| |
Pulma ja pulmakombõ
|
|
| |
Noh vana Anu mis sina tiiät vanost pulmõst ja pulmakombest kõnõlda ja seletädä? Mis mä vanainemine inämb tiiä vai mälehtä murõh om kõik meelest ära viinü, mõnt iks mälehtä, mõni kotus om kogone är meelest lännü. Olõs vanast joht niisääntse pulma ja peo ku nüüd omma. Vanast maat tütrek poisse mito nädalet, olõ õs midäge hätä, nüüd käänd poiss ütekõrra üle tütreku ja lats käehke, nii hukah om nüüdene aig. |
|
| |
|
|
| |
Suurõmbalt jaolt ots nuurmiis iks esi hindäle naase ja vale vällä uma meelelitse. Püüte eks naasest võtta virka tütreko, kes miist es jätä katmata. Tütregul vanast no suurt valli es olõ, kaete õnnõ ku mehele saa, häbü asi oll tuu ku vanast tütrekust jäit. Mehe kõik üte sugutsõ, joodiket ja varget õks põlõte kõgõ rohkõmp. |
|
| |
|
|
| |
Mõni rikkamba ja uhkõmba inemise vai vanõmba valeva ka külh umilõ tütrile ja poelõ esi naase, kaiva nii rohkõmb hindäsugutsit ja valviva tuu perrä, et poig es naka sõbrustama mõnõ vaesõmba tütrekuga ja jäll, et tütar es piä sõprust mõnõ sulasõ vai popsi pojaga. Mul imä kadono kõnõl, et vanast Haavapääl Viija Paap oli varastanu hindälle naasest kümne versta kavvõtsõst üte rikka talomehe tütre. Olli lännü kolmõkeske ja uutnova õdago, tuu oll suvõl jakapepäeva aigo, aidveereh nii kavva, kui tütrek vällä oll tulno võtnova viinüvä hobõsõ pääle, mis mõtsa veereh oll uutno ja sõitnova kodo. Tütrekul oll olnu Paabuga plaan joba inne kokko olnu peetü. Tütreku vanõmba olliva olnu Paabulõ mineku vasta ja nimä olliva tahtnuva tütärd panda kellege tõõsõlõ meehele, tütrek tuud ei olõvat silmäotsahge kannahtanu ja nii oll lännü vägüse ilma vanõmbite lubata Viija Paabulõ ja tuu oll sis hindäle naase varastanu. Tütreku vanõmba olliva tõõsõl pääväl külh tütrele Haavapääle perrä lännüva, tütär ei olõvat esäga inämb juttogi ajano ja paeno kotostke vai peigmehe elost ärä, nii et esä kätte es saa ja läts tühält kodo tagase. Tütreku esä oll opõtajalõ kõik luo ära kaavõno ja opõtaja näid paare es panõ. Sis olliva nimä lännüvä Räpinä papi poolõ ristnõvä hinda venne uskõ ja papp oll nimä paare panno. |
|
| |
|
|
| |
Pulmaronge kokkopõrkamiise ei olõ mii lähkoh kuulda olno. |
|
| |
|
|
| |
Naise oll saia ilma ostmatake, esä anniva tütrille rahha ja pridanat viil eske pääle. Kuulsamba olliva nuu tütreku, kes iks kah viil pridanat saiva. Raha ja pridana tõttu saiva kah jälle ja laasõ tütreku meehele. Armastusõst nigu nüüd kõnõldas, vanast tuud es kuulõ ja tuu tull eske pääle pulmõ, mii aigo kaete tütarlast tüükusõst ja virkusõst, nii lehmoset vanast olõke es, ku nüüd omma. Vanast meehele minejä tütrek käve ku vokk ja tüüt ku kusiratsik. Nüüd juuskva tütrel imä iih ja takah ja hellütäse tütre nii är, et tütär ei mõista muud tetä, kui maata, perst höörätäda ja hindä pudsata ja pidoset ja palle pitte poistõl takah joosta. Selle omma nüüdetse abielo nii hukah ja vussih, nüüd armastates inne abiellomist, vanast nakate sis viil armastama kui abiellode. |
|
| |
|
|
| |
Vanast latsõga tütrekust ja lahotõtu naist mehest põlõte rohkõmb, kui nüüd inemise tapjast ja hoiate nii pall´ö kokko saamast kui viil vähäge võõmalik oll. |
|
| |
|
|
| |
