ERA II 255, 219/232

era225502190000
Saaremaa — Mustjala
Lepp, Kaljo
1939

Metadata

COL: Kaljo Lepp
ID: ERA II 255, 219/232
INF_ELUL: s. Niit, s. 1869. a.
INF_NIMI: Maria Lepp
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Mustjala khk., Mustjala v., Järise k., Pilli t. < Võhma k.
ZANR: kombekirjeldus/uuem rahvalaul/regilaul
TMP: 1939

Kui "võõrasrahvas" tuli siis pandi küünlad rehetuba põlema parde peele ja ümber ringi, kuusk pandi keske tuba küünlad peel nagu jõulukuusk. Laua peele pandi tuhlist ja naarist ja leikest tehtud keiksugused loomad obused, eeslid, lehmad, karud, koerad, lambad, sead. Obustel olid inimesed selgas. Võõramaa loomad laua iluduseks võõra rahvale näidata. Vanad kuivand tursapeed toodi pandi laua peele püsti.
Kui "võõrasrahvas" peiu koja tuli ruudipoiss läks kann oli kää istus (peiu kodu) koldekivi peele, teised läksid laua taha. Ruudi pulmalised laulsid:
     5  Oh sa rumal ruudi vend
     6  Sa lasksid petta ise end
     7  Sa läksid õhtul teistega
     8  Ja võõra valla oostega
     9  Pidid leidma roosiõie
     10  Tuhka said sa kannutäie
     11  Läksid tuba tookides
     12  Ja koldeauku kookides.
Natuse aega istus kolde kivi peel ja tuli ka laua taha, nii pailu et ta korra keis.
Peiu pulmalised pole tohtind seda laulda, ruudi pulmaliste kord oli seda laulu laulda. Ruudi pulmalised akkasid peiu kodu ruuti "taga nõudama". Ruut oli aitas või omas kambris kinnise ukse taga. Kuulasid mis pulmalised pidid laulama. Esiteks laulti:
     17  Siit on keinud sisse läinud
     18  Neiu jäljed, peiu jäljed
     19  Kõrvas keinud kõrvatse jäljed
     20  Vana alli sõnni jäljed
     21  Laske mind aga langu oone
     22  Kui te p' lase mind langu oone
     23  Põrutan lahti põrkaslukki
     24  Raiun lahti raudaslukki
     25  Seegid pärast ma sisse tulen
     26  Undid ma teie ulka toon
     27  Murdvad nüüd see mullika
     28  Kiskuvad küla kirju ärja.
pag. 222 (Teine laul mida lauldi ukse taga oli:)
     31  Ehk oo ta nende ehetega
     32  Oma ruudi riietega
     33  Mis ta eile meitelt tõi
     34  Ehk oo selle söömaga
     35  Ehk oo selle joomaga
     36  Mis ta eile meitelt sai
     37  Sii ta sööb aga seinasammelt
     38  Sii ta joob aga silmavett.
(Peale laulmist tehti aidauks lahti. Siin on mul tühik jäänud ei tea mis aidas tehti arvatavasti oli sääl viinajoomine ja rahaandmine.)
Valeruudid tehti siis kui ruut, peiu kodu, oonest ää sööma pidi tulema, siis esikeibija tahtis valeruuti laua taha tuua. Üks poiss oli valeruudiks tehtud. Ruudi pulmalised olid ukse vahel vastus pole laua taha lasnd, ütlesid tooge meie oma ruut näha. See tehti enne sööma.
Aga supi aegu korjati raha, kaks korda oli suppi õhta ja oomiku.
Kui supivaanad ja toidud olid ää koristud kondid ja purud olid alles, vanad eided pühkisid lauda ja laulsid;
     47  Attümal, attümal andke raha
     48  Ma taha uie supi teha
     49  Sisse panna sealiha
     50  Sibulid ka silmakirjaks
Laualt tõmmati raha tiivasega, kontidega seltsis sõõla sisse ja nopiti pärast säält ää. Pereema sai selle raha omale.
