| |
Abikaasade valik vanal ajal sündis suuremalt jault noorte omavahel, aga oli ka küllalt vanemate poolt valituid eluseltsilisi, nende põhjuseks oli rikkus ehk vanemate sõprus. (Märjamaa kihelkonnes elas alles hilisemal ajal abielupaar keda isad linnateel paari kauplesid. Mõlemad isad olid jõukad talupidajad ja uskusid oma lastele head tulevikku kindlustada, aga tüdrukul oli isa teadmata juba kallim valitud, vaene külarätsep, oli asi isegi nii kaugel et kurge oli oodata. Siiski läks tütar rikka talunikupojale, isa soovi järel. Kui asi avalikuks tuli, oli seal pahandusi küllalt, siiski leppisid viimaks kokku ja elasid rahus oma päevad. Pealegi suri see rätsepalaps noorelt ära.) |
|
| |
|
|
| |
Noorte vaheline sõprus võis mitmet moodi sündida. Kirikuteel, talgutel, kiigel, tantsul jne. Kaubad kindlaks tehti ka ehal käies. Olla ka neid olnud kes kohe järsku kosja läksid, kui tüdruk nägemise järel oli meeldinud. |
|
| |
|
|
| |
(Üks mees Hageri kihelkonnas läind tüdru- kule rääkima oma naisevõtmise mõttest ja ütelnud: "Kui sa mulle naiseks tahad tulla, siis tule, kui sa ei taha siis laku mo perset, teist korda ma änam küsima ei tule!" Ja tüdruk olla tale naiseks läind.) |
|
| |
|
|
| |
Naise tõmbamisest, röövimisest ei mäletata siin ümbruses kuuldud olima, see kuulub väga vanasse aega. Ei teata ka pulmarongide kokkupõrkeist. Naise ostmisest. Tupelkäimisest. Peapiiramisest ja muist niisugusist asjust ei ole teateid saand. |
|
| |
|
|
| |
Kuulamas käidi neljapäeval. Kuulaja oli peiu poolt saadetud, sugulane ehk võeras, kes poisiga heas vahekorras oli kas mees ehk naine, sagedaste vanem naine kellel oskust oli peiu kiituseks. Peigmehe poolt anti kuulajale viinapudel kaasa, kui tüdruk nõus oli kosilase vastu võtmiseks, siis ta sidus tühja viinapudeli ümber paar kindaid. Kui tüdrukule noormees vastumeelt oli, siis ta ei võtnud viina vastu. Et tüdrukud oleks kuulajaid poisi juure saatnud pole kuuldud. Erilisi nimetusi ja tunnusmärki ei tea kuulajatel olnud ega tüdrukul märgi saatmist vastuvõtmise korral. Kuulaja viis teate, et võib kosja minna ja noormees läks sama neljapäeva õhtu isamehega tüdruku majja. Olla ka salajaseid kuulamisi või vaatamisi olnud, kus nooremehe isa ehk sugulane käis mõne otsitud asja pärast tüdrukut ja majamoodi tähele panemas, kas tüdruk on töökas, puhas ja sõnakuulelik jne. Kuulamine on arvatavasti vana komme, nüüdsel ajal seda ei ole enan kuulda. |
|
| |
|
|
| |
Kui kuulaja teate tõi, et noormees võib kosja tulla, siis noormees võttis isamehe kaasa ja läks neljapäva õhtul kohe kosja asja kuulama, kus siis ka viina joodi, kui kaubad kokku said siis laupäeval mindi kihlama. Neljapäeva õhtu andis peigmees pruudile käsiraha kätte, kui peigmees hiljem kihluse tühistas jäi ta käsirahast ilma. Käsiraha andis noormees jõukuse järel, teatud arvet selleks ei olnud. |
|
| |
|
|
| |
Isamees läks enne üksi tuppa peigmees jäi välja ootama. Isamees rääkis mõne kadund looma otsimisest, kõige sagedamine otsiti noort puula. Üks öelnud kord, et otsib valget hane kellel must lapp saba all. Kui isamehele öeldi et kadund loom siin majas on, siis ta kutsus kosilase tuppa, kus algas viinajoomine. Kosilane tõi kaks kosjaleiba kaasa ja pruut saatis kolm leiba ja ämmale sukad ja põlle, vastutasuks. Leivad olid ikka nisujahust kas sepikud või püülist saiad. Kosilaste toit oli mistahes paremat majatoidust ega silkuleiba ikka keegi and. |
