era225703090031
Võrumaa — Räpina
Voolaine (Pedmanson), Paul Friedrich (Paulopriit)
1939
Pulmakombeid 50 aasta eest |
||||
| Esä kullõl inne är, kedä pujalõ naasest võtta. Kosja võtt´ tädimeehe vai mõnõ muu sugulasõ üteh. Puja ka võtt´ üteh. Esä ütel pujalõ: "Ku tahat naist võtta, sis lääme kosja." Inne esä es ütlege, kedä taht pujalõ võtta, peräst ütel õks är. Poig es taha toda tütrekku, a esäle es tohi vasta olla. Lats üteh. Tütrek oll ütelnu: "Ei lää!" Poig tull´ rõõmuga kodo tagase. | ||||
| Enne laulatust pruudikodus. | ||||
| Süüde süük är, sis viide mõrsja kambrõhe, koh oll´ timä kraam: säng ja niisama tuud taad. Kängiti jala' kinni, tütregu ehe rõivehe ja laali ker´kolaula. Puu ikk´. | ||||
| Parast laulatust pruudikodus. | ||||
| Mõrsja sõit´ ker´kohe esäga vai velega vai lelläga, onoga, Ker´kost sõit´ kosilasõga tagase. Lavva pääl viil süüke es olõ. Oll´ inne päts leibä. Raudkäsi vei kosilase ja mõrsja lavva otsa ja laul jumalasõna laulo. Sis läts mõrsja umma kambrõhe. Kosilane hoitse hindä kõõ mõrsja man, et kiäke är es varastanu. Sis pidi kosilanõ pruudi tagase ostma. Oll pall´o kauplõmist ja naaro. | ||||
| Mõrsja sei umah kambrõh. Raudkäsi tõi kosilasõ ja mõrsja lavva taadõ, koh rahvas süümä nakseva. Raudkäel oll´ üle ola köödet linik. | ||||
| Söögest olliva lihaga kapsta', kalloga kardohka. Kala' olliva kardohkedega üteh vii siseh keedetövä. Kuah keedete. Naase röögevä kuah. | ||||
| Ku Oodsi Viido, Räpinä kaupmiis, võtt Toostõst Puksa Kaarle tütärd Miilit, sis oll´ pulma tulno kõik Toostõ popsi'. Popsi nastest mõistseva kaaskõlõmese laula Tati Eeva, Kirlä Eeva, Tsöko naane. Popsi' elleva oja veereh, mis lätt Puksa Viktori poolt Teer´o poolõ. Naase kitivä laaluga mõrsjat, a laadiva Oodsi Viidot. Viido ütel tõstelõ: "Kiilke näid! Määntse' jälle hata'!" Nastelõ ante viina ja kõnõlde: "Minke är! Peigmiis ei taha." A naase' nakseva viil inämb Viidot laaluga sõimama. Oodsi Viido sõõmas ka laaluga vasta: | ||||
| pag. 312 | ||||
| 19 | "Kodo, kodo...! | |||
| 20 | Teil kitsö' kinni panmada, | |||
| 21 | vas´ka' vallalõ. | |||
| 22 | Võtkõ vits ... | |||
| 23 | peske umma perst..." | |||
| Sõimamesel olliva väega jälle' sõna'. Popsi nastele ante kõtu' täüs süvvä. Sis lätsivä är kodo. Päle tuud inämb es kuulõ Toostõh sõimamest pulmah. | ||||
| Katstõiskümme lauljat naist, kes olliva kosilasõ sugulasõ, saiva mõrsjalt egaüts lin´ke. Popsinastelõ lin´ket es anda. | ||||
| Õdagu, inne mõrsja är sõitmest naate mõrsjalõ tanno päähä panma. Tano pan´d päähä kas imä, ristemä, tädi vai tsõdzõ, kes laaliva jumalasõna laula ja teiva palvusi. Mõnõlõ pidi esä kõnõht ja pidi palvõt. Mõnikord tegi värsse ja lugi kroonipanmese sõna' raudkäsi. Pruudi imä pand tütre pää pääle kinda'. Raudkäsi võtt nuu' hindäle. Raudkäsi vei kätt piti kosilasõ ja mõrsja vällä. Naase' ikivä. | ||||