pag. 213 Kullõmine. Kullõja ja sobitaja saadõte sis ja sinna, kui es olõ viil nooril hindel as´ä ärä plaanitsetu ja saadõte kah sis kui noorõ olliva paare minekuga nõus. A vana olliva kas tollõ vasta, vai üldse es olõ viil vanalõ paareminekost kõnõldoge. Sis saadõte kas mõni sugulanõ vai muudö mõni ossav kõnõlõja, pääasi oll tuu, et kelle jutto iks võete kullõlda, ega üte jutust es panda tähelegi, et mis tä lorisõs niisaadõ. Kullõja as´äs oll tuu, et timä nakas aigopite seletämä ja olõma, et mä olõ kuulnu rahvast, et tei tütar sõbrustas tuu ja tuu poosiga ja varste tulõvat kos´ä. Kas võetasõ kos´ä kah vasta, kui nä tulõva. Kitt poisse ja arotas ette kõik timä häädüse ja ülendäs tedä nii pall´ö, et ümbrüseh ei olõke parembat miist saia ja kui viil om tütrekul mõni tõõnõ poiss vällä valito, sis lait tuu nii maaha, et tuu ei kõlba maast inämb üles võtmiist. Kullõmah ja sobitamah käüjä omma inämbiste naase ja noilõ andas tuu iist kas rõivet vai muud kraame midage. Inämbite iks om mass rõõvastõga. |
|
| |
|
|
| |
Saatva kah kullõma ja sobitama tütreku ja tütärde vanõmba, inämbidi tütärde imä, noode meeste poolõ, kiä nääle ja tütrille miildöse. Inämbidi om sis tütärde immi puult saadõto kullõja ja sobitaja, kui om joba kuulda, et tuu poiss nakas kedäge tõist tütreko hindälle naasest võtma. Sis massõtas kah kullõjalõ ja sobinaasele suurõmbet tasso. Kui är jõud sobitada, sis andas vai ante vanast kas lammas paari poigõga, vai perüs lehem, väiksembil juhustel iks rõõvastõga, kas ülikond rõivet, sängütekk vai suurrätt. Kullõmine ja sobitamine edimäist kõrd om üts kõik mis pääväl, sis sobitaja midäge üteh ei vii. Tõõnõ kõrd kui lätt joba tiidmisega et kos´ä tulõva, vai kosjä oodõtas, sis lätt joba kullõja naane vai sobitaja naane nel´äpäiv õdago ja om viinaputel üteh, viinaputel oll harilikult poolõtoobiline ja viin oll vereväs ja magusas tettö. Kui sis viin vasta võetas ja ärä juvvas, sis tähendäs tuu, et kos´ä võetasõ vasta, viina juumise man andas kah sis kullõja naaselõ süvvä ja küdsetäs kuuke. Kui viinaputel võetas külh vasta, är õi juvva, pandas kõrvalõ, sis tähendäs tuu toda, et kosjoga väega vasta ei olda, aga tahetas viil märkmise aigo, vai piät viil kosjõtulõkuga uutma. Kui viinapudelit vasta ei võeta, sis tähendäs tuu tuud, et tuud poisse kosja vasta ei võeta, kullõja naane saadõtas söömäta ja tuudo viinapudelega tultot tiid tagase. Mõnikord üteldäs kah põhjus, misperäst ei tahete ja vasta ei võeta, tõõnõkõrd ei üteldä midäge. |
|
| |
|
|
| |
Pulmah oll kullõja ja sobitaja naane tähtsä nõna, alate pruudi ja peigmeehe lähkoh, edimätse tervüse viina ja edimätse viina ja õllõklaasi, anteva ja alostõtiva iks timäst. Oll edimätseh lavvah söömäh ja egah paagõh iks nõnna pitte seeh. |
|
| |
|
|
| |
Kullõja käve lähkoh jala. Ku kaugõhe minek, nigu mito versta, sis ante hobõnõ, tuu puult, kes kullõma saate. Hobõsõga sõit oll iks kas rii vai rattaga. Määnestke erälde tunnusmärke timäl es olõ. Kullõmine ja sobitamine oll salaja, tuud es tohi võõra kiäke tiidä, kui kiäke aimaske, sis salate tuu nii maaha, et es olõ ültse olõmah määnestke kullõmiist ei sopitamiist. Mõnokõrd saat tütrek noorõlõ meehele tähes kaalaräti, et om nõus timäga, ja või kosja tulla. Kullõmisel kõnõlde ja plaanitõti kõik kinmäs, kunas kosja tuldas ja kui pallõkeske tuldas, kes kos´äesä om. Kullõmine ja sobitamine es olõ üldine, kullõmah ja sobitamah käüde ainolt sääl, kos olte katõ vahel, kas kosja minnä sinnä, kas midäge vällä tulõ, vai ei massa hindä teotamage minnä ja tütrekule avvo pakma, et tuu ja tuu poiss käve mul kos´äh, a mä tälle es lää ja saadi timä tagase. |
