| |
Pulma kombeid.
|
|
| |
Kosjas keidi neljasse, laupa ja teisse õhtati. Ninamees oli kaasas. Mõlemad läksid kohe sisse. Tulid ikka mullikad otsima ja küsima, et ää kadund oo. Ämmale toodi rätik ja vekkisi kookisi. Selle õhta läksid ikka ää. (s.o. kosilased). |
|
| |
|
|
| |
Kihlused olid, kui esimist korda maha kuulutadi. Kihlust pühitsedi ruudi majas. Peiu isa ja ema kutsuti ruudi majase jooma, ninamees ja kõrvane, ruudi vend ja. |
|
| |
|
|
| |
Kosja viina viidi sugulastele ja tuttavatele ka. |
|
| |
|
|
| |
Ruut keis kerjamas. Ruudil oli vana naine ees, keisid pere perelt läbi. Meistele oli tubakakott, naistele tubakatops ninatubakaga säält anti näpuga. Uiemal ajal võõti viina ka seltsi seda anti sääl kus suuremad tuttavad olid, võõras kuhas anti tubakad üksi. Vana ema pakkus, ruut oli muidu seltsis. See oli ruudi esi keibija (see vanaeit) Jala keidi. Mihed andasid raha, naised andasid kindud, sokisi, villu ja linu. |
|
| |
|
|
| |
Sai eest ää joostud, kes need ruudid, alati keisid, alati jõudsid anda. Ma ükskord joosi kanga tagant ää, seina ääre, kasuka varju, kui tulid. Üks kord keisid Roobakast (Karja kihelk., Pärsama vald) Liikülas (Mustjala kihelk) kerjamas. Karja kihelkonnast keisid Mustjalas kerjamas. Sai ikka küsitud; kui kaugelt ruudid olid? Menel oli obu ulkas ka. Pärast keidi uiesti pulma kutsumas. |
|
| |
|
|
| |
Ruudipõlves ruudi ja peiu sugulased keisid läbi segamine küll. Siis oli uus akatus ja uied sugulased kui teisel õlut oli siis keisid ikka üksteisel võõraks ka ja. |
|
| |
|
|
| |
Kõrvane keis ruudi andisi aitamas teha, kedramas, kudus sukki ja kindud. Nõnda kui taarist oli, mitu korda keis või. Kui kevade sai ruudiks, siis akkas sui juba peele kedrama, sügise mardi aegu tehti ikka pulmad. Ruudil oli suur piirukorv, või kerst, andisi täis. Sügise kõrvane keis varakult ülal istumas ja kedramas. |
|
| |
|
|
| |
Laulatus oli ikka kõige rohkem Mardi ümber. Kui laulatuselt tulid siis pulmad akkasid korraga. On seda ka juhtund et saa ää laulata siis pulmad tehasse ennem valmis. |
|
| |
|
|
| |
Vanamuiste keidud ratsa kerkus, kui es ole rattud olnd, oostel olnd sadulid selgas, ise olnd naisterahva sadulid, ja ise meisterahva sadulid. Nelja obusega oli keidud igamees ühe obuse selgas. Ema rääkis. |
|
| |
|
|
| |
Seda ma nägi ka et need olid ikka ruudid, kellel olid kolm obust ees. Üks oli aiste vahel, teine oli teis külges. Neli inimest oli peel, rohkem pole kirikul keind. Ruut ja peigmees sõitsid ikka seltsis. Esiti olid tanud siis olid mustad üllid peas, kirjud kuued olid üll. |
|
| |
|
|
| |
Pulma kutsuti ikka oma suguvõsa, kui oma suguvõsa seas pole poissisi tüdrukid olnd siis sai külapoissisi ja tüdrukid ka kutsutud. Pole kindlad määra olnd kui pailu pulmalisi pidi olema, kudas kennegil jõudu oli. |
|
| |
|
|
| |
Et pulm peeti sugulastega ja joodud külapoiste, tüdrukutega selle kohta paarirealine laulusalmikene: |
|
| |
|
|
| |
pag. 206
|
|
|
|
27 |
Pulm oli suguvõsaga.
|
|
|
|
28 |
Joot oli külalastega.
