era225503740000
SaaremaaKarja
Männik, Mihkel
1939

Metadata

COL: Mihkel Männik
ID: ERA II 255, 374/9
LOC: Karja khk., Leisi v., Oitme k.
ZANR: etnograafia/uuem rahvalaul
TMP: 1939

Püügi viisid

Noore jäe ajal, mööda randa käidi siin peksul nuiadega, isegi lihtsa kõvera kaikaga kui jäe alla kolme tolli paksune ja läbipaistev oli. Nui oli kõvast kase ehk tamme puust 5-6 jala pikkuse varre otsas. Kõige rohkem sai jääpeksul käies augisi, vahest ka lutsusi ja särgi. Kui avi juhtus leidma, kes väle edasi lippama, teeb ta järsu pöörde jälge alt läbi. Kui aug juba kolm pööret on teind sis hakkab ta ära väsima siis peab alati nuiaga kala kohale jääd taguma ja ta tõuseb põrutamisel jäe vastu. Siis hea hoop pea kohta, - aug pöörab ennast seliti; ajab lõuad laiale. Nuiaga lüüakse auk jäe sisse ja võetakse palja käega välja. Välja võttes on aug kange kui puutükk aga selgas olevas kala kotis hakkab ta minuti jooks jälle siplema. Kui ta vette lastaks siis on ta niisamma väle kui enne kotti panekut.
pag. 375 1906. aasta sügisel enne jõulu sain mina kõige suurema saagi kolme pääva jooksul peksujäält. Arvata puuda raskuses augisi iga päevas. Soodus oli sellepärast neid nuiata et jää oli tuhm ja augi võis näha liivasel põhjal musta kujuna ja ei liikunud paigalt. Üks hea hoop, löö jäe katki ja aug oli käes. Aastad kolm tagasi said minu pojad peksult ka paari puuda lutsusi.
Järveküla järvel oli kalapeksul käimine suuresti moodis. Järve jäe külmab pea alati selgena ja vesi üldse madal; nelja jala sügavast veest ei kerki kala enam vee pinda ja oimaseks löömine on võimata. Aastad 50 tagasi lauldi niisugust laulu:
    8  Mina käisin üks kord Näka määl
    9  Ja lutsupeksul järve pääl.
    10  Sääl kuulsin ma üht laulukest
    11  Neist Lussu emme tüdardest.
pag. 376
    13  Neist esimine Liisa on,
    14  Ja tema järel kena Mann.
    15  See kolmas laps kui inglike
    16  Oli emme tüdar Minnike.
    17  Kaks saavad leiba puumaa päält
    18  Ja kolmas läinud ära säält.
    19  Läind pisku Pahila Tehvenal,
    20  Kus kaupmehesellid ligemal.
Palja käega kalapüüdu ei ole siin olnud, see oleks asjata vaev, kuid ühte juhtumit võin kirjelda:
Enne minu sündimist läinud minu onu Kirill Rand, kukke esimisel laulul Kangruarus hobuse reega põletispuid tooma. Olnud paras taliilm ja Leisi suure jõe süllale jõudes läind jõe rannale vaatama kas särgi näha on. Jõudes rannale, näind ta särgi küliti madalas vees vasta voolu tungimas. Kui hobu puu külge seutud oli, läinud ta Jõe karjapoisi sauna ette kus ta enne möödasõidul toovert oli silmanud. Võtnud toobri, ja ruttu tagasi rannale, löönud ühe augu kohal poole toovert vett, hakkanud rusikaga jääkirt purustama ja saanud pääle saja häid unnasärgi. Sõitnud tagasi koduse, pannud särjed sumpi ja sõit alganud uuesti metsa poole. "Koidu komukil sain karjapoisi sauna ede, panin toori endise kohta tagasi. Jähi tämale täädmataks, et toover mere ääres on käind". - rääkis onu.
Seda võib palja käega püiuks nimetada ja jalgadega on ka kalu püütud. Ninalt, Kase Tooma naine (nime olen ära unutand) püüdnud Nina liivas väikesi lesti, vees jala käies nii et jalapöörad seestpoolt kõrgemal hoitud. Lestad jooksnud segase vette mis liivast käies üles kerkinud ja kui lest segases vees peitu otsides jala alla tulnud, on ta kätte saadud. Eidel olnud värskeid lesti alati. Nõnda rääkis minu isa.
pag. 378 Silmusega kalapüidu siin ei tunta ja mina pole seesugust püigiabinõu näind.
35. Kahva või haamiga püidu ei ole ka näind. Hiiumaa Kõrgessaares olla äär võrkudega nõnda kalu püitud: Raiutud mööda mere äärt jää sisse võrgu tarvis soon või pagu lastud võrgud sisse, hakatud jääl tampima ja selleks ääre pool tehtud aukudes subrama. Kui kala võrku on tulnud, tõstetud ripsiga välja.
Seda rääkis Aleksander Saar kes 1907. a sääl sae veskit ehitas. Saar on 79 a. vana. Elab Oitme külas.
Mina pole ka ummukses ega riiete ja õlgedega katmist, kala püidu kuulnd-näind.
Liimiga püiti kümne aasta eest veel vähisi Oitme jões. Trehvas augisi, mõnikord ka angera käde saama. Kevadel pääle jääminekut sai ka särgi ja muid kalu kui neid jões oli.
pag. 379 Sellesarnane on liim
otsvaade.
Kolme 8 jala pitkuse keppidele on kanepist kojutud linaga kaks külge ja otsad mis väätidega koos üle tõmmatud. Üks külg jääb lahtiseks liimi suuks, mis ühest jõe kaldast teisel kaldale tõmmates eespool on. Kalda vastu tõmmatult subratakse nuiadega kalda alust, kust vähid liimi tulevad, mõnikord ka kalad.
Kummagis otsas liimi vädajad ühe käega ülemisest kepist, ja teise käega esimisest väädist kinni pidades tõmbavad nii põhja mööda et esimine ja tagumine kepp põhjas on. Paljajalu, vanad riided selgas, vähikott kaelas ja kurgu august saadik märg. - See on liimitseja tüüp. Poisikesena käisin ka mina vähisi liimitsemas, mida mõisatesse müisin. 25-30 kopikat oli vähi saja hind sel ajal.

Lisatud joonised lk 379.