era226602690000
Univere, Aili
1939
Pulmakombeid Kodavere khk. |
||||
| Vanasti, nagu nüüdki peig valis ise enesele pruudi. Mõnikord vanemad soovitasid võtta seda või teist, aga ega sundida ei saa. Väga vanal ajal olevat mõis määranud pruudi, kelle peig pidi kosima. | ||||
| Noored õppisid üksteist tundma kirikus, palvemajas, talgusel ja mängudel. Iga neljapäeva õhta oli koolituba täis lauljaid ja kuulajaid. Seal siis tutvuti üks teisega. | ||||
| 6 | "Tamm Tartu raja piäl, | |||
| 7 | Lepp linna uulitsal, | |||
| 8 | Juured kokko juhavad, | |||
| 9 | Ladvad kokko langevad, | |||
| suavad tuttavass, akkavad käimä. Mina õlin Kuali Karla karjan, Juasep ütles, et pruut käib karjan." (Leena Piibar). | ||||
| Poiss vaatas ise pruudi valmis ja hakkas seal ehal käima. Käidi ehal üksinda ja mitmekesi. Kel kindel pruut oli, käis üksi; kel kindlat pruuti ei olnud, käisid hulgani, käisid kõik pruudid läbi, mürasid ja kuulasid, kas kõmistati sees. Kui sisse ei lastud ja arvasid, et mõni ehaline on ees, panid puud ukse taha, et ei saaks välja. Ehale käidi laupäeviti, suvel üle õhtu. Käidi nii aidas (suvel) kui ka kambris (talvel). Tulid pimedas ja läksid enne valget ära. "Mõned magasid ike õiguisi. Eks näid läks raisku kua. Tüdrik pidi ise ennäss oidma ja valvama, et pahanduss ei tule". (Leena Priks). Ühel sepal olevat olnud nahktupp raseduse ärahoidmiseks. Mõned, kel kindel pruut, käisid 5-6 aastat ehal. Mõnikord jäi sõprus katki, kui teised tulid vahele. | ||||
| pag. 272 Naise ostmisest, tupelkäimisest ja peapiiramisest ei mäletata siin midagi. | ||||
| Väga vanal ajal olevat naisi varastatud, aga ikka oli teada pruudil ja peiul. Pruudil olid riided kokku pandud, öösi peig viis pruudi koos pakkidega ära. Mõned vanemad ei olevat tahtnud anda oma tütart, läinud hommikul peigmehe poole ja pahandanud ning nõudnud tütart tagasi. Kui tütar ütles, et ta pole enam vaba, on ärä räisätud, jäeti ta sinna. Ei ole kuuldud, et oleks tagasi toodud. (Leena Priks). | ||||
| Peipsiäärsed taravernikud olevat veel hiljuti varastanud naisi. Olga Koppel oli Mustvee pool. Landsbergi Matvei varastas tämä ja vei ärä Mustvette. (Leena Jürgenson). | ||||
| "Vanass kui kaks pulma tullud vastamisi, on ike sõda õllud. Punikvere riss õli viil iljuti alles. Egä nuaremad küll eväd tiä, mesperäss ta õli. Tõene käsi oli rissil lühike. Minu ämm sedä kõneles, et sii riss one märgiss pantud, et siäl oo kaks pulma vastamisi tullud. Peiul õli nii suur õigus antud, et kõik pidid teed anma. Tõene pulm tullud Kodavere poolt. Tõene peig on tõesel õla või käe ärä raidnud. Teene käsi rissil on ärä. Peig on mõõgaga õllud. Üks ei taha tõesele teed anda. Ja peig õli ike sii valu vassavõtja. Suured õigused õllud peiul, et oia kõrvale kõik." (Leena Jürgenson). | ||||
| "Kodavere keriku tee jäären on kahen kõhan riss. Üks oo Punikvere küla väljä piäl, kõhe kui lähtä Kadrinale. Sedä rissi ei tõhi puutuda: see one mäletuss. Siäl pulmad läksid vassakute. Tõene tuli laalatamass Kodavere päält. Vanal aal õlid niid rumalad muadud, et tõene es anna tõesele teed, ei taha alam õlla. Peiud läksid kokko taplema, tõene lei tõesele surmahobi pähä, tõene peig tapp tõese ärä. See ohver, kohe veri juuksi, sinna panti see mäletuse riss. Surnu ei õle sinna matetud, pulmalised veid surnu ärä. | ||||
| Tõene riss on Kiissa kruusaaugun. En tiä, kas oo pulmarongid kokko puutunud või mees koorma all surma suanud. Tee on viidak." (Leena Priks). | ||||