| Vaka viimine. | ||||
| Vaka veivä kosilasõ kodo mõrsja sugulasõ', noorõmba meehe'. Vakk viidi tõõsõl pääväl pääle saajo mõrsja taloh. | ||||
| Mõni pand vaka põhja puuhalo', et vakk häste rassõ ja täüs olõs olno'. Erälde pante viil rõivet kotte sisse. | ||||
| Vaka hobõnõ oll ´ kõgõ iih, tõõsõ mõrsja hõimu peräh. | ||||
| Värehte taadõ juusk vakale vasta kõik kosilasõ hõim, kes küsseva vaka tuujelt passe. Vaka tuuja kõneleva: "Mi õigõ' inemise. Siin om pass." Anniva viina. Viin oll´ passist. Kosilasõ rahvas and´ ka viina vasta. Vaka tuujel oll´ üteh kaas´kõ vatsk, midä ante kosilasõ sugulasilõ. Vaka tuuja kaabõl´ vaka hinna peräst kõvastõ. Ku vakk tull´, sis tette kõgõ rohkõmb viguret. Laste püssö. Mõnõ varasteva pulma lippo. Kats tsitsi rätte oll´ ummõld kokko, tuu ol´ge lipp. | ||||
| Ku vaka tuujalõ vasta es tulda, läts timä tagase. Pulmarahvas tull´ sisse tilinä ja kolinaga. Egal hobõsõl olliva kellä ja kuljusõ küleh. | ||||
| Ku mõrsja rahvas es jää värehte taadõ saisma ja es anna viina, sis saiva sõõm´ata. Üteh paagah peste mõrsja rahvast likõ mõsuga. Kes värrest sisse sõit, sai likõ rõivaga pääd piti. | ||||
| Mõrsja tulek kosilase kodu. | ||||
|
Kui mõrsja astõs kosilasõ tarrõ, pand´ seereköüte1 (palmiku) ussõ lingi külge. Sis visas ah´o pääle sõrmussõ. Sõrmus ol´ ostõt har´usnikult 2-3 kopika eest. |
||||
| Ku mõrsja kosilasõ tarrõ tull´, laotõdi tälle jalge ala kasket, et täl saanu pehme süä. | ||||
| Peräst pulma ante mõrsjalõ kõõ inne kedrätä villo, et täl saasse pehme süä nigu villa'. | ||||
| Mõnõh paag´ah viidi mõrsja sanna ja vihote. Mõrsja pidi viha ja pangi külge köütmä seere köüte. | ||||
|
Kogone vanast pulmah pille es olõ, es tandsita. Niisama kaaskõliva ja teiva viguret. Tette kahro, toonikurgõ, kes noniga tsäun´. Mängiti kar´ust. Pante klõpare'2 (puupulga) perse pääle, tõmmate peen´kese nuiaga nigu viiole puugnaga viiolit. Nuurt rahvast es lastake pulma. Kes noorist läts pante taossõ kaala. Üts tütren, kel veli võtt naist, tull´ poolõst tiist kodo tagase. Tii veereh taloh tõõsõ' sugulasõ' ütlevä: Ei massa minnäke mõrsja poolõ saaja, taossõ' pandassõ' kaala. |
||||
| Ku pruudi sugulasõ' lätsiva' kosilasõ kotost vällä minemä, sis nakas livva korjamene. Mõrsjalõ kor´ate saadi rahha. | ||||
| Mõrsja ja kosilasõ hõimu vissevä väike taldrekulõ rahha. Kes visas 20 kopkat, kes ka ruuble. Visete õks: "Keisre võit!" ja "Provva võit!" | ||||
| Muidu raha korjamest inne mõrsja kotoh es olõ. | ||||
| pag. 317 Laalatamene. | ||||
| Tütrek, kel oll´ lats, laalatõdi rätiga. Rätt oll´ valgõ. Muido laalatõdi ilma rätitä. | ||||
| Kogone vanast oll´ latsõga tütregol pääh hooratano. Kotoh pante tõõne tano päähä. Latsõga tütrek oll´ üle aia karat naan´e. | ||||
|
1
(palmiku) 2 (puupulga) | ||||