|
| |
|
|
| |
Salajasist kullõmah käümisist ei olõ mä midäge kuulno. A imä iks nõudva küll, et kuis eläs tuu ja tuu, nii viire ja kuure pite, et tiidä saasse, et kuis elässe, kas omma sündöjä, vai kiusaja rahvas, kas omma rikka vai om võlga pall´ö. Kodotset asjo nõvvõtas iks rätseppe käest, nuu omma pikembät aigo eloh ja nägevä, kuis inemise elässe ja hindä vaihõl läbi saava. Sis püvvetäs nõuda ka viil noode käest, kes sääl taloh vai lähkoh tiinmäh om vai omma olnu kunage. Sis omma viil hää inemiste tiidjä ja tunja maal ümbrö hul´kvä potisetto, kelle iist kiäke ei tiiä midäge var´äta, a kes kõik är nägevä. |
|
| |
|
|
| |
pag. 218 Kos´ä. Kosjo kutsute vanast suurtõ viino juumises. Ütelde: noil omma jo suurõ viina är juudova. Arõnõmine kosjoni sündö inämbidi nii, et noorõ saiva hindävaihõl kohke kokko, kas küläh vai kerikoh vai näivä tõõnõ tõist ja nakseva kuige muudo miildömä, kas sis esi nätte timä tüükust, vai küsüte kah perrä kellege käest et kas om kah tüükas inemine ja hää viiega, sest vanast põlete väega laiska ja kurja naist. Mõnõkõrra nägemise ja kokkosaamise pääle nakate kas esi jutto tegemä pulmõst vai jäll häbeläs nuurmiis saat kullõja ja sobitaja naase asja klaarma ja sobitama. Ehk jäll vanõmba hindävahel valeva poisi ja pruudi vällä ja nakseva sis noorilõ pääle käümä, et teist saa hää paar ja minke kokko. |
|
| |
|
|
| |
Kosja minte pühapäiv õdago, mõnikord ante ette tiidä, mõnikõrd minte ilma tiidmätä nigu puu päähä. Kosilasõga oll üteh viil kats vai kolm kos´äessä. Suurõmbalt jaolt oll iks kos´äessi üteh kolm. Kos´äesis olliva, kas uma esä, vai vanõmba sugulasõ ja küläst kas piirimiis ehk mõni vanõmb miis, kes häste kõnõlda ja kaabõlda mõist. Sisse lätsiva kõik üteh. Edimält aetas kos´äjutto mõistukaudo, päämiis nakkas viire kuuro pitte jutto tegemä, et meil om är kaono, kas kodokana, tullimõ otsma, näime et siiä poolõ linnas. Meil om õhv är kaono tullimõ tuut siiä otsma jäl´e tulõva siiä poolõ. Meil om üts voonakõnõ ära kaonu tullimõ tuut otsma, vast maja perremiis olõssi nii hää inemine ja lasõssi meil uma elo läbi otse vast lövväme kätte. Tütrek vai mõrsja om muudõge är lännü kõrvalõ tagatarrõ vai kohege muiallõ. Kui kos´ä vasta võetasõ, muudõge saias jutust joba arvo, et om kosjoga tegemist, sis küsütäs passe vai otsmise lupa ja passis vai lubas om harilikult viinaputel. Tõõsõ nakassõ tütre vai mõrsja vanõmbedege viina juuma, kosilanõ päämeehega lätt kaonot asja otsma, kedä mudõge sis üles löüdvä, kui mõrsja om kah nõuh. Kui mõrsja esi nõuh ei olõ pakõ kotost ärke. Kui üldse kos´ä vasta võtmata omma, sis ei lastaks kaotatu asja otsma naata, ei küsütä passe ja ei võeta viinapudelet vasta, saadõtasõ elost vällä nii saadõ targalt kui tullivage. Mõrsja är käkmist ja tõõstega vaeldamiist ei tiiä. Kosilanõ kingitüise kellege pääle viina ei vii. Mõrsja and kosilasõlõ, kui kos´ä vasta võetasõ kinda ja kaalasalli ja egalõ kos´äesäle kirivä kinda. Nuu andassõ sis kui minemä nakassõ. |
|
| |
|
|
| |
Mõnikord võetas kah mõtlõmise aigo, kas om mõrsjal mito kosilaist, uut kedäge tõist vai ei taha viil nii noorõlt meehele minnä, sis üteldäs, et nii pall´o jääs mõtlõmise aigo kas 1 kuu, pool aastat vai kah kogone terveh aasta. |
|
| |
|
|
| |
