era225504180000
SaaremaaKarja
Männik, Mihkel
1939

Metadata

COL: Mihkel Männik
ID: ERA II 255, 418/23
LOC: Karja khk., Leisi v., Oitme k.
ZANR: ajalugu/uuem rahvalaul
TMP: 1939

Uisk

    2  Muhu mies ei karda tuisku,
    3  Sest et väinas pole uisku.
Nõnda laulis enese ja hobuse lohutuseks talvesel tuisu ja pakasel teel aastat 50 tagasi Muhu mees.
Uisk, see on sammasugune kahevaheline objekt, kui nimetaks pajuvenelast, või kadakasakslast, sest kumbki ei ole puu ega põõsas ja uisk ei ole paet ega laev. Uisul on ju oma meeskond, aga kipper ei saa kunagi käsutada: "Kõik mehed tekile!" - sellepärast et uisul tekki ei ole. Selle eest on uisumeestel võimsad, noorest palgist tehtud aerud - puust purjud - millistele tihti reisijad pidid abiks tulema, - tõukama tõmbama. Oli aga tuul soodne, siis tõmmati puri ülesse. Reisija, kes tahtis Muhust läbi sõita, pidi selle panoraama uisuga algama ja lõpetama. 1895. aasta tegi Väikse Väina ehitatud "Sinovjevi" tamm Muhu ja Saaremaa vahel uisutamisele lõpu, ja viimane uisukipper olla sellel aastal surnud.
pag. 419 Vaatame nii 50 aastat tagasi; mismoodi siis üle väina uisutati. Nüüd uisutakse suuskade ja liuraudadega, mis kondiauru tarvitavad, sammuti tarvitas sulavee uisk kondiauru, sest uisu sõudmine oli raske töö, mida nüüdsel ajal vist keegi ei teeks.
Puhub vaiksevõitu kirdetuul, uisu meeskond kipperiga on kohal ja reisijad, kes Orissaare kõrtsist lahkudes mõnikümmend sammu saavad mererannani minna, näevad oma ees madalat sülda mere kaldal ja selle kõrval tohutut paati ehk uisku, kuhu juba üks hobune ja rattad (vanker) on sisse tõmmatud. Hobune sööb rahulikult rattalt heinu, sest väike laheke on Illik laiduga tuule eest varjatud. Tulevad Saaremaa noored mehed, kes raavitööga tahavad Suurelmaal õnne otsida. Paigutakse uisku mõni loom, paar isandat ja posteljonide saatel post.
Kipper annab käsu sõudmiseks sest puri ei vea vastase tuulega ja paremat kätt uisu teest on madalik, Põri heinamaaga, sellepärast ei aita ka loovimine.
Sõudjad pingutavad ümber Illik laidu otsa Koguva küla suunas ja vähe aja pärast annab kipper käsu: "Puri ülesse tõmmata! - Saame juba tuule tiiva alla."
Väikse väina laiust arvestati kolme võrstaga ja uisuga ülesõidu eest maksis jalakäija 5 kop. millega Muhu ääre Vahtna süllani viidi.
Nüüd, kus tammi mööda sõidetakse, on Vahtna kaugele suurest teest kõrvale jäänud.
Minu isa rääkis, kuidas mõnikord uisumehed isandate käest viina on välja pressinud. Kord ülesõidul olnud keegi mõisnik uiskus, mehed sõudnud ja kipper hüüdnud: - Tõmba Madis! - ärra suust oo ruemu kuulda." "Pailu ärra lubas, - terve toebi voi puole." - "Eks ikka puole". - "Mis? - kuradimi - ehk annab terve toebi." Soab ju käristud küll." Varsti olnud uisk Vahtna süldas ja härrad ostnud sõudjatele viina. Et teine selline viina pressimine ropusisuline on siis kirjutan selle eri lehel. 1894. aastal vedas juba väike vedur laev nimega "Siirius" uisku üle suure väina. Meid oli seekord 5 ülesõitjat. Ajujää läbi minek Riia väinast oli nii tugev, ja ruhnlased oma väikeste jaaladega ülpisid keske väina hülgeid küttides. Meie ootasime 4 päeva Kuivaste kõrtsis, aga lõunatuulega ajujääl ei tulnud lõppu. Siis tahtsid kihelkonna paar laeva meest igal tingimisel üle väina saada ja uisumehed pidid väikese paadiga osalt mööda jäätükkisi paati lohistades ja lahtise vees sõudes nad üle viima. Tulid aga poolest teest tagasi ja üks mees oli oma rinnakondid paadi parda vastu nii ära põrutanud et tagasi Saaremaale sõitsid. Meie õnneks tulid kolm isandat, üle väina reisijat, need telegrafeerisid Virtsu siis tuli "Siirius", ja viis meid üle. Isandad maksid igaüks 5 rubla ja meie, töölised ühe rubla igaüks. See oli üks nädal enne vanat paastumaarjapäeva ja jää oli kohati tugev nii et ülesõit ligi paar tundi kestis. Muhus oli lahke vastutulelik rahvas. Öömaja eest ei ole kuskil maksu võetud ja kõhutäie söögi eest võeti sel ajal 5 kopikat.
pag. 422 Siiriust mina nägin mina 1901. aastal Riigas. Siis oli ta jõe aurulaevade kompanii Augsburgi omadus.
Ka Väikses Väinas oli aasta 50 eest üks väike vedurlaev olnud. Mina selle nime ei tea, aga meie külast Konstantin Allas, kes paarkümmend aastat surnud, rääkis mulle sellest ühe naljapala.
Vahtnast tulles on uisule ette pandud pisike aurulaev kes pidanud ta Orissare tooma. Keske väina on üks tugeva kätega muhulane uisust veoköit mööda tõmbama hakkanud ja tirinud uisu ja vedurlaeva otsad kokku. Sellest vihastanud vedurlaeva omanik ja lasknud uisu lahti. Uisumeestel olnud kibe sikutamine, enne kui Orissaare sadamase jõudnud.
Kõige viimaks nägin uisku, 1907. a. siis tõsteti uisuga reisijad Riia reisi laevadelt Kuivaste sadamasse. See sadam on madalasse vette ehitud mis küll uisule kõlbas aga suuremad aurikud ei saanud tulla. 1906. aastal andsin laevast juustutünne uisku, mida Riia aurikud Peterburgi viisivad. Sedakord pigistasid uisumehed minu käest toobi viina välja, mis osalt töötasuks läks. Nüüd ei tea mina, kas väinas veel uisu nimelist laeva on.
Uisu laul.
    32  Ilm oli paks ja udune,
    33  Uisk ei pääsend Muhusse,
    34  Uisk seisis väinas härjad sees,
    35  Ja kapten kõndis kõrtsu ees
    36  Kes tahab aga ennast rõõmusta
    37  Võib sõita mootorpaadiga
    38  Ei rõõmusta mind mootorpaat
    39  Vaid uisu ahtris õllevaat.
(Lisaks üks foto.)