| |
Ilma sammas.
|
|
| |
Leisis oli aastat kaheksa tagasi, kaupmees Ivan Koort, kes enne Mustjala valla kirjutajaks olnud, rääkis niisuguse loo. "See oli ajal, miil Saaremaa võimumees Kosatsky siin Kommisariks üle kõige valdade valitses, neid kokku liites, muid käremeelseid otsusi tegi. Kaks käremeelset voliniku protesteerisid Kosatsky uuenduste vastu ja need pandi 24jaks tunniks vangi kambri kinni." Teisel hommikul läinud I. Koort kuulama, mille üle mehed soola putkas nii ägedasti vaidlevad?:- Üks ütlenud et meie maakera liigub, nõnda kuidas seda looduse sääduses seletakse, kuna teine olnud selles arvamises et maa seisab paigal, taevas tähtedega pea kuhal ja maa all on põrgu. "Mille pääl siis maailm nii kindlasti seisab,?" küsinud esimine. - "Mailm seisab suure lagendiku pääl mis on paranda moodi." - "Mille pääl siis see parand seisab?" - "Parand seisab ühe määratu suure samba pääl." - "Olen uudishimulik; tahaksin tääda millele see määratu suur sammas siis toetub?" - "See seisab ühe määratu suure kivi pääl, ja kui sa nüüd veel küsid, siis annan ma soole mööda tatti." - Selle pääle vaikinud mõlemad, ja kivi toetus punkt jäänud seletamata. |
|
| |
|
|
| |
Olen siinseid vanu inimesi küsinud, aga ilma sambast ei tea keegi, pääle J. Koorti juttustuse. Vanad saarlased arvavad praegugi selle taeva murde olevat kus silma piir lõppeb. Olgu siin mõned näited: Kui kalamehed merele läksid siis ütlesid kodused: "Mehed viivad täna võrgud tõesti mere (h)arjale, ikka sõuvad veel edasi." |
|
| |
|
|
|
|
6 |
Se oli (h)eina maarjapää,
|
|
|
|
7 |
Kui purjutamas käisime.
|
|
|
|
8 |
Siis poisid sõudsid mere arja.
|
|
| |
Nõnda laulsid vanast tüdrukud kiigel. Hoolas peremees virgutas heina ajal oma loo võtjaid, sõnadega: "Ruttake lapsed! - Vaadake, taeva murdest hakkavad pilved tõusma." |
|
| |
|
|
| |
Kord rääkinud üks Hiiumaa mees, et ta hobust otsides olla ka taeva murdes käinud. Sääl olnud vanu kuu veerandid ja pooli kuusi nii kui halletand leiva kannikad maas ja tähe nuppusi nii kui mere ääres kruusa kivisi. Tema arvamine olnud selline et iga pääv pannakse uus kuu mööda taevast käima ja õhtul loojenedes visatakse see taeva murde, ja teise päeva ehk öö tulekul pannakse kas väiksem või suurem veerand taeva teed käima. |
|
| |
|
|
| |
Kord rääkis Haapsalus mulle Mihkel Kõhelik, kellega seltsis sääl töötasime, mida hiidlased kuust arvavad. Hiiu mehed olnud pikemat aega Tallinna reisil, ilmad olnud sompus, ja udused. Hiiumaale tagasi minnes "klaarinud" ilm, mis täis kuu ajal olnud. Üks hiidlastest ütelnud: "Vada eige, suur maa on ikka suur maa. Kui mei Hiiumaalt tulime siis nägite kui vehegene mej kuu oli; nagu leivakanigas. Suurel maal on kuu na kui tõrrepõhi. " |
|
| |
|
|
| |
Vanad inimesed vaatasid noort kuud missuguses asendis ta ilmaruumis seisab, kas püsti või seliti. Paistsid ta otsad teravad või tõlbed. |
|
| |
|
|
| |
Oli noor kuu seliti siis oli pehmet aega talvel oodata, kuna püsti ja terava otsadega kuu valju külma selgete ilmadega ette tähendas. Oli kuul rõngas ümber siis oodati tuult ja vihma lumega. |
|
| |
|
|
| |
Noores kuus veeti sõnnik põllule ja tehti külvid, rautati hobused, ja noores kuus pehme tuulega (se on S.SW. ja Westi tuul) tapeti loomad siis ei pidada liha kokku keema. Kui oli täiskuu siis pandi õllekehadele otsad mis kõige parema õlle hoida. Vanas kuus raiuti lammaste lehed, tehti saunavihad ja saeti ehitusepuud mis alla päeva ja pehme tuule sisse metsas maha lasti. |
|
| |
|
|
| |
Kuuplekkides näevad saarlased kahte vargapoissi kes täis kuu ajal tahtnud kuud ära tõrvata. Tõrva raand on neil vahepuus. Muist ütlevad et üks ainuke inimese nägu kuul on, ja inimest kelle silmakulmu nina kohal ühte lähevad, hüüdvad saarlased "kuutõrvajaks". Kuu ja päike on vanade saarlaste arvestusel ühesuurused. Üks vana nalja natukeste jutustaja nimega, Juhan Värliin, algas oma piibujuttusi alati nende sõnadega. "Se lugu juhtus sel ajal, kui kuu ja päike vaatasid taevast alla, kui saksa silmaprill." - |
|
| |
|
|
| |
Vikerkaar on saarlaste sõnaraamatus "vikatkaar", ja taevaruumis on ta ülesandeks vihmapilvi veega täita, mida vikatkaar, merest, jõgedest ja järvedest "joob". Müristamise kohta öeldi: "Vanaisa (h)üüab. Muist olla arvamisel et suured pilverangad nii kui kaljud - mäed üks teise vastu tormavad ja selle tagajärjel kõrguses müristamine tekib. Et meie maakera ümargune on ja ilmaruumis rändab, selle vastu on praegugi vaidlejaid. Meelde tuleb Hiievälja külast Peeter Allase arvamine. Ta ütles, kui maakera ümargune on ja ringi keerleb, siis oleks Saaremaa kiviajad kõik ära varisenud ja kajud veest tühjad olevat, kui meie allpool kera küljel oleme. |
|
| |
|
|
|
| |
|