| Vanasti peig tuli kosja, ja sai mindud, kuda oma tahtmine oli. Vanemate järele ei võta keegi naist. Kuda sa eläd, kui ei taha! Poiss valis ise pruudi. Rahalist naist tahab igaüks. Aga vai siis kahte hüvä saab, ilusat naist ja majad ning maad! Harilikult vaadati inimese oleki peale. "Siäritsä külän lähnud tüdrikud ühe maja juure kokko mängmä. Reeno Juhan vaatnud, et rikkad tüdrikud tullud naerde uksest väljä ja lükanud luuda ümmer. Üks vaene tüdrik tullud ja tõstnud luuda ülesi. Juhan mõtelnud, et sess suab naene ja lähnudki kosja." (Leena Jürgenson.) | ||||
| On saadetud kosjasobitajaid praegaski ja vanal ajal ei õllud ta õlemata. Mõni tuttav, võõras kõhe, sugulane nagu ei passi, kiitis noormehele ette, et tule ja võta. "Vanass naarid, et Annusse Kustav kiitnud iist tüdrikut Kati Karlale. Tüdrik and võid. Valge kask õllud Kustavil seljän, task tilknud võid." (Leena Piibar). | ||||
| Kadedad on saatnud laitjaid, kes kõnelesid poisile kui ka vanemaile. Mõlemad, nii kiitjad kui laitjad on saanud tasu kas viinas või toitaineis. | ||||
| Ka poisi poolt on käidud kuulamas enne kosju. "Kõik esid kuula. See õli mõni üksik. Minu emägi käis kuulaman. Miis lesk, üvä tuttav, tuli meie emä juure, et koss suab pruuti. Matsi Jakopi Ann õli, juba vanem tüdrik. Meie emä suovitas tämäle. Miis es tunne Anne, ütles emäle: "Sa tunned, mine sinä kuulama, kas ta tahab minule tulla. Mine ja kuula sina, minä en julge!" Emä läks ja kõneles tüdrikule, et lesk miis one, vana puulde juba, aga mina en laeda küll seda minekit." Tüdrik jäegi nõusse, käsk suata kosjad. Peräss eläsid nõnna üväss. (Leena Priks). | ||||
| Selline kuulamine oli ikka salajane toiming, millest teadsid ainult asjaosalised. Kuulajaid saatsid vanemad abielluda soovijad ja harukordadel. | ||||
| pag. 277 Harilikult käis peig ise enne kosju kuulamas, küsimas pruudi isalt, emalt nõusolekut. Need olid "kuulamise viinad". Neljapäeva õhtul peig on läinud üksi, mõnikord harva on olnud issamees ühes, pruudi kodusse, avanud ukse ja visanud läbi ukse tuppa mütsi või valmistehtud pulga teretades: | ||||
| 38 | Tere, tere, neidudani, | |||
| 39 |
kas võtad vassa pulkadani1 mütsidani .
|
|||
| Kosjapulk on olnud ilus pulk, ilustet asi, nii suur, et paras põue pista. | ||||
| "Ämm kõneles, et kosilased on tullud kahekeisi näile ja visanud pulga tuppa. Isä käsnud: "Mingä tüdrikud tarre!" Näväd kõlme tütre väitnud, ei õle julenud tarre minnä. Vastnud ukse prao vahelt, et kellele tulid kõsilased. Tuusid ärä, et tõese külä poiss. Suur kasuk seljän, rumm-müts õli piän, vene kaalussega kuub seljän. Ämm vuadanud, et ilos poiss õli, mustjad ka- harad juuksed, kahekümne ühe uassane. Võtt kõsjad vassa." (Loovi Pauli.) | ||||
| Pulk või müts on maast üles tõstetud, mille järele peig on pakkunud neiu isale ja emale ning juuresolijaile viina. Samas on lepitud kokku, millal tulla kosja. | ||||
| Kosjapulka ja kuulamiseviinu mäletavad ainult kõige vanemad jutustajad. | ||||
| Kui kuulamisviinad olid vastu võetud, tulid kindlaks määratud ajal "suured viinad","kõsjad." Kosjas käidi samuti neljapäeviti, talvel. Selleks õhtuks pruut kutsus enesele külalisi, mõned lähemad sugulased. Valmistati külalistoitu: vorstid ja liha ning kartulid olid ahjus. Peig tõi pütikuga õlut. Peig koos issamehega sõitis "kõsju jooma". | ||||
| Mõnikord peig ei käinud varem üksi kuulamas, vaid sõitis koos issamehega kohe kosja. Issameheks kutsuti mõni vanem mees peiu sugulaste või hääde tuttavate hulgast, tingimata naisemees, hästi jutukas ja osav. | ||||