|
| |
|
|
| |
Kosjade tagasi lükkamisel öeldi kohe isamehele, et seda looma mis ta otsib siin ei ole, ega võetud ka viina vastu. Kui pruut mõtlemise aega küsis, siis oli teada kui pika aja pärast peigmees võis uueste tulla otsust kätte saama. On ka seda ette tulnd, et noormees pahandas selle üle ja läks teisele kosja. Rapla kihelkonnas olla vanal ajal moodiks olnd, kui esimesest kohast kus kosja mindi pruuti ei saadud, siis mindi teise ja kolmandasse edasi olla ebaõnnestumise korral kõik küla läbi sõidetud ja kui ühest külast ei saadud, siis mindud teise kolmandasse külasse, aga pidand sel päeval ikka pruudi leidma, olgu see siis kes tahes. Ei tea kas kosja ajal pidu või võerad koos oli, aga kihluse pidusi ikka olnud, siia olid pruudi ja peiu käemehed ja ehk mõni ligisugulane koos seda õhtut pühitsemas. Neljapäevaõhtu olid väiksed viinad, laupäevaõhtul kihlamast tulles olid suured viinad. Kosjapulgast ei ole kuuldud. |
|
| |
|
|
| |
Kihlust nimetati: Käeandmine, papilkäimine kirikujuureskäimine, pruutlugemine, lugemine, vangivedamine. Kihlus toimus ikka laupäeval. Kihlus jäeti katki mitmel põhjusel, kui oli pruut ehk peigmees teiste soovitusel kosjanõu kuulda võtnud ja hiljem seda kahetses, ehk kui oli poisil teise tüdrukuga ehk pruudil teise poisiga enne tegemist olnd ja mõnda muud. Õpetajale maksuks viis pruut paar sukki ja vöö, köstrele kindad. Hiljem pandi see maks raha peale, õpetajale üks rubla, köstrele kolmkümmend viis kopikat. |
|
| |
|
|
| |
pag. 409 Kihlajatega kaasas käisid käemehed. Üks peigme poolt teine pruudi poolt, need pidid õpetajale küsimuste peale vastama, kas on vanemad nõus kihlusega, kas pruut paar üksteisest puhtad on, kas kumbki kedagi teist ei armasta. Kas mees on suuteline naist toitma jne. Kui kihlatud hiljem lahku läksid, siis olid käemehed üsna pahased, nad olid siis vastutavad oma tunnistuse andmises. Kihluse ja laulatuse vahe oli vanal ajal ikka kuus nädalat. Enne laulatust ei käind pruut iialgi peigmehe kodu, see oli üsna kunts, seda peeti suureks äbiks. |
|
| |
|
|
| |
Kosja ajal olla pruut ühes teiste tüdrukute ja naestega pandud pingile istuma, üleni riidega kaetud, isamees pidi siis õige üles ütlema teiste seast, sellega olla nalja ja naeru küll olnd. |
|
| |
|
|
| |
Kirikus kuulutuse kohta öeldi: Need visati kantslist alla, visati küllekont katki. Need olla maha põmmutatud. |
|
| |
|
|
| |
Pruut käis kosjaviinaga andeid kogumas, siis oli viin odav ja peigmees tõi viina lähkriga, sest sai siis igal ajal võtta. Seda pruudi käimist nimetati viinutamiseks, hundihännaajamiseks. Pruut käis oma külas, jala ja üksi. Keda pruut pulma kutsus, siis seda ta kutsus ka viinatamise ajal, pulma pidi ikke kolm korda kutsutama, ega ühe kutsega pulma mindud. Kui pruudil sugulasi elas kaugemal, siis ta käis pulma kutsumas hobusega ema ehk isaga seltsis, aga viina tal oli alati kaasas. Pruudi viina anti ka juhusliku külalisele pruudimajas. Pruudile anti viinutamisel mitmesuguseid asju. Sukki, kindaid, paelu, vööd, villu, linu, niiti, seepi ja rahagi. Külatüdrukud ja pruudi sõbrannad on käind pruudi juures ande tegemisel pruudil abiks. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi ja peigmehe sugulaste vastastikustest külaskäikudest ei teata siin ümbruses. |
