era220701560000
PärnumaaKarksi
Teder, Linda
1936

Metadata

COL: Linda Teder, Nuia kodutütarde rühm
ID: ERA II 207, 156/60
LLIIK_YHT: Kalendrilaulud (Sanditamislaulud)
LOC: Karksi khk., Karksi v., Nuia al.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1936
TYP: Mardilaul
TYP_YHT: Mardilaul

Mardipäeva naljad ja kombed.

Kui mardipäev kätte on tulnud, siis tulevad ka mardisandid. Siin Karksi ümbruses on mardisandid jaotatud järgmiselt:
Isa: Riietus: Pikad püksid, pastlad jalas ja valged rätid. Pääs suur kõrvik, lai vihmamantel seljas, vöö vööl, pikk habe (vahest ka ilma, siis katab nägu maski), ninapeal prillid ja suur saagikott seljas ning kepp käes. Iseloomult rohkem aeglane, viskab nalja ja kaupleb perenaise ja peremehe käest karaskit, vorsti, sealiha ja valge hobuse ostmiseks raha.
Ema: Riietus: Pikk must seelik, lahtine vanatmoodi jakk, valge põll ees, lai pits all. Valge rätik pääs, prillid nina pääl, pastlad jalas, valged sukad, kasukapelts pääl, nööbid eest lahti. Kepp käes - vanainimene, väsib muidu ära. Iseloomult: käbe ja kärmas. Põrutab keppi ja ajab lapsed pererahva ja teenijatega tantsima. Laulab kõvasti. Ajab nalja jutte ja aitab isa ka karaskit (sepingut) valge hobuse ostmiseks raha ja muud kraami kaubelda. Lapsed: tüdrukud ja poisid moodustavad enesest väga kirju ja kireva pere. Punased põsed, mustad kulmud. Kuke sabasuled kübara pääl. Lõbusad ja tantsivad hästi. Õhtul, umbes kella 8 paiku tulevad mardisandid. Tulevad tasa ukse taga (vahest ka lauldes) ja siis hakkavad laulma. Kui lubatakse sisse tulla, siis tulevad sisse, kui ei lubata siis ei tule: lähevad jälle edasi. Esiteks teretavad: isa põrutab keppi, annab lastele märku laulmiseks ja tantsimiseks. Ema läheb ka isaga tantsima. Lõpeb lugu otsa, põrutab isa uuesti keppi ja lapsed tantsivad edasi. Isa ja Ema lähevad siis perenaise ja peremehe juurde "manti" (kraami) kauplema. Kaugel teel olla küüned külmetama hakanud ja varbad valutama. Tulnud läbi raba. Raba olnud pehme ja valge hobune ühes vankriga jäänud rappa kinni. Katsunud küll aidata, kuid hobu "koolu ära" (surnud ära). Lasteks oleks toiduks vaja perenaise käest saada karaskit ja karaskikõrvast kah. Isa põrutab kepiotsaga vastu põrandat ja tantsivad ning hullavad lapsed jooksevad kilgates isa ümber kokku. Nüüd hakkavad lapsed isa ja ema saatel nalja mängusid ja jutte puhuma.
Mängudest mängiti:
1. "Kuidas obene ära kooleb."
Suuremat kasvu poiss, nimi "Peeter Pilvemägi" Mardi papa poeg, heidab pikali, maha ja saagi kott on siis Mardi papa laste koorem. Isa nõõtab. Peeter Pilvemägi tõstab jalad üles ja vehib ise kätega. Nüüd on hobu soos kinni. Lapsed hakkavad nutma, ema rahustab neid. Isa tuleb koormalt maha ja lapsed ka. Nüüd hakkavad kõik hobust avitama. Hobune vehkleb kõigest jõust ja ei jõua kuigi kaugele. Isa näitab kepiga et ei maksa enam käperdada, las loom kooleb. Lastel on kangesti kahju. Isa ütles et aletse ei maksa, küll Jumal aitab edasi. Obene kargab häkki maast üles ja oh sa "jessuke" pistab punuma. Lastel kargab teine elu kohe sisse ja kõik on lõbusad ja rõõmsad olekus. Nüüd oli rõõm endine. Tantsiti ja lauldi mis kole. Kolm tantsu tantsiti veel ja nüüd hakkasid kõik ühisel jõul ja nõul perenaise ja peremehe käest raha ja karaskit nuruma ja paluma. Isa ja ema tänavad ja kiidavad talurahvast taevani. Nüüd tantsitakse lõputants ja siis minnakse teise tallu edasi. Kui pererahvas kuskil sisse ei lase või midagi ei anna siis lauldakse nii et:
    14  "Susi see söögu suure saagi
    15  Karu murdku kitsi rahva."
On pererahvas lahke ja annab saaki siis lauldakse nii:
    18  "Aitäh peremees, aitäh perenaine,
    19  Olge te taevani tänatud,
    20  Kõrgusteni kiidetud,
    21  Pilvedeni piiratud,
    22  aitäh, aitäh."
    23  Ole terve andemasta,
    24  Saa rikkaks kandemasta,
    25  Aita vaest Mardi perekonda.
    26  Aitäh, aitäh.
Mardipäeva laul kõlab neile, kes sisse ei lase järgmiselt:
    29  Laske sisse mardisandid: Marti ja marti.
    30  Mardil küüned külmetavad: Marti ja marti.
    31  Egas see mardi muidu ei tule
    32  kui ta värsket haisu es tunne: marti ja marti.
    33  Mardi tullu kaugelt maalta, marti ja marti.
    34  Suurte soode ja rabade tagant, marti ja marti.
    35  Siin oli siga sirgu tõmmat, marti ja marti.
    36  Kohioinas ära koksit, marti ja marti.
    37  Päitsikul oli päha pant, marti ja marti.
pag. 160
    39  Me tullime värske haisu pääle, marti ja marti.
    40  Tulime sikusarve külastama, marti ja marti.
    41  Perenaine pehme meesi
    42  tule alla lõukalta, marti ja marti.
    43  Ava uksi mardisandil, marti ja marti.
    44  Kui ei ava küll siis näed, marti ja marti.
    45  Mart viib ära vill´aõnne, marti ja marti.
    46  Mart viib ära sea selja, marti ja marti.
    47  Mart viib ära koera kasvu, marti ja marti.
    48  Söö ise omad siku sarved, marti ja marti.
    49  Jüra ise koera kondid, marti ja marti.
Kui sisse ei lasta siis minnakse muiale edasi ja lauldakse jälle nii. Kui küllalt juba käidud ja kott karaskit täis, paar rubla kukrus ka siis minnakse koju. Saak jagatakse omavahel.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

Contains poems