| Kosjad toimusid ikka üht viisi, kas oli ette teada kosilaste tulekust või mitte. Viimasel korral muidugi puudusid külalised. | ||||
| Kosilased sõitsid pruudi õue ilusa hobusega ja korralikul saanil, kuid ilma kelladeta, ja läksid kohe majja, kuna majarahvas jäi õiendama hobust. Kosilased seletasid toas pererahvale, et nad tulid midagi otsima. Neil oli kas midagi kadunud või tahtsid nad midagi osta. Kui kosilane ei meeldinud, isa ei tahtnud sellele oma tütart anda, ütles, et küsitud asja siin ei ole. Sellest pidi siis aru saama ja katsuma taanduda. Üks kosilane on tulnud ostma nisuseemet ja saanudki. | ||||
| "Nässi Elvinele tulid kõsja. Küsisid: "Üks juhatanud, et teil on üks lehem müädä." Pruut õllud vagane, ei õle kõnelenud, ei õle kasukid maha võtnud, ei õle isset paknud. Läksid ärä. Üks ütles õvven tõesele: "Sii ei õle sinu naene. Vagane puss on." Tüdrik perän kahjatses, et ei õle ärä tunnud, suat sõna, et tulgu viil tõene kõrd. Ei tullnd." (Leena Piibar). | ||||
| "Vanemad tahtsid, et poeg kosiks tüdriku, kel õlid mussad juuksed. Poeg läks kõssja, küsis nagu pilgates, et tõrvapott oo kadunud, aga kosis ike ärä. Küll peräss silmih." (Leena Pauls). | ||||
| Pruut läks kosilaste eest peitu, kas kambrisse, aita või koguni sauna. Teda tuli sealt välja otsida ja tarre tuua. Muidugi otsisid kosilased ja see otsimine tekitas tublisti nalja. | ||||
| Kui pruut oli leitud, kutsuti külalised lauda. Kõik, nii pruut kui ka peig ning külalised, võtsid osa sellest pidusöögist, milleks peig tõi korvi kolm õlut ja viina. See joodi ühiselt ärä. Pääle selle peig andis pruudile eraldi vähemalt kaks pudelit viina, mida pruut hiljem viis sugulastele. See oli n.n. kõsjaviin. | ||||
| Kosjade ajal issamees ja pruudiisa leppisid kokku ka kaasavara suhtes, eriti uuemal ajal, ja ühiselt pruutpaariga määrati kindlaks pulmapäev. | ||||
| Nüüd kui ka varem on kombeks anda tütrele kaasa jagu isamajast. See viiakse ära hiljem, pärast pulmi. Talutütar sai kaks lehma, paar lammast, sea või põrsa. Päris kaasavaraks, mis viiakse ära enne pulmi või vanasti pulmaajal, antakse riideid, kangaid, kapp või kummut, vanasti kerss, pruudi isiklikud töõnõud: vokk, sirp, vikat jne. | ||||
| Kosilane ei toonud pääle joogi mingit kingitust vanasti. Nüüd kingitakse pruudile ehteasju, mis ta on kohustatud tagasi andma, kui katkestab kihluse. | ||||
| Kui jutud olid aetud, kõsjad joodad, peig ja issa mees sõitsid koju. Pruut pani salaja issamehe kasuka taskusse paari kindaid ja vöö. Kindad olid määratud kingiks issamehele ja vöö tema naisele. Kosilane ei saanud midagi. | ||||
| Ei ole kuuldud mitmes kohas kosjas käimisest, sest mindi kosja siis, kui asi oli enam-vähem kindel. Ka sellest pole teateid, et pruut oleks võtnud enesele mõtlemisaega, samuti ei teata midagi lähkrijoomast. | ||||
| Kosjade joomise komme on elav veel praegugi, nagu ehalkäiminegi, ainult kuulamisviinade komme on kadunud. | ||||
| Pärast kosju pruut käis kosja viina viimas sugulastele. See komme on kadunud u. 20 aasta eest. Nüüd enam ei käida kosjaviina viimas ega anta pulmas andeid. Kommet olevat nimetatud ka kelkupanemiseks. Va nasti olevat öeldud, kui kuuldi, et tüdrukul on kosjad joodud, et see tüdruk pandi nüüd kelku. (Marie Maasing). | ||||