|
| |
|
|
| |
Laulatust nimetati rahvapoolt naljaks: Sepal käimiseks, tähendab, et sepp jäkab rauda kokku ja papp paneb paarid kokku. Laulatus oli harilikult ikka pühapäeval, mõnel erijuhusel võis seda teistel päevadel ette võtta. Pulm järgnes kohe laulatu- sele, Märjamaa kihelkonnas. Vigalas algas pulm neljapäeval pärast pühapäevast laulatust. Kumb vanem komme ei tea. Peale pulmade laulatust ei ole teada. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalised tulid enne kiriku minekut pruudimajasse kokku, kust siis ühiselt kiriku sõideti. Hommiku loeti ja lauldi noorpaarile Jumalasõna laule, muid vigureid enne laulatust ei tehtud. Ratsa sõitjatest pulmas ei mäletata. Kiriku sõitsid pruut ja peigmees seltsis, poistel oli igaühele tüdruk määratud, keda siis poiss kiriku sõitis. (Uskumusi kombeid laulatuse kohta olen ennem kirjutanud.) Pruudi peitu viimist katsuti teel igal võimalusel teha peigmehe pulmaliste poolt. Pruudi poisid pidid valvama et pruuti ära varastada ei saadud. Kui pruudi majast peigmehe majasse mindi, siis katsusid pruudi poisid peigmeest varastada ja peiupoisid valvasid, et nad seda teha ei saa. |
|
| |
|
|
| |
Laulatusel oli ikka uued riided, mis esimest korda selga pandi, erilist moodi nende valmistamisel ei olnd. Pruudi peakatteks oli valge rätik enamast valgesiidi rätik, kirikust koju tulles võttis pruut rätiku peast ära ja oli niikaua palja peaga kui tanu pähe pandi. Kedagi kolde ette panna pruudi koju tulekul ei ole kuuldud. |
|
| |
|
|
| |
Pulmi peeti vanaste kõige rohkem peale jõulu pühi ja kevade pärast paastu aega. Paastu ajal õpetaja pühapäeval ei laulatand, sellepärast, et pulmalised kiriku juures õiskasid ja kisa tegid. Pulma kutsuti sugulasi ja tuttavaid, pulmaliste rohkus olenes pulmategijate jõukusest, kus tehti suured pulmad, sinna kutsuti palju rahvast kokku, kes ei jõudnud suuri pulmi teha, kutsusid vähem. Pruut ja peigmees katsusid ikka võrdselt pulmalisi kutsuda. |
|
| |
|
|
| |
Noortel tüdrukutel ei lubatud pulma minna, nad on alles oskamatad ei mõista pulmakommeid ja teevad häbi, olgus siis, kui pruudil ehk peigmehel üsna noor õde on see oli siis küll pulmas, aga ta oli ilma poisita, naiste ja laste seas. |
|
| |
|
|
| |
Pulmategelasteks olid pruudi ja peigmehe käemehed, peigmehe käemees oli enamiste ka isameheks. Kõrvatse naine kes noorikule tanu pähe ja põl- le ette pani. Pruudi esimene pulmatüdruk, kes kõigiti pruudi eest hoolitses. Kirstu poisid, kes pruudi kirstu peigmehe majasse viisid. Pruudi tüdrukud teenisid pruudi majas peigmehe poolt pulmalisi, peigmehe tüdrukud teenisid peigmehe majas pruudi poolt pulmalisi. Tüdrukud tegid magamise asemed, pühkisid hommikul toad ja vaatasid et ta sõitjal midagi ei puuduks, tüdruk pidi oma hoolel pidama sõitja poisi kasuka, kindad, kaelasalli ja muud niisugused asjad. Sööma ajal istus isamees laua otsas esimeseks, peigmees tema kõrval, peigmehe kõrval pruut ja pruudi kõrval esimene pulmatüdruk (pruuttüdruk), siis tulid teised pruuttüdrukud ja paaris rahvas, segamine kudas juhtus. Pulmapoiste kohus oli leiba ja liha lahti lõigata ja valvata et kõikidel lõigatud tükka võtta oli. |
|
| |
|
|
| |
Kõrvatse naine laulis sööma laulu. Ühest sarnasest laulust on teada veel paar sõna: |
|
| |
|
|
|
|
43 |
Kui kevade on leiba vaja
|
|
|
|
44 |
Siis kisendab kõik elumaja....
