|
|
1 |
Seal halja kasõmetsä all,
|
|
|
|
2 |
seal kõndis kurblik tüdärlaps.
|
|
|
|
3 |
Ta nägi kaugõlt tulõvad,
|
|
|
|
4 |
üht ohvitseri valgõs riietes.
|
|
|
|
5 |
"Mis on sul viga lapsukõ,
|
|
|
|
6 |
et nutad sa nii, härdastõ?
|
|
|
|
7 |
Kas eläd vanematõ viha all,
|
|
|
|
8 |
või on sul sala peiukest?
|
|
|
|
9 |
Kas eläd vanõmatõ viha all,
|
|
| |
pag. 20
|
|
|
|
11 |
või on sul sala peiukest?
|
|
|
|
12 |
"Ei elä vanõmatõ viha all,
|
|
|
|
13 |
ei olõ sala peiukest.
|
|
|
|
14 |
Mu peig läks ärä reisimä,
|
|
|
|
15 |
ja reisis seitsmeks aastaks ka.
|
|
|
|
16 |
Veel tänä teist kolm nädälid,
|
|
|
|
17 |
on piäle seitsme aasta ka.
|
|
|
|
18 |
Ei olõ teatust saanud talt,
|
|
|
|
19 |
ei ühte kirja kirjutand."
|
|
|
|
20 |
"Kas niad vannud ärä tend,
|
|
|
|
21 |
et ta sind unustanud on?"
|
|
|
|
22 |
"Ei nia, vannu ärä tend,
|
|
|
|
23 |
et ta mind unustanud on.
|
|
|
|
24 |
Nii palju külälisi käigu tal,
|
|
|
|
25 |
kui metsas puudõl võsu on,
|
|
|
|
26 |
nii palju tervist saadan tal,
|
|
|
|
27 |
kui mere ääres liiva on,
|
|
|
|
28 |
nii palju raha saagu ta
|
|
|
|
29 |
kui metsas puudõl lehti ond!"
|
|
|
|
30 |
"Oleks sa ta ära vandunud,
|
|
| |
pag. 21
|
|
|
|
32 |
siis surm ju oleks sündinud."
|
|
|
| |
|