|
|
| |
Kui ruut oli rikka kuha päält siis olid kahe otsaga pulmad. Kui pole jõudu olnd siis tehti peiukodu üksi. Kui koduväi oli vaene siis olid ruudikodu üksi. |
|
| |
|
|
| |
Käpalised olid ikka õues änamasti, sisse pole pailu tulnd, meni tuli ka. Poisid ja tüdrugud olid mõlemad, aknatagused olid täis. Nendele viidi kannuga juua ka õue. Esimise õhta kui pimeks läks siis tulid, teiste õhtatega pole ond. |
|
| |
|
|
| |
Pulm akkas keige rohkem pühabe õhta kui kirikust ää tulid. Kolm pääva oli ikka vanast ajast pulmapidu. Ruudi pulmalised kogusid ruudi juure teised peiu koju. |
|
| |
|
|
| |
Kui kirikust ää tulid siis peig- mees ninamehega läks ruudi kojuse sõi sääl ja läks õhta oma koju. Esmasse oomiku siis peiu pulmalised tulid ruudi kojuse akkasid ruuti otsima. |
|
| |
|
|
| |
Kui nad teel tulid peigmees oli oma vankriga keige järges, ruudi värava taga siis kihutas teistest mööda ja ruttas ennem sisse et ruudiga aita või kamri, laua taha minna, ennem kui teised tulevad neid otsima. |
|
| |
|
|
| |
Kui (peiu pulmalised) võõras rahvas tuli (pruuti ära viima) ruudi kojuse siis oli värava ede lõõts tehtud, vaip oli üle puu pandud, üks lõõtsus sellega, üks tagus raudlatti suure aamriga "kõll", "kõll". Obused kartasid lõõtsa pole tahtand sisse tulla. Laud tehti, sääl pakuti raha eest, õlle asemel oli vesi, vahest söömaasju oli ka midagi. Tüdrugud panid ennast vanase riidese, tõid sae, saagisid, üks oli paki peel teine all, (lauasaagimine) okid toodi kedrati. |
|
| |
|
|
| |
Lauldi: |
|
| |
|
|
|
|
43 |
Võiu, võiu võõras rahvas
|
|
|
|
44 |
Mis te meile otsite
|
|
|
|
45 |
Kavalasti katsute
|
|
|
|
46 |
Meie neiud noored alles
|
|
|
|
47 |
Tulge teie teise aasta
|
|
|
|
48 |
Siis te saate saanitääve
|
|
|
|
49 |
Suure pitka pingi tääve.
|
|
| |
(Selle vastu laulsid nüüd omakorda tulejad pulmalised n. n. "võõras rahvas". Lauldi vastamisi "võidulaulusi" millest tagapool pikemalt.) |
|
| |
|
|
| |
Korra peeti vähe kinni ka siis lasti tulla. |
|
| |
|
|
| |
Esmasse kui peiu pulmalised tulid siis tehti limbisuppi. |
|
| |
|
|
| |
Pulma supikeedu laul oli niisugune; |
|
| |
|
|
| |
pag. 209
|
|
|
|
59 |
Kulp oli täies tõukrimundris
|
|
|
|
60 |
Lipsas limbikatlase
|
|
|
|
61 |
Sääl tegi säädust särgi vääl
|
|
|
|
62 |
Mis oli ea see kerkis peale
|
|
|
|
63 |
Mis oli tainas see vajus põhja.
|
|
| |
Esmasse limbisupi söömise järge viidi ruut tantsima, lauldi ruudi tantsitamise laulu; |
|
| |
|
|
|
|
66 |
Tantsita aga ruuti tasa
|
|
|
|
67 |
Ähk oo tited tiiva all
|
|
|
|
68 |
Äbarikud änna all
|
|
| |
Lõõtsapill mängis Mustjala kõrged. Siis ruudi vend oli keskel, nokamüts püus korjas raha "Austage ruuti, andage raha"! |
|
| |
|
|
| |
Kui ruudi pulmalised panid raha siis ruudi vend ütles; "Ruudi võit," kui peiu pulmalised siis: "Peiu võit." Kui ühede poolt pandi mitu korda siis ruudi vend ütles: "Kaks korda järges peiu võit!", "Kolm korda järges peiu võit!" See kes raha pani see ütles ka kumma võit, muidu poiss es nää, muist olid selja taga kes panid. |
|
| |
|
|
| |
Ruudi pulmalised laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
75 |
Meite ruut oli ilus kena
|
|
|
|
76 |
Viisi pärast ehitud
|
|
|
|
77 |
Austage ruuti, andage raha
|
|
|
|
78 |
Tulge jooge, tooge raha
|
|
| |
Enne õhta sööma ruudi poiss ajas ruudi kinnaga raha üteldes; "Austage ruudi kinga! Austage ruudi kinga!" |
|
| |
|
|
| |
Kes vanemad mihed olid, kessel raha oli, need panid, tüdruklapsed kessel raha s' ole need es pane. |
|
| |
|
|
| |
Tanu pehepanemine oli siis kui ruuti akati peiu koju viima. Oones (aitas) pandi. Vanad naised paar tükki ja peigmees olid ruudiga üksi. Sõnna s' lasta siis lapsi ega midagid roogiti nooremad seest välja. Peigmehe kääst küsiti: "Kelle peele me tanu pehe paneme?" Siis peigmees pidi ütlema et tema nime peele ruudi pea kinni pannasse. Muiste olnd pisike valge tanu, nagu lapse müts, ümarik kut püupesa, vanad inimesed rääkisid. Mu aegu pandi Mustjala müts. Vanad inimesed tegid sääl juures palvet ja laulasid ka. Meie isa palve lugesid ää ja laulusalmi. Kui tanu pehe pandi siis pandi põll ka ede. See pani põlle ka kes tanu pani. Uus põll pandi põlle lappimist pole tuntud. |
|
| |
|
|
| |
Kui ruut ära toodi siis ta oli ninamehe rattal, peenaine (kõrvane) oli õllekannuga ninamehe rattal kes oli pulmarongis kõige esimine. Ruudinaga oli peenaise järges. Pulmas oli laguks, olnd see mis nägu tahab riie. Muist panid pearätikud punasekirjud või sinisekirjud. Kaks lagu olid pulmas, peiul oli oma, ruudil oma. Ruudi majas pulmi pidades oli ruudi lagu kambri arja peel peiu lagu rihalse nuki peel. Peiu majas pandi peiu lagu kamri nuki peele ja ruudil rihalse arjale. (Arusaada et mõlemal olid ikka katusel) Teel tulles oli keige ees ruudi naga laguga. (Natike segane. Eelpool on öeldud et kõige ees oli "peenaine" ja "ruut" isamehe vankril. (?)) Peigmees oli peiupoisiga keige taga. |
|
| |
|
|
| |
Kui peiu pulmalised ruudiga ruudi kodust tulema akkasid siis laulsid; |
|
| |
|
|
|
|
89 |
Tühja me tulime tüki me viime.