Vahest tegid nalja, tegid rahale augu sisse panid lõnga järge kui vanaeit akkas tiivasega ära pühkima nõnda tõmbasid ää ja panid uiesti jälle. Oli aruke laud toppisid kopikused rau vahele. Kui naised läksid teise laua juure et pole siit änam pandud siis akkasid jälle rahadega konkima ja laua pääle panema. Naised pidid jälle tagasi tulema.
"Noh, noh! Otsi oma rahakott ka üles!" Tõmmati tiivasega nina alt läbi. Peiu ja ruudi pulmas tehti (mõlemis korjati raha) Kes tahtis pani raha ruudi kannu see oli nii tahtlik.
Söögi ajal mõni laulis:
     59  Sööge võõrad, jooge võõrad
     60  Ärge juppi juure aige
     61  Otsin läbi ummiku põued
     62  Katsun läbi kasuka põued
     63  Toppin tasud nõnda täis
     64  Et reisi kaudu jooseb kõis.
(Kaks viimast rida nagu poleks samast laulust)
pag. 225 Pulmas lauldi veel neid laule:
1)
     70  Kiri kann ja magus märg
     71  Õlut sihes punane
     72  Seda õlut mina joon
     73  Mis on vaksa vahtu pääl
     74  Seda viina mina joon
     75  Mis on pudelis punane
2)
     78  Mis me muidu seisame
     79  Tantsime ja laulame
     80  Meitel täna pulmapää
     81  Pulmakannud meite kää
     82  Õitsa poisid joome nüüd
     83  Õllemärg on kannus üüd
     84  Värske õlut mis veel keib
     85  Peremees meil anda täib
     86  Kannab ette kannuga
     87  Suure laia kapaga.
3)
     90  Viin on peenikene mees
pag. 226
     92  Tema istub laasi sees
     93  Tammeprillid silma ees
     94  Jooge õlut mihed naised
     95  Minu poolest ja keik teised
     96  Joogem rõõmsa meelega
     97  Urraa! Urraa!
Peigmehe kodu kui ruudi pulmalised akkasid ära minema (teisi päeva õhtul) siis jägati vakk ära. Andisi anti ruudi poolt enamasti peiu pulmalistele korra üle. Ruudi pulmalised kes rohkem raha panid nendele anti siis ka kui andisi nii pailu oli. Kõrvane keis andisi välja jägamas. Pulmalised laulasid:
     100  Tulge, tulge, tooge raha
     101  Andid saate ammugid.
Raha pandi taldriku peele millel valge rätik üle oli. Annid olid korvi sees kerstu kaase peel. Kaase peel oli raha taldrik ka. Viina anti ka raha andjatele. Ruudi vaka juures jäid ikka purju jälle, mihed ja tüdrugud ka. Siis oli oma suuga võtta. Ruudi vaka jägamise laul:
     104  Ole aga kindel ruudi venda
     105  Kindel kerstukaasele
     106  Kui ep tule äia tõuta ärga
     107  Kui ep taie ämma tõuta lehma
     108  Naadi narmi utekesta
     109  Siis lau see vare vaka peele
     110  Vare vaka ääre peele
     111  Nüüd on äia tõutand ärja
     112  Nüüd on ämma tõutand lehma
     113  Naadi narmi utekesta
     114  Siis lau see vare vaka peelt
     115  Vare vaka ääre peelt
     116  Peelt aga anna äiale
pag. 228
     118  Äiale ja ämmale
     119  Keskelt keige perele1
(teisend "rahvale")
     120  Põhi jääb peiu omale
     121  Need pole tehtud nirmidest
     122  Nirmidest ega narmidest
     123  Need on tehtud lambavillust
     124  Suure oina suivillust.
Teise pääva õhta (teisi päeval) kui pulmalised lahku läksid siis laulasid:
     127  "Nüüd selle kuha jätan ma
     128  Ja akkan ära reisima
     129  Tuul puhub kaukale minule
     130  Üht lahked äält veel järele
     131  Oh ära mine meheke
     132  Oh pööra ümber poisike
     133  Mu süda on täis ahastust
     134  Täis sinu vastu kurvastust
     135  Ma pean ära minema