|
|
| |
pag. 414 See näitab, et noorik peab leivaga kokkuhoidlik olema. Pruudi majas pandi peigmehe pulmalised enne sööma, peigmehe majas võeti pruudi pulmalised toredusega vastu ja pandi enne sööma. |
|
| |
|
|
| |
Kutsumata külalisi tuli pulma esimesel pulma õhtul, nad tantsisid pulmas, need olid noored külapoisid, olla ka mõnikord mõni tüdruk pand enda poisi riidesse ja läind pulmi vaatama, neile anti ka pulmakannust õlut juua, mõni käis isegi põlle lappimas. Tuli ka mõni vanem õllemaias mees kutsumata pulmi vaatama. Sööma ajaks nad kadusid toast ja tantsu ajaks tulid tagasi. Neid nimetati: Kut´skäpalised, kontvõõrad. |
|
| |
|
|
| |
Pulmad on ikka kahe otsaga, Nädal aega peeti pulmi, pool nädalat pruudi majas, pool peigmehe majas. Ühel pool peeti pulmi siis, kui üks, kas pruut ehk peigmees oli nii vaene, et ei jõudnud pulmi teha. Kas teenija, vaenelaps, või muidu kehva. Ehk kui peigmees oli ametmees kellel polnd suuri eluruume pulmapidamiseks, siis ta andis raha omalt poolt pulma tegemiseks ja pulmad peeti koos pruudi majas. |
|
| |
|
|
| |
Märjamaal on pruudi ja peigmehe pulmalised üheskoos kummagis pulmamajas, Vigalas on pruudi pulmalised pruudi ja peigmehe pulmalised peigmehe majasse kogunud. Kirikust sõideti koos pruudi majja kui noorik valmis tehtud siis läksid peigmehe pulmalised peigmehe majasse pruudi pulmalised käisid ka kord peigmehe majas kus süüa juua said ja läksid tagasi pruudi majasse kus siis pulma edasi peeti. Kui peig koduväiks läks siis peeti peigmehe pool enne pulmad ära ja pärast mindi pruudi majja, kuhu ka peigmees elama asus. |
|
| |
|
|
| |
Pulmamaja kaunistuseks värviti männipiirge, siniseks punaseks, kollaseks, ja nendega põimiti parte alune sõelapõhjamoodi ära. Õues kuuskede külges olid värvitud höövlilaastud auväravate ilustuseks. Toa seinamööda tõmmati valge kangas, et pulmalised oma riideid ära ei määriks. Piitsaraha kogumist ei teata. Pruudi lahkumisel isakodust, peigmehe poolt pulmalised katsusid varastada pruudi kodust kõiki asju mis kätte said, pruudi pulmalised pidid vargust takistama igal võimalusel. Vargus oli naljaks, kogusid pruudile kaasavaraks kõiksugu vanu asju mis majast leiti, need asjad viidi pärast tagasi, aga seekord oli naljaks näidata mida noorikuga kaasa toodi. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi kirst viidi pulmarongi ees, lipp peal, pulmalised kõik kirstu järel. Kirstu poisid laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
57 |
Vaat kus seisvad kirstupoisid,
|
|
|
|
58 |
Seda teab kus peiupoisid?
|
|
|
|
59 |
Ahju ääres hallitavad,
|
|
|
|
60 |
Seina ääres seenetavad....
|
|
| |
Teiseks lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
63 |
Kas võib sõita kosjateed
|
|
| |
(2 korda)
|
|
|
|
65 |
Kas võib sõita, kas võib sõita kosjateed
|
|
|
|
66 |
Kas so hobu soetud
|
|
|
|
67 |
Hobu saba sõlmitud
|
|
|
|
68 |
Jah mo hobu soetud
|
|
|
|
69 |
Hobu saba sõlmitud...