|
|
| |
Mahajääjad ruudi pulmalised laulsid: |
|
| |
|
|
|
|
92 |
Tuba oli turba rahvas kurba
|
|
|
|
93 |
Mina aga üksi rõõmus mees
|
|
|
|
94 |
Ma pean üksi üppama
|
|
|
|
95 |
Ja kanapoega siutsima
|
|
|
|
96 |
Laut oli lage lammastest
|
|
|
|
97 |
Ja oone õrred riietest
|
|
| |
Peiu koju sisse minnes pandi ruudi silmad õues kinni, viidi rihalt läbi laua taha, taha nurga sisse. Tal oli must üll peas ja valge rätik üle. Rätiku ots oli silmade ees pale oli kinni. Laua taga ruudi vend eitas oma kepiga rätigu ära silmade eest. |
|
| |
|
|
| |
Kui ruudi silmad olid lahti tehtud siis eideti "sülepoiss" üle laua ruudi süle, see sai sukad. Peiu ema eitas poisi, tüdruklast pole antud. See sülepoiss oli ükskeik kelle laps. Nõnda vana (1 ehk 2 a.) et suudeti üle laua tõsta |
|
| |
|
|
| |
pag. 214 Peiu ema tõi pudruvaana laua peele ruudi ede ja sõnna peele ruut pani punase öö. Nad es söö seda pudru mitte, see oli muidu auks. Uiemal ajal pandi lihavaage. |
|
| |
|
|
| |
Peiu koju jõudes, peig tõstis ruudi rattalt ära ja peiupoiss võttis kõrvatse. Ruut läks ja pani obuse nina ede aisa otsa kindad, need "esikeibija" sai omale. (Tähele panna; "esikeibija" on "ninamehe" või "esiku" vanem vorm). |
|
| |
|
|
| |
Ruudi oma kodu ruut oli valges riides, valge rätikuga. Peiu kodu, sel ajal kui ruudi pulmalised läksid ruuti "taga nõudama, siis ta oli juba punases riides". Siis ta s' ole teises päises riides. |
|
| |
|
|
| |
Teise oomiku ruudi pulmalised tulid peiu koduse. Teel laula- sid, vahest mitu korda. |
|
| |
|
|
|
|
110 |
Oomikul kui võtsin sõnna
|
|
|
|
111 |
Pulmamaja poole minna
|
|
|
|
112 |
Mõtlesin ei oska teha
|
|
|
|
113 |
Kas võiks teised rõõmu näha
|
|
|
|
114 |
Võtsin siiski selle meele
|
|
|
|
115 |
Astusin ka julgest teele
|
|
|
|
116 |
Pea juba olin sääl
|
|
|
|
117 |
Kellu alles kümne peel
|
|
|
|
118 |
Teretasin pulmarahvast
|
|
|
|
119 |
Vastu võtsid nad mind vahvast
|
|
|
|
120 |
Kohe roosi rinda pandi
|
|
|
|
121 |
Laes ja pudel käde anti
|
|
|
|
122 |
Äbi oli roosi kanda
|
|
|
|
123 |
Viina õlut teistel anda
|
|
|
|
124 |
Äi võind siiski miskid teha ...
|
|
|
|
125 |
Üle oovi teise tuba
|
|
|
|
126 |
Sääl sai antud tantsuluba
|
|
|
|
127 |
Viiulid ja larmid üüdsid
|
|
|
|
128 |
Linna mampslid tantsu püüdsid
|
|
| |
pag. 216
|
|
|
|
130 |
Pirakid sääl rohkest söödi
|
|
|
|
131 |
Kohvi ümber rinki anti
|
|
|
|
132 |
Pärast teed ja saia anti
|
|
|
|
133 |
Äi ma söönud vennikene
|
|
|
|
134 |
Olin täis kui kaanikene
|
|
|
|
135 |
Viimaks tegin omal äbi
|
|
|
|
136 |
Oma ullu tembu läbi
|
|
|
|
137 |
Siis kui teised läksid õue
|
|
|
|
138 |
Pirakid ma pistsin põue
|
|
| |
(Kirjutasin ka eelmise laulukese ehkki tal on väga vähe rahvapärast maiku)
|
|
|
| |
|