Kos´ä juumine, vai suure viino juumine om niisama harilik kosilasõ puult omma viina, üts putel om peenikeist viina, muudö om harilik valgõ viin, viiäs vahel ka korv õlut üteh. Kos´äviino suurus ei olõ tähtsä, juvvas nii suurõlt kui kellege kosilasõ jõud kand. Mõrsja puult kutsutas kah suureviino juuma kas mõni sugulanõ vai hää läbisaamisega külämiis. Juvvas viina ja mõrsja puult om süük, söögel midäge erilist valikot ei olõ, andas rohkõmb soolatsempe süüke viina pääle sakuskas. Süvväs ka üts vai kats kõrda. |
|
| |
|
|
| |
Mitmõh paagõh kos´äh käümist ütekorraga tull sis ja sääl ette, kos minte ilma, et olõs as´ä inne kinmäs är tettü, minte nii vällä huraa pääle ja kui üteh paagõh halvastõ läts, sis minte tõistõ paika, et kui om kos´ä ette võeto, sis üte kuluga nii kavva kävvä, kui ütskõrd iks naase saat. Tuust om kah ütelüs, et timä miis käve üte üüga säädse savvo läbi ja siske viil om naaseta. Kosja minneh oll kah tähtsä vasta tulõja. Kui tull mõni naane vai vanatütrek vasta, sis läts kinmähe vusse, sis oll paremb minemätä jättä, ega sis midäge vällä es tulõ. Mõni kes sõõdü pääl väläh oll jo ja es taha inämb ümbrö käändä, vai kodo tagase minnä süläs kolm kõrd maaha ja käänd hobõst kolm kõrda ümbrö, et vast tuu avitas, mõnikõrd avit, mõnikõrd es tähenda midäge, läts iks vusse. Tsiga vasta tull, tähend jäll halvastõ minekut, kui kosja säädmise aigo kas vasta tull, vai rüükse jaloh iih, sis läts jäll vusse, vai oll mõrsja kohe kosja minte kuri vai laisk, kedä paremb olõs olnu võtmata jättä. |
|
| |
|
|
| |
Kosja minneh hääd tähend tuu, kui vastatulõja oll meesterahvas, kõgõ paremb tähendüs oll tol kui vastatulõjal meesterahval oll midäge käeh, vai tull hobõsõga vasta. Pruudil oll tähendüs kosilasõ tulõku üle tuu, kui harak kadsat aiasaibah vai tarõ katussõ otsah. Kui varõs kronkse ja linnas üle moro, sis tähend tuu, et joodik ja kuri kosilanõ tulõ kosja. Kos´äpulka ei tiiä ja ei olõ kah kuulnu kellege käest. Kas tuud om olnu vai ei olõ, ei tiiä. |
|
| |
|
|
| |
Kihlus. Lugõma minek. Kui kos´ä vai suurõviina olliva är' juudo, sis minte kas tuu sama iispäiv hummogu poolõ vai viil tõõnõ iispäiv hummogo poolõ keriko mano lugõma. Kui keriko vai opõtaja mano lugõma minte sis kedäge üteh muid es võeta, kui oll mõrsja vai peigmiis alaiäline, sis pidi üts vanõmbest üteh olõma, muudö opõtaja pruutpaare es loeta. Kingitust opõtajalõ es viiä, tuu iist oll opõtajalõ rahaline mass üts ruuble. Tuud tull ette, et opõtaja kõike ja alate es loeta, mõnikõrd es loeta sis, kui es mõista käska lukõ, saat kodo opma, kui tõõnõ iks veekese mõistse sis loet är', ku kumbke es mõista, sis saat kodo opma, ja kuts tõõnõ kõrd tagase. Ku tõõnõ kõrd lätsit ja kah häste es mõista, sis sait kärke ja pidid peräst kui ärä laolatõt ollit viil minemä ja timäle käska lugõma. Sis jätt viil loetamata sis, kui kiäke oll är' kiildnö, et poiss om tuud pruute pidänö lubano ärä võtta ja nüüd võtt tõõsõ, sis es loeta kah inne, kui asi pidi saama ärä klaaritus. Vanast es loeta opõtaja ka sis pruutpaare paare, kui mõni poiss oll tütrekulõ latsõ tennü ja poisi nime taadõ oll märgitü "esä". Loetusõ raha masse kosilanõ. Lugõmah käümist pidolikult es pühitsetä, väikesi viino iks juude ja kui mõni tutva vai sugulanõ tii pääl vasta tull, sis tollõ viina ante, ega tuud es üteldä viina andmise aigo, et mii tulõmõ lugõmast ja neo omma nuu viina. Isi arvate küll, kui poiss tull iispäiv kellege naasterahvaga katõkese hobõsõga vasta ja viil viina kah and, et na kävevä lugõmah, mäge sai viil viina, salkseva külh, a mä sai arvo. Kui pruutpaar lugõmah oll ärä käänü, sis tõõsõl pühäpääval opõtaja kerikoh hõõgas üles edimäist kõrd, tõõsõl pühäpääval tõist kõrd, kolmandal pühäpääval kolmandat kõrda, mõnikõrd sis laalatõti kah, mõnikord laalatõti viil nädäle, paari vai kogone kuu paari peräst. Maaha kuulutamist kutsutas mii puul, üles hõõgate, nuu panteva kerikolakkõ. |