|
|
| |
See olnd pikk, laul, rohkem ei mäletata. Kirst sisaldas pruudi riideid, kui oli isa rikas pani ka nisu kirstu, kellel polnd vilja ega riideid nii palju kirstu panna, et kirst raskeks oleks läind see pani kiva sisse, aga kirst pidi nii raske olema et meeste tõsta andis. Pruudi majas ema ei luband kirstu enne ära viia, kui kirstu augud olid peiupoiste poolt kindlaks tehtud, et kirst tõsta kannatab. Peigmees pani võtmeaugu peale kõige enne raha peiupoisid panid siis nurkade peale, see raha sai ämmaeidele. Kirst paigutati peigmehe kodus aita, kes kapi kaasa viis, siis paigutati noorepaari tuppa, erilisi kombeid sealjuures ei ole kuulnud. |
|
| |
|
|
| |
Peigmehe poole sõideti päeval, mitmendal nimelt, see olenes pulma aja pikkusest, et ikka ühepalju päivi mõlemal pool olla sai. Pruudi peitmisest peiumajas pole kuulnud. Pruudi vanemad pulma ajal peiumajas ei käind, nad käisid varsi pärast pulmi. Pulma rongi järjekord oli umbes nii, et isamees ja kõrvatse naine läksid ees, noorpaar ja pulmapoisid tüdrukutega, nende järel paaris rahvas. Õlut ja viina viidi kaasa ja anti tee peal tee kinnipanejatele ja mõnikord muudelegi vastutulejatele. Pruudil muud peakatet ei olnd, kui rätik. Pulmarongile viidi peiumajast ilustatud õllekann vastu, (sellest olen ennem kirjutanud.) Pruudi silmade sidumisest ei tea. Pruut sõidutati kohe väravast rehe alla, ja laotati ukse alla tekk ehk kasukas, kus peale pruut astus tuppa minnes. Pruut viidi sellepärast rehalse uksest sisse, et neil siis elus hea looma õnn oleks. |
|
| |
|
|
| |
Ristide tegemisest, viljaterade päheviskamisest pruudile ei ole kuulnud. Ei tea ka kas pruut puid ahju on visanud. Aga aita, lauta, ja mujale on pruuti viidud, kus siis pruut säärepaelu sidund loomadele sarvi ja uste linkide külge, paelu visatud tee peale ja seotud kaevu koogu külge. Pulmapassist ei tea. Peiumajas esimest korda lauda istudes pani üks peiupoolt naine pruudile rüpepoisi sülle, sellepärast et noorik lapsi saaks. Pruut andis rüpepoisile paar sukki. Rüpepoiss pidi olema poisslaps umbes kahe aasta vanune. |
|
| |
|
|
| |
Mütsi ja tanu pähepanemine kandis nime: Linutamine, tanutamine, noorikuks tegemine. Varemalt oli müts nooriku peakatteks, hilisemal ajal tanu. Nüüd enam ei ole kumbagi. Linutamine toimus peiu kodu esimesel õhtul. Linutamine toimus kas toas ehk kambris ja seda tehti kõigi pulmaliste osavõtul. Pruudil olid laulatuse riided sel ajal. Kus usklikud majrahvas, seal on tanutamisel lauldud ja palvetatud vaimuliku laadiga. Kõrvatse naine pani tanu pähe ja lõi siis peimehe mütsiga noorikule mööda kõrvu öeldes: |
|
| |
|
|
|
|
78 |
"Unusta uni, mäleta mälu,
|
|
|
|
79 |
pea noormees meeles,
|
|
|
|
80 |
pane lapsele riiet peale!"
|
|
| |
Siis noorik ei jäe uniseks. Tanutamise tähtsus oli, et siis oli naine märgitud oma mehe jauks, teised mehed pidid teda nägema püha ja kättesaamatuna. |
|
| |
|
|
| |
Eksind neiu sai niisama tanutatud, lesel oli enne tanu peas aga kui taheti siis pandi tale teise mehe ostetud tanu pähe ja põll ette ja siis oli see sama rahakorjamine nagu kõigega. |
|
| |
|
|
| |
pag. 420 Ämma põllelappimine tehti väikest viisi, kõiki ei kutsutud lappima, anti raha vabatahtlikult, see raha sai ämmale. Ämma põllelappimine toimus kohe nooriku järel. Ämmale pandi nooriku kingitud riided, müts, põll, sukad jne. ümber, siis ta istus, sama tooli peale kus noorik oli istund ja lappimise juures olid samad jutud ja naljad. |
|
| |
|
|
| |
