|
|
1 |
Ma astun vana hallike.
|
|
|
|
2 |
te ette uue lauluga
|
|
|
|
3 |
ja tahan teile kõnelda,
|
|
|
|
4 |
mis nägin mina Eestimaal.
|
|
|
|
5 |
Kus koolimaja olli veel,
|
|
|
|
6 |
kas mõtsas ehk ka raba pääl.
|
|
|
|
7 |
Sii olli väga ime sääl,
|
|
|
|
8 |
sest kõneleb mu lauluviis.
|
|
|
|
9 |
Ma ollin ütskõrd rändamas
|
|
|
|
10 |
ja mõtsa ära eksinud.
|
|
|
|
11 |
Ja silmad ollid nutu vees
|
|
|
|
12 |
ei leidnud änam õiged tiid.
|
|
|
|
13 |
Siis paistis tulevalgus säält,
|
|
|
|
14 |
mu silmi mõtsa ääre päält.
|
|
|
|
15 |
Sain ligemale nägin ma
|
|
|
|
16 |
üht väikest maja olevat.
|
|
|
|
17 |
Sii olli väike majaütt,
|
|
|
|
18 |
ma mõtlin, siin ehk elab kütt.
|
|
|
|
19 |
Ja sugukist ei teadnud ma,
|
|
|
|
20 |
et koolimaja olli ta.
|
|
|
|
21 |
Sääl elas koolipapa Ants
|
|
|
|
22 |
ja temä sulane va Tõnts.
|
|
|
|
23 |
Need võtsid minu hobese
|
|
|
|
24 |
ja viisid koolikambrisse.
|
|
|
|
25 |
Ei kuurialust olnud sääl,
|
|
|
|
26 |
kus loom võiks olla varju all.
|
|
|
|
27 |
Ma olin rahul sellega
|
|
|
|
28 |
mu hobust võib Ants ju koolita.
|
|
|
|
29 |
Ta tuba olli pisike
|
|
|
|
30 |
ja ruum sääl sees nii väikene.
|
|
|
|
31 |
Ei tunnikella olnud sääl
|
|
|
|
32 |
koolmeistri Antsu seina pääl.
|
|
|
|
33 |
Kui kana karjus kaa-kaa-kaak,
|
|
|
|
34 |
Ants ütles kell on kaheksa.
|
|
|
|
35 |
Nüüd jätkem latse oma und,
|
|
|
|
36 |
sest varssi hakkab koolitund.
|
|
|
|
37 |
Tal olid lapsed Juts ja Mats
|
|
|
|
38 |
ja nurgas ka üks väike Ats.
|
|
|
|
39 |
Neid tahtis targas koolita
|
|
|
|
40 |
ja vahest lasi korrata.
|
|
|
|
41 |
Nüüd tuli kätte paras aeg,
|
|
|
|
42 |
siis kooli läks tal oma poeg.
|
|
|
|
43 |
Ants ütles: "Poeg, saad sugeda
|
|
|
|
44 |
kui sa ei mõista lugeda."
|
|
|
|
45 |
Ta võttis kimbu ahju päält
|
|
|
|
46 |
ja tahtis poega lüüa säält.
|
|
|
|
47 |
Poeg palus vastu haledalt,
|
|
|
|
48 |
oh ära löö mind kibedast.
|
|
|
|
49 |
Ära tapa kulla isake,
|
|
|
|
50 |
sest täna loen ma selgeste.
|
|
|
|
51 |
Näe üks on A ja teine b
|
|
|
|
52 |
ja kolmand sa ei tea isegi.
|
|
|
|
53 |
Kaks õpi täna pähe sa,
|
|
|
|
54 |
küll homme kolmant näidan ma.
|
|
|
|
55 |
Ja ole kärmas lugema,
|
|
|
|
56 |
et jälle vemmalt sa ei saa.
|
|
|
|
57 |
Koolmeistri tütar pidi ka,
|
|
|
|
58 |
nüüd leeri õpma minema.
|
|
|
|
59 |
Siis nuttis ema haledast
|
|
|
|
60 |
ja isa ka nii kibedast,
|
|
|
|
61 |
mis pean tal kaasa panema.
|
|
|
|
62 |
Ei leiba, leivakõrvast ka.
|
|
|
|
63 |
Ei ole toitu majas meil.
|
|
|
|
64 |
See teeb ju meele kurvaks küll.
|
|
|
|
65 |
Eit tõi siis kambrist lambapää
|
|
|
|
66 |
ja raius seitsmeks tükiks ta.
|
|
|
|
67 |
Kõik pani tütar tähele
|
|
|
|
68 |
ja luges tükid järele.
|
|
|
|
69 |
Kui õpetaja küsis siis,
|
|
|
|
70 |
nii kuidas leeris nende viis.
|
|
|
|
71 |
Kas sa need kallid peatükid
|
|
|
|
72 |
ka kodus pähe lugesid.
|
|
|
|
73 |
Kui tead sa seda selgesti,
|
|
|
|
74 |
siis kosta armas lapsuke.
|
|
|
|
75 |
Siis kostis tütar julgesti,
|
|
|
|
76 |
ma tean neid kõiki selgesti.
|
|
|
|
77 |
Meil oli seitse peatükki,
|
|
|
|
78 |
mis kodus ära lugesin.
|
|
|
|
79 |
Viis pani ema karpi mul
|
|
|
|
80 |
kaks jättis isa enesel.
|
|
|
| |
|