era226001080014
LäänemaaMärjamaa
Poom, Emilie
1939

Metadata

COL: Emilie Poom
ID: ERA II 260, 108/9 (14)
LOC: Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k., Nikre-Metsavahi t.
ZANR: andmed/regilaul
TMP: 1939

Mo lapsepõlve ajal oli pea igas talus oma tapuaed, kus humalad kasvasid, kui kevade humala vääned kasuma hakkasid, löödi neile pistled maha, ja juhiti noored tapuvääned mööda pistleid üles minema. Kui oli soe kevade ja ilus suvi, siis kasvasid humalakäbid ilusad pikad, kui humala õitsemise ajal juhtus öö külma olema, siis rikkus õied ära, ei tulnd siis käba kasvasid pisiksed kõvad kräbalad väänte külge, öeldi: Humalad läksid marja. Sügisel kui humalakäbid valmis said, lõigati vääned alt pistle küllest lahti, tõmmati pistel seest välja, (pistled olid kas lepa ehk kuuse latid). Vääned toodi tuppa ja sügise õhtutel oli humala noppimine talus kõigil ametiks, vanadel ja lastel. Ig ühele anti kahlakas tapuvääni kätte, mille küljest humalad ära nopiti ja sõela sisse pandi, parte peale laotati riie, humalad puistati riide peale laiale kuivama. Kui humalad kuivad, pannakse kindla tünni sisse kõvaste hinge alla, kust neid tarbe korral võtta on, kellel oma tarvidusest rohkem oli, müüs neid poodidesse edasi müümiseks. Et poest humalaid osta saab, on nüüd kodune kasvatus vähemaks jäänd, paljudes taludes pole enam oma tapuaeda. Olen kuulnud õlletegemisest laulu, aga ei ole täielikult kuulnud, laul algas umbes nii:
    3  Olgu terveks õlleseppad,
    4  Kes on kolmest kokku pannud,
    5  Esiti vee, see vedela
    6  Pärast maki see magusa
    7  Viimaks veel vihad humalad....