Nooriku põllelappimine toimus kohe kui tanu pähe pandud ja põll ette seotud. Kõrvatsenaine pani tanu pähe, esite tegi tanuga vigureid, seadis ühte ja teist pidi viltu, silme peale ja kukla taha, naised kõrvast hüüdsid: "Ei ole õige!" Kuni viimaks tanu või müts õigele kohta asetati. Sedasama tehti ka põllega, pruudi käemees pani põlle ette, seda mitmesse kohta seades, külje peale, kurgu alla, seljataha, põlvepeale, kuni õige koha peale, siis kiitsid naised seda heaks ja peigmees kutsuti põllepaelu kinnisiduma, oli see tehtud, tõstsid naised kisa: "Põll katki, põll katki!" Öeldi et peigmees olla tee peal mööda kuuse oksi sõitnud ja põlle katki rebinud. Nooriku põlled tehti kirjust, suureroosilistest riidest, neid näidati siis, siin on augud sees. Kutsuti peigmees kõige enne vaatama, kuidas saaks põlle kinni lappida. Peigmees pani kõige enne ja kõige suurema summa raha põlle, sellejärel tulid peiupoisid ja pruudipoisid, peale selle kõik pulmalised, tüdrukud, naised, mehed, isegi lapsed viskasid kopika ehk poolkopik silksti põlle. Lappimise juures tehti nalja mitmet moodi, linutse naine näitas põlle auke, aga lappijad ei näind neid ja vaidlesid vastu, kes hea lõuamees oli, see tegi teistele rohkeste nalja. Poistele oli see põllelappimine siberi nuhtluseks, nende käest taheti kõige rohkem raha. Paberraha pandi lapiks põlle peale ja hõberubladega pidi lapiääred kinni panema, need olid nee-naelaks lapikinnitusel. Noorik pidi kõik see aeg istuma kesk tuba toolil, ta ei tohtind naerda, see oli suureks häbiks noorikule kui ta naeru ei saand pidada, teised tema ümber võisid naerda ja lobiseda niipalju kui tahtsid. Kui raha nooriku süles põlle peal rohkem kogus, siis kõrvatse naine võttis muist ja pani põlle alla nooriku sülle. Põllepaelad pidi peigmees sellepärast siduma, et siis saavad põlised sõlmed. |
|
| |
|
|
| |
Noorpaari magamisasemeks pruudi kodus oli see ase kus tüdruk oli maganud, see seati enamist tahakambri pulma ajaks. Peiukodus oli peigmehe poolt voodi valmis, pruut viis magamisriided sisse, pruudi tüdrukud panid põhud aluskotti ja tegid aseme magamiseks korda. Kuidas noorpaar magama pandi, ei ole teada saanud, aga hommikul kõrvatse naine äratas neid lauluga ülesse. Ämmaeit viis hommiku noorikule pesuvett ja noorik pani raha vee sisse, kui ämm vee välja viis, sai ta raha omale. |
|
| |
|
|
| |
Viimasel pulmapäeval tõi pruudipoiss andevaka peapeal ja hüüdis ise valju häälega: "Õissa pulm hakkab, õissa pulm hakkab!" Vakk pandi lauapeale ja kõrvatse naine jagas annid kätte, kellele need määratud olid. Kes ande kätte sai andis raha, raha andjale anti viina. Andideks olid sukad, kindad, vööd, säärepaelad, naistele, põlled, tanud, äia ämmale ja peime vendade õdedele olid ka särgid kamsonid ja üldse rohkem ja paremad asjad. Asjad olid enne kõik kimpu seotud ja kõrvatse naine teadis kellele iga kimp kuulus. Kui kellegil ei olnd annid meele järel, see ei võtnud neid vastu ega and raha, kui keegi kimbu lahti võttis ja nägi et asjad ei meeldind, ehk leidis neid vähe olevat, see viskas asjad tagasi. |
|
| |
|
|
| |
Nooriku esimene tanu tehakse loorist ja mirdi okstest. Üks noorik teind peigmehe õe jäuks ka niisuguse mirdiokstest väikse tanu. Saaja olla selle üle nii vihastand et visand tanu kerisele. Pruut oli ta jäuks toond ka teise ilusa suure tanu, aga ei see pole teda enam lepitand, olnd kõige pulma aja vihane ja mossis. |
|
| |
|
|
| |
Tühja veime vakka pani ämm kõik väikse lapse asja, mähkmed ja teki ka, ka pani villu, seepi, ja mida tahtis anda, veimevaka ei jäetud iialgi tühjaks. Kellel põlnd seekord asja kaasas, see nimetas mida ta annab, kes lamba lubas anda see ütles: "Ma annan heinamaa tüki, mis neli kord aastas niita annab. Kas seal juures lamba moodi häälitseti ei tea. Toa ja lauapühkimise ajal on ka raha korjatud. Lauapühkimise raha sai ämmale, toapühkimise raha said tüdrukud. Kui tüdrukud homiku tuba pühkisid, siis poisid ajasid pühkmed jalgega laiale puhtaks pühitud põranda peale ja viskasid raha pühkmete sisse, mida tüdrukud ära korjasid. Sedaviisi olla hulk aega jännatud, enne kui tuba puhtaks sai. Õllenõusse rahapanemist olla üsna vanal ajal olnd, seda nimetati pealejooduks. |