|
| |
|
|
| |
Tuud paare arvata õnnõlikumba saavat, koh üleshõikamise aigo rohkõmb pühhi vaihõl om. Tuud paare peete ka tävvelikumbas ja õnnõlikumbas, kellel hõikusõ aig lõppe tävve kuuga. |
|
| |
|
|
| |
Kos´äh käügi ao olliva suurõmbalt jaolt keväjä ja sügüse. Kesksuvõl ja kesktalvõl käüde harvõmbidi. Tihte ütelde, et kui keväjä saa õi tütrel meehele minekot, sis sügüse iks lätt är'. |
|
| |
|
|
| |
Kui üles om är' hõõgato ja inne pulmõ umbõs üts vai puultõist nädälet, sis tulõ pulma kutsmine, pulma kutsja om kas pruudi ja peigmehe esä, veli vai sõsar, nuu kutsva pulmaliise ilma viinata. Mõnikõrd käü pruut peigmeehega katõkesi kõik sugulasõ ja tutva läbi ja kutsva pulma, sis om näil kah viin üteh. Kui pruut peigmehega ja viinaga pulma kutsva, sis andas pruudile ka anded, villa langa jne veemevaka jaos. |
|
| |
|
|
| |
Kes arvas, et timäl veemevakk om poolik viil sis tuu kuts tutva tütreku külast kokko mõnõs pääväs ja õdagos ja sis hulgahna talgoga koetas sukkõ, kindud ja tõise anded, mis tulõva pruudil jagamisele pulma aigo. Pruudi talgohe läävä kõik väega hää meelega, tuud peetäs auas´äs, kes pruudi talgohe saa. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi ja peigmeehe sugulasõ teevä vastastikku külähkäüke mõlõmbede poolõ. |
|
| |
|
|
| |
Sis jäi viil märkmätä tuu, et kosja aigo kaabõldas ka mõrsjalõ kaasavara ja tetäs jaoraha kinmäs. Kos´äesä päätähtsüs omge tuu et kes jõud rohkõmb kaasavarra pruudi vanõmbide käest vällä presse. Alate ja egah paagõh no ei kaabõlda ka jaorahha ja kaasavarra, tuu jääs umas as´äs kui pall´ö tütrele varanduist üteh andas. Egaüts püüd eks võõmalust müüdä rohkõmb anda, et sis ausamb olõsse, et kaeh mä anni umalõ tütrele nii ja nii pall´ö andkõ tõõsõ kah nii pall´ö näüs, mis sis näist hindest inämb viil perrä jääs. |
|
| |
|
|
| |
Kosja minte täkuga, kui täkko es olõ, sis minte kah ruunaga, märäga kosja es mindä. Täkoga kos´äsõit tähend hääd lastõ õnnõ. Kosja sõõdete alate hobõsõga, olnu mõrsja vai kümne samo kaugusõl. Kosja minneh panteva kah kralli hobõsõlõ pääle. Peigmiis inne kos´äsõito vaeld mito kõrd saapet ütest jalast tõistõ. Peigmiis kosja minneh läts alate üle tarõ läve hää jalaga inne. Saotsõ ilmaga kosja minekot arvate parembas, kui selge ilmaga. Kosilasõ istmõ tekk pidi olõma vastnõ ja kirriv. Saan vai regi, vai vankre pidiva olõma vahtsõ, vai häste puhta. |
|
| |
|
|
| |
pag. 228 Kos´ä laul. |
|
| |
|
|
|
|
54 |
Kullä imä, tsrigu imä
|
|
|
|
55 |
Kos´ä omma kua takah.
|
|
|
|
56 |
Kullä tütär tsirgu tütär
|
|
|
|
57 |
Mis sis saa.
|
|
|
|
58 |
Kullä imä tsirgu imä
|
|
|
|
59 |
Lasõ kos´äl sisse tulla.
|
|
|
|
60 |
Kullä tütär tsirgu tütär
|
|
|
|
61 |
Mine hinnäst ehtmä.
|
|
|
|
62 |
Kullä imä tsirgu imä
|
|
|
|
63 |
Mis mii nääle süvvä anna
|
|
|
|
64 |
Kullä tütär, tsirgu tütär
|
|
|
|
65 |
Kats valgõt kanna.
|
|
|
|
66 |
Kullä imä tsirgu imä
|
|
|
|
67 |
Kos mii nä makama panõ.