     136  Äi või ma ümber pöörada
pag. 229 Kolmandal pääval (kesknädalal) oli "vaga pulm" siis peiu pulmalised jõid teisal, (peiu kodu) ruudi pulmalised teisal (ruudi kodu).
Teisse õhta noorpaar magas oma asemel. Oomiku siis kõrvane läks eitas nende peelt teki ää. Kõrvane viis vett pesemiseks.
Kolmanda (kesknädala) oomiku kui ruut läks loomi söötama siis kõrvane oli seltsis kindad püus. Üks lehm või mullikas, mis õhta vaka jägamise aegu ruudile lubati, selle sarve eitas kindad. Ju see ämm kindad omale sai.
Peigmees ja peiupoiss keisid einu ja aganud lauda päält alla viskamas. Kui ruut tuli alt aganud võttama siis ripudadi ta purusi keik täis. Selle ruudi laudas keimise kohta on üks laul. (Siin katkend:)
     145  ... Käi sina läbi lehmalaudad
     146  Otsi läbi lambalaudad
     147  Kui sa levad seal põrssad
     148  Aja nee põrssad põlle sisse
     149  Vii nee põrssad ämmal näha
     150  Ämmal näha äial näha
     151  Siis oled ea äia meelest
     152  Äia meelest ämma meelest.
Ruudi kerst viidi enne pulmi ära. Neljasse õhta või nõnda. Nõnda et ta sai oma aseme riided välja võtta ja aseme peigmehe kodu üles teha. Ruudi riided ja vakk olid kerstus. Peig ja peiupoiss (ehk nina mees) keisid kerstu ära toomas. Kerstu latsi mis tühaks jäi peigmees pani rubla raha maha, ruudi ema sai raha omale. Ka viina viidi ikka sõnna.
pag. 231 Laupa või nõnda ruut keis asent tegemas. Oone (aita) viidi kerst paiga peele.
Naga ja peenaise kord oli sööma aegu laulda. Kui peiu pulmalised läksid ruudi kojuse, siis viisid ruudi isa kätte kirja (et) kui kaua ta lubab olla. Ju see oli see pulma pass. Nõndasamma tegid ruudi pulmalised peigmehe koju minnes.
Esimist ööd koos magasid ruut ja peig sääl kambris kus nad elama akkasid.
"Annid" jägati oones ära. Tänati "Attäh". Pulmalised laulsid jä rallisid siis sääl sees kui jägamine oli. Ruudi venna jäuks oli pulmas viina kallamine.
pag. 232 Pulmasöökidest.
Kihluse aega tehti limbisuppi liha oli sees, keiki asju oli ka laua peel leiba, sepikud, liha, värsked kala, turski, lestakala, võid.
Esimise õhta tehti pulmalistele peakaapsa ja tuhli suppi lihaga. Mõlemid liha oli pulmas värsked ja kuivat. Noore sea liha oli vaana sees säält leigati küljest see üüti "valge liha". Kui mees ja naine kahekesta läksid pulma siis viisid pulmakotiks oina ja üks leib ja sepik oli ka. Kes paarisrahvas oli see ikka viis. Poisid, tüdrugud nee pole viin vahel viisid kannika leiba või kala ja liha, nõnda kudas kodunt anti.
Laud oli seina äärt kaudu vahel ees vahel taga seinas. Kaks pitka kahesüllast lauda olid änamasti. Pruut ja peigm. istusid "peelaudas". Kui pulmad otsas siis sai kõrtsis keidud ostsid viina jõid tantsisid ja rallisid.
1 (teisend "rahvale")

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

ERA II 276, 126/7 (40) 15 %
H, R 1, 307 (2) 13 %
ERA II 260, 504/5 (7) 12 %
ERA II 276, 117 (22) 12 %
ERA II 157, 465/6 (3) 11 %
H II 66, 164/7 (69) 10 %

Contains poems

ERA II 260, 503 (4)   95 %
ERA II 276, 105 (5)   87 %
ERA II 260, 504 (6)   76 %
ERA II 276, 76 (7)   76 %
ERA II 276, 72 (2)   68 %
ERA II 276, 134 (51)   58 %
ERA II 289, 115/6 (10)   58 %
EKLA, f. 199, m. 5: 1, l. 151   51 %