|
| |
|
|
| |
Toitudeks keedeti rohkeste liha, see olla pulma alguses lauale toodud ja seisis seal pulma lõpuni, kui otsa sai keedeti lisa juure, olid ka kartuled, kaalid, leib, sepik, klimbisupp, ka pulmapudrust on vanemal ajal räägitud, sült, heeringas on uuemaa aja toit. Mõne ütluse järel on õllesupp pulma lõppu kinnitand, mõnel jälle kapsasupp. Kindel sööma arv oli ikka kolm kord päevas, aga toit seisis järjest laual, võis võtta sel ajal kui keegi tahtis, ka või ja vorstid olid pulma laual, vorstid peeti kerisel soojas, sealt võtsid mehed neid õllejooma vahele suupisteks. Üheks vana aegseks pulmatoiduks oli rahvakeeles nimetatud: "Peeras." Seda tehti nii, piim aeti keema ja valati külma õlut keeva piima sisse, siis piim tõmbas teriliselt kokku ja seda söödi kausist lusikatega. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalaud oli pikk puulaud lahtiselt jalge peale asetatud. Laud asus rehetoas, seinast niipalju eemal et mõlemale poole sööjad võisid istuda. Sööginõudeks olid kausid, taldrikuid ja nuge kahvleid vanas pulmas ei tuntud, ei olnd igal ühel nugagi, aga lusikad pidi igaühe jäuks olema, olid puulusikad. Et pruut mõnel söögiajal ei ole söönud seda ei ole kuulnud ka isamehepudrust, ikukapsastest ei ole kuulnd. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalised tõid kaasa hapuleiba sepikut ja liha, mõni olla kõige pulmaaja söönd oma toodud toitu. Vanas pulmades olid pulmasõidud väga moodis. Sõideti kõrtsi tantsima, sõideti lusti mööda küla, viina ja õlut oli kaasas, sõideti viinaga kaeru ajamas hooste jäuks mööda külaperesid. Sõitmas käisid nooremad, poisid tüdrukud tingimatta. Kõrtsi juure läksid ka vanemad mehed, muidu suuremalt osalt vanemad olid kodu. Talvel olid hoostel kellad peal ja tehti uhket pulma sõitu, ega muidu hobusel pulmas oleks põrgu olnd. |
|
| |
|
|
| |
Suitsupakku minek oli ahjukütmise ajaks, kui suits tuppa tuli, ära sõitma minna, vanal ajal ei olnd ju majadel korstnaid. |
|
| |
|
|
| |
Olla ka pruudi ja peigmehe maja vahet sõidetud, kui need mitte teine teises kihelkonnas ei asunud. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalipp on vanal ajal juba olnud ja kumagis majas pidid poisid selle järel valvama, et keegi lippu ära ei varasta. Lippu katsusid kutskäpalised õhtul pimedas varastada. Kui pulmalised pruudi majast peiuma- jasse läksid, siis peiupoisid püüdsid pruudilippu varastada ja kaasa viia. Pruudi poisid valvasid, et see neil korda ei läheks. |
|
| |
|
|
| |
Siis oli pulma lõpp teada, kui viimasel pulmapäeval annid jägatud said. Siis poisid laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
111 |
Õissa täna jälle pulmad, Õissa,
|
|
|
|
112 |
Home saame leppamalgad, Õissa!
|
|
| |
Siis oli teada et pidi kojuminekule valmistama. Ka lipumahavõtmine oli pulmalõpu märgiks. Minnes võtsid veel mitmed auväravate küllest ilustusi, värvitud laaste kaasa. Kui pulmamajade vahe ei olnd kauge, siis läksid pulmalised veel kord pruudi majasse, noorpaar ühes, aga seal enam peale õlle muud ei pakutud, ülejäänd toitu oli laual, kes tahtis võis süüa. |
|
| |
|
|
| |
Kui õlut järele jäi siis läksid ligemad pulmalised veel nädala pärast pühapäe kokku, aga siis ei mindud ilma kingituseta, viidi kaasa mis pulma aljal oli lubatud, kas lammas, viljaseemet, või mida keegi lubas anda. Olen kuulnud noores lapse põlves, et noorikud olla pärast pulmi käind kodu oma vanemate juures kakunädalat pidamas. Lähemalt selle tähendust ei ole kuulnud. |
|
| |
|
|
| |