|
|
|
|
68 |
Kullä tütär, tsirgu tütär
|
|
|
|
69 |
Peränukka pingi pääle.
|
|
|
|
70 |
Kullä imä, tsirgu imä
|
|
|
|
71 |
Vast na kah minno tahtva.
|
|
| |
pag. 229 Laalatus. Pruutpaar laalatõti kokko sis kui maahakuulutusõ aig täüs sai. Maaha kuulutõti kerkoh kolm kõrda. Kerkoh laalatõti pühäpääviti pääle kerko. Laalatust olliva sugulasõ päält kaemah. Pulmõ peete mõnikord õkva pääle laalatusõ, mõnikõrd olliva pulma viil paar nädälet vai kuu aigo peräh laalatust. Peräh laalatust peete mõnikõrd pulmõ tuuperäst, et pruut es saa ummi asjoga toimõ, mõnõ tahtseva pulmõ alostada neläpäiv, et pühäpäiv ei olõ pulmapääväs hää päiv. Äripäiv opõtaja vanast es laalata. |
|
| |
|
|
| |
Kui pulm järgne õkva laalatusõlõ, sis tulliva peigmeehe sugulasõ peigmeehe poolõ kokko ja pruudi sugulasõ ja tutva pruudi esä kodo, kost sis mõlõmba pulma rahvas erälde lätsivä keriko mano. Pruut sõit laalatusõlõ, kellege valito mehega, kellel hää pulmatäkk vai hobõnõ oll. Pruudi sõidutaja taso oll kaalasall, vai üts paar kinded. Peigmeehe kutsõr oll üts osavembest peiopoistõst, kes peigmeehe kerko mano vei. Keriko man saiva pulmalise ja nuurpaar kokko. Tutvuse sokutamises olliva viina üteh. Nuurpaar läts hinda kohege kõrvalmaija ehtma, suurõmbalt jaolt oll ehtmises pääkoolitarõ. Pruute ja peigmiist olliva ehtmäh pruutneitse ja peiopoisi. Laalatusõlt kodo sõit pruutpaar peigmeehe hobõsõga peigmeehega ütitse sõiduke pääl. Kutsäres oll peigmeehe kutsõr. |
|
| |
|
|
| |
Laalatusõl oll kombõs, et kumb kumma jala pääle päält laalatusõ inne saa sõkko, tuu saa tollõst ülemb. Käe alt es tohi inne vallalõ laskõ, kui hobõsõ man olte, kui kedäge hindä vaihelt kerikost tullõn läbi lasit, sis juusk must kass läbi abielopaari, tulli tülü ja riio. Kumma sõrmus maaha sattõ, tuu kuule inne ja rutto är. Ku hobõnõ laalatusõlt sõitõh iist vallalõ pässe, tuu tähend rutulist lahkominekot vai är kuulmist. Kui kodo sõidun edimäne vastatulõja oll meesterahvas, sis abielo sai õnnõlik, kui vastatulõja oll naasterahvas, sis õnnõto. Kui kuulja vasta tull, tähend tõõsõ surma. |
|
| |
|
|
| |
Pulmaga peigmeehe poolõ kodo sõitõh viide pruut riihe ala, vai sõõdütõti riihe ala, sääl pante pruudi silmä rätiga kinni ja tuude tarrõ, et ärä ei mõista inämb minnä vai paeta. Tarrõ tullõh visate pruudilõ kask karvopidi jalgo ala, et pruut pehme süämega saasse. Mõnõ korra visseva pruudilõ meesterahva pöksi jalgo ala ja lasiva pruudil üle meesterahva pükse tarrõ minnä, et üle meehe saasse. Vanast es olõ pruudil määnestke pääkatõt laalatusõl, ainolt ärä karato pruudil vai kel inne laalatust lats oll olnu, vai kah viil läsänaase laalatusõ aigo, sis pidi pruudil rätt pääh olõma, tuud nõuse opõtaja, tuuperäst, et om tunda, et pruut ei olõ inämb puhas put- mata. Peräst ku mä jo är laalatõt olli, sis tulliva jo ja kanniva jõukamba pruudi leieret, leier tull vällä umbõs 60 aastat tagase. |
|
| |
|
|
| |
Pulma. Pulmõ peete pia alate. Rohkõmb pulmõ peete keväja ja talvõl, suvõl oll tüüaig, sis oll pulma pidämise aigo veedü. Pulmõ peete kolm päivä. Pulma kutsuteva sugulasõ, tutva ja piirimeehe, pruudi ja peigmeehe puult. Nuure tütrikka pulma es keeldä, üteldegi et pulma omma rohkõmb noortõ jaos, puhtile sinnä lätsiva ainolt vanõmba inemise. Pruudi sugulasi kutsute hõõmürahvas. Pulma tull kah õdagos tantsma võõrit poisse ja neid kutsute "Kondes", na tulliva edimätse ja tõõsõ pulma õdago tantseva ja teivä niisama nalja. Mõnõh pulmah ante kah kondele süvvä ja juvva. Koh pulmah kondele süvvä ja juvva es anda, sääl tõiva nä esi hindäle raha iist viina. Kondel oll tuu halbus, et nimä noreva viina ja õlut, kui toda nääle es anda, sis noreva tüllü ja tull pall´ö kakõlusi ette. Nüüd üts aastat kolmkümmend tagase inämb konte pulmõh ei käü. |
