei juhtu viina olema siis peab ta seda ütlema, teda lastakse siis läbi ja tõmmatakse teiste ees jälle köis pinguli, aga vägise üle köie tormata ei tohi, siis oled pulma siga. |
|
| |
|
|
|
| |
|