Esimest kord kosjas käik tehtud neljapäeva õhtul üsna hilja. Ühe taluteenijale tulnd õhtu hilja kosilane, tüdruk oli juba magamas, ta ei teadnud, et kosilased pidid tulema. Kui kosilased toas olid ja isamees oli asja rääkind, hüüdis perenaine Kaie. Kai oli väga väsind ja ütles ohates: "Oh Jumal Jumal, jälle Kai!" Tüdruk arvas, et teda tööle kästakse minna. Peigmees seda kuuldes ütles isamehele: "Lähme ää, ei seda või võtta, see hakkab vastu!" Isamees ütelnd: "Ää ole rumal, ega ta laiskuse pärast vastu ütle, ta on tööga nii vaevatud ja väsind, et tunneb hirmu kui teda hüütakse!" |
|
| |
|
|
| |
Siis olla selle tüdruku omale kosind ja väga tubli naise saand. |
|
| |
|
|
| |
Kui juhtus pulmapoiste tüdrukute paaripanek, mida pruut määras, ebaõnnestama, mõnel poi- sil oli tüdruk, kes temale määratud vastutahtmist, siis poiss kiusas tüdrukut kõige pulma aja, sõidu ajal ajas tee peal mitukorda saani ümmer ja jättis tüdruku tantsule viimata. Kui mõne tüdrukule oli poiss vastumeelt, siis ta selle saanipeale ei läind, ta tellis ennast kas mõne teise poisi saani, teise tüdruku kõrva, ehk läks mõne paarisrahva saanipeale, et see põlatud poisile headmeelt ei teind, siis otsis poiss juhust et tüdrukule saaks häbi teha. Kui poisil oli meeldiv tüdruk, siis poiss ostis tüdrukule kompveki ja magust viina. |
|
| |
|
|
| |
Poisid ja tüdrukud pidid ka paaris magama, kui tüdruk ei tahtnud poisi juures magada, siis ta läks naiste hulka ja naised ei lasknud poissi sinna tulla. Kui mõni poiss ehk tüdruk jäi üksikuks, keda keegi ei tahtnud oma paariliseks, siis see oli pulmanätu. Tüdruk kellel juba omal kindel peigmees oli, see ei läind ühegi poisiga magama, ta läks ikka naiste seltsi, kui ta oleks tahtnud veel teise poisiga vallatleda, siis võis ta oma peiu kaotada. |
|
| |
|
|
| |
Vigala pool olla vanal ajal olnud see mood, et pulmaliha keedetud pulma eel kolm päeva, liha ei ole kunagi täieste keema lastud minna, et rasv välja sulaks, peetud nii et vesi oli kupal. Kui see liha nõnda kolm päeva tulises vees oli ligunud, siis see oli niisugune sitke ja vänge, et ei mekkind kellegile süüa, seda anti siis sepiku leivaga lauale, sellest oli see kasu et liha otsa ei saand. Pärast pulmi olla mõni mees kaeband et kere on nii tühi, pal´las õlle tilk aga loksub veel sees. |
|
| |
|
|
| |
Lõpulauluks veel paar sõna: |
|
| |
|
|
|
|
129 |
Õlut otsas, õlut otsas,
|
|
|
|
130 |
Peretaadikene
|
|
|
|
131 |
Pärm perses, pärm perses,
|
|
|
|
132 |
Pereeidekene....
|
|
| |
Kui pulmalised koju sõitsid, siis nad õiskasid: |
|
| |
|
|
|
|
135 |
Õissa pulma, Perse külma,
|
|
|
|
136 |
Saabas jalgas varvas väl´las!
|
|
| |
See tähendas, et saapad olid tantsides katki kulunud. Pulma alguses õisati: "Õissa pulm sirab." Pulma lõpus õisati: "Õissa pulm jupsib." |
|
| |
|
|
| |
Kui pulmalised üheskoos õiskasid, siis peigmehe pulmalised õiskasid: Õissa venna pulmad! Pruudi pulmalised õiskasid: Õissa õe pulmad! Siis katsusid mõlemad teisest üle karjuda ja õe ning venna nimetust õige kõvaste rõhutada. |
|
| |
|
|
| |
Kui pulma aja oli õisatud, siis lõpuks oli pulmapoiste hääl nii ära, et üsna kahisedes veel rääkida said. Rapla kihelkonnas oli see komme, et iga pulmapoiss pidi oma tüdruku pulma lõppedes koju sõitma, olgu tüdruku elukoht kui kaugel tahes. Tüdruk võttis omalt poolt tekid kaasa mida pani sõida ajaks poisi saani peale ja ööseks magamis asemele. Olla ka mõningad tüdrukud magamislinad kaasa viind pulmamajasse. |
|
| |
|
|
| |
Pulma algus laulust mõni sõna veel teada. |
|
| |
|
|
|
|
145 |
Tulge kokku pulmarahvas,
|
|
|
|
146 |
Saagu lauldud pulmalaul,
|
|
|
|
147 |
Üksik põli vilets põli
|
|
|
|
148 |
Pea langeb üksik lind.
|
|
| |
pag. 432
|
|
|
|
150 |
Adamale paradiisis
|
|
|
|
151 |
Evat valmistasid mullast...
|
|
|
| |
|