|
| |
|
|
| |
Mii puul peetäs üte ja kah katõ otsaga pulmõ. Üte otsaga pulmõ peetas harvõmb, ainolt sis, kui tõõnõ om vaenõ ja ei jõvva pulmõ pittä, vai jäll omma väega väikese ruumi kohe pulmaliise ei mahu. Suurõmbalt jaolt iks peete pulmõ mõlõmbede kotoh, sest niipall´ö iks piät saama, et pulma jõudassõ pitä. |
|
| |
|
|
| |
Kui peigmiis läts kodoväüs, sis peetevä kah pulma niisaantõ kui harilikultke, ainolt et viimätsel pääväl (pulmapääväl) ku harilikult viide pulmaga pruut peigmeehe poolõ, sis viide peigmiis pruudi poolõ. Pulmamaia iks ilostõti nii kui vähäge saade, kas kuusõ ja kõõvõ ossõga ja kah valgede linnoga lüüde tarõ seestpuult ärä. Mõste ja puhastõti kõvastõ. Pulm alost vanast neläpäiv ja lõppe pühapäiv õdago. Kui alost pühäpäiv, sis lõppe tõõsõpäävä õdago. |
|
| |
|
|
| |
Laalatusõlt, kui pruutpaar oll paare panto sõõdete pulmarongiga pruudi kodo. Inne pruudi kodo saamist tull tii pääle vasta ratsanik, kelle hobõnõ oll katõtu valgõ linaga kinni, ratsanikul hindäl oll kah valgõ lina üle pää püss säläh ja mõõk vööl. Ratsanik sõitse nuurpaari kõrval kodo tagase ja kogo tii vehel mõõgaga, tuuga hirmut kurjevaimõ pruudi mant ärä, kes pruute tahtva essütädä. Inne kodosaamist ussaja man om nuurpaarilõ tii kinni panto auvärre tettü, kost inne nuurtpaare sisse ei lasta kui passi andva, passis om harilik viin. Sis omma viil nuurpaare värete iih vasta võtman mängomeehe, ummi tettü puupillega, milles võetasõ kõik köögiriista panni ja paa, midä rohkõmb noodega larme tettäs tu jõutsamb saa elo. Latsõ häll kah säetäs üles ja liigutõtas tuud, mis tähendäs hääd latsõ-õnnõ. Kedrätäs vokke ja koetas esike kangast, mis tähendas tuud, et pruute uutva kõik niisääntse tüü ja toometusõ. Noolekõõgilõ and peigmiis viina, mis tähendas tuud, et sääntse tüü edenesi kõik häste. |
|
| |
|
|
| |
Tähtsämb tüü sis om pruudi linotamine vai tanotamine, mii puul kutsutas pruute linotama. Pruudilõ pante vanast maatano päähä. Tano päähä panmise aigo loetas ja lauldas jumalasõna laulõ. Kui pruut om ärä tanotõt, sis viiäs küüke ja andas kopp kätte ja üteldas kas seo amõt selge om, kui ei olõ viil, sis las imä viil oppas hummõn piät vahtsõh kotoh pruume tegemä. Tõõsõl pääväl sõit pulm peigmeehe kodo. Pruudi pulmalistega peigmeehe kodo tuvvas üteh kah pruudi veemevakk. Pruut sõit inne peigmeehege joba peigmeehe kodo ärä. Veemevakka inne päält maaha ei tõstõta, kui pruut vasta lätt. Kui pruut nii rutto vasta ei saa, siis sõõdetas veemevakaga vai kirstuga laada taadõ. Kui kirstuga laada taadõ ärä sõõdetas, sis tulõ pruudil hulga aigo pallõlda vakarahvast ja viinaga meelütädä inne, kui nimä vaka laadatakast tarrõ vai aita viiva. Pruudi hõimo kes tõõsõl pääväl peigmeehe poolõ tulõva vakaga kutsutas, vakarahvas. Pruudi vakah om pruudi uma kraam ja peigmeehe sugulasile vällä jagamises määratü kraam. |
|
| |
|
|
| |
Pruudil tulõ anda vai vällä jakka pulmaaigo järgmitsilõ peigmeehe sugulasilõ: peigmeehe imäle villanõ tekk ja villanõ ülikond, suka ja kinda. Esäle hamõh kinda ja suka. Sõsarile egalõ ütele käterätt. Kes edimäist kõrda pulmah pruudiga tants tollõ and pruut kinda. Peigmeehe puul pruut viide kõgõ inne lauta, tuust loodõte pruute hää eläjäpidäjä saavat. |
|
| |
|
|
| |
Pruudi anni jagi vällä kas pruudi imä vai mõni sugulanõ, tenäte niisama lihtsält, vasta pruudilõ midäge es anta. Kui pruudi anni miildövä, sis näädäti ja kitete pruute ja timä ande kõõgilõ. Kui pruudi andõ es miildövä, sis näädäte ja seletati, et neo no mõnõ andõ, olõ õi hindäst asja nii ka sääntse andõ, kui vakakõist nii kaasõkõist. |
|
| |
|
|
| |
Nuurpaar magase edimätse üü aad´äh, sinna tegi meehe imä asõmõ, kui meehe immä es olõ, sis kiäke meehe sugulasist. Edimätsel pulmaüül heitsevä nuurpaar jo ütte makama. Nuurpaari makamaminek sündö tassa, kiä panõ es tähelegi ku nimä ärä katõva vai makama lätsivä. Hummogo sis tull nuurpaari ülesvõtmine. Sis kogote aad´ä ussõ ette hulgahniste, oll kah pill üteh. mängite pilliga, laulte ja tette egasugust kärrä. Kui nuurpaar üles tull ja ussõ vallalõ tegi, sis soovite õnnõ ja nõute kuis makamine läts edimäist kõrda noorõ naasega, kaete asõ läbi, et kas pruut om kah süütö olno ja tette nalja ja aete igävetsi lorijuttõ. Peigmiis and sis ärätämise iist ülesvõtjaile viina, mis oll tuu jaos jo aita üteh võeto. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalise tõiva esi kah söögikraami üteh. Pulma viide liha, kas oll tapõto vasik vai lammas, inämbidi viide tervelt es poolitõta. Kats vai kolm pätse leiba, nüüd viiäs egah paagõh sai). Võido mõnõ nagla osa ja viin. Vanast viide pool toope, nüüd 3/4 liitret. Vanast olliva pulma söögi lihtsa, külm liha, kapstapudru jne. Söögi anteva nigu trehvö, määnestke kinmät kõrda määntsegi söögi andmise kotsele es olõ. Kogone vanast ku mä viil lats olli, sis mälehtä tuud, et ütelde, et lõpusöök om kiisla, annamõ nääle kiislat, sis läävä kodo är. |
|
| |
|
|
| |
Pulmalipp oll olõmah jo sis ku mä väikene lats viil olli, pulmalipus oll harilik riigilipp, mis pante tarõ korstna otsa, pulmalippo püüte ärä varastada, tuud vahite alate, päivä es taheta varastada, üüse oll kõgõ suurõmb hädä, sis pante vaht vällä, kes pulmalippu ärä sai varastada tuu oll tähtsa miis, toda joodõte ja pasäldäti nii kavva kui timä lipu kätte and. Varastati viil pulmamajast söögi ja kiitmise riisto, et ei saia süüke tetä ja ei olõ minkagake pulmarahvalõ süüke lavvalõ viiä. Varged kui kätte saade nuhelde ja joodõte. Varges olliva harilikku pulmarahvas esi. |
|
| |
|
|
| |
Pruudilõ raha kor´äte perämätsel pulmapääväl, siis naate kaasavarra korjama. Nuurpaar istõva lavva mano, kohe kah esämiis vai kos´äesä istõ ja kes korrast kutse pulmaliise lavva mano. Esi pand ruuble sisse peigmeehe hääs ja hõõgas peigmeehe hääs om üts ruuble, kes lüü üle pruudi sugulasõ panniva pruudi kausse, peigmeehe sugulasõ peigmeehe kausse, tull võistlus: kumma sugulasõ omma rikamba, kumb saa rahha rohkõmb. Egalõ andjalõ and esämiis viina ja õlut. Mõnikõrd koguse rahha niimuudo 200-300 ruublet, kumma hõimu vähämb anniva, sis naate noid nögimä tii vaesõ jne. |
|
| |
|
|
| |
Kah ante pruudilõ jumalaga jätmisel kopa rahha, tuud kogose kah mõnikõrd mito hääd ruublet. |
|
| |
|
|
| |
Olõ-õi kõike häid asjo inämb meeleh, pall´ö om meelest väega ära lännü. |
|
| |
|
|
|
| |
|