| Pruut käis üksi kosjaviina viimas, lähemal käis jala, kaugele sõitis hobusega. Kodus valas peiu antud viina väikesesse pudelisse, pistis selle tasku ja läks oma sugulaste juure kosjaviina viima. Kellele viis viina, need kinkisid talle midagi. Anti kas paar liniket, vööd, sukki, kindaid, sokke, salle, särgiriiet, linu, villu. Kes viina vastu võttis, pidi ikka midagi andma. Ei ole kuuldud, et kosjaviina ei võetud vastu. Selle viina viimisega pruut kutsus pulma. Pruut käis ainult oma lähemate sugulaste juures ja nende pool, keda kutsus oma pulma pruuttüdrukuiks ja pruudiveljedeks. Pruudi isa või vend kutsusid pulma teisi kaugemaid pulmalisi. | ||||
| "Minu õhta kõsiti. Tõene pääs minu ris- siisä künd meie kõda taga. Ma laskin õlude kluasitäie viina ja viin tämäle, et tõin sinule kua viina, minule tuudi. Tämä jõi ärä. Künd puar vagu ja kadi." (Leena Priks). | ||||
| Harilikult pruut viis kosjaviina koju kätte ja andis pudelikese viinaga tüdrukule, keda kutsus pulma, ikka naiste kätte. Tüdruk maitses ise pudelist, andis oma emale, see omakorda, kellele tahtis. Viina mõnikord ei joodud kohe, see jäi tüdrukule. Mis sellega tehti, ei teata. Igatahes pudelit pruudile iialgi tagasi ei antud. | ||||
| Pruudile pakuti süüa. Kui ei olnud midagi valmis, tehti toitu. | ||||
| Kingid viina eest anti pruudile kinnises, paberisse mähitud pakis. Alles kodus ta nägi, mis oli kingitud. Need anded pruut jagas pulmalistele välja. | ||||
| Kosjajoomisele kutsutud külalised viisid ise omad anded pruudile koju. | ||||
| Üheskoos ei ole andeid valmistatud. Pruudi ja peiu sugulased ei ole teinud vastastikuseid külaskäike kosjade ja pulmade vahel. Pruudi kodust ei olevat tihatud vaadatagi sinna poole, kus oli peiu kodu. (Leena Priks). | ||||
| Laupäeval pärast kosju sõideti kiriku juurde pruutlugemisele. Peig tuli pruudile järele ja kahekesi sõitsid õpetaja juurde. Õpetaja laskis lugeda ja küsis, millal see päris-päev tuleb. Pealugemisi küsis peast, piiblist laskis lugeda. Kes ei mõistnud lugeda, neid tõreles. Üks abiellujaist ikka pidi mõistma lugeda. Kui kumbki ei osanud lugeda, jäid lapsed rumalaks. | ||||
| Üks mees ei õle mõis(t)nud lugeda. Õpetaja annud ruamatu ette. Tämä lugi piäss: "Issand naista, kess iäl naista, ausa härra, anna naista." Õpetaja ha- kanud naarma ega õle enäm küsinudki. (Marie Maasing). | ||||
| Pruutlugemise ajal ei viidud õpetajale midagi ega makstud rahas. | ||||
| Peig tõi pruudi koju. Neile pakuti süüa, mille järele peig kohe sõitis omale poole. Mingit pidu ei peetud sel puhul. Külarahvas harilikult ei teadnudki. | ||||
| Mõnikord tühistati kihlus. Noormehele oli meeldinud neiu, kellele ta kavatsenud kosja minna. Siis aga oli ta kuulnud, et teine oli käinud neiul kosjas ja viinad vastu võetud. Poiss oli kõnelnud sellest oma emale ja saatnud ema, et mine keela kosjad ära. Ema läks neiu poole kõnelema, ja viidigi kosjaviinad tagasi teisele. "See õli minu ämm (Vanaema)". (M. Maasing.) | ||||
| Kui oli juba kuulutatud kirikust, kes taganes, maksis kuulutuse kinni. Iga kuulutuse eest tuli maksa üks rubla. Kiriklikku kuulutamist nimetati naljatoonis ülevalt mahaviskamiseks. | ||||
| Kuulutati kolm pühapäeva peräkuti. Arvatakse, et elu ei tule hea, kui kuulatakse kirikus oma kuulutust. | ||||
| Pärast kosju hakati kohe valmistuma pulmade vastu. | ||||
| Vanasti poiss, kui tahtis võtta naist, ehitas suve jooksul enesele kabaku või ratti. Talvel läks siis kosja ja pulmad peeti veebruari-märtsi kuul. | ||||
| Ratis on vanaaegne ait, ukse ees lai piälik. Pildil Ennuri t. vana ratis Assikvere k. Perenaine seisab piäliku all. Vanaaegses õues seisis mitu ratist üksteise kõrval. | ||||
| pag. 288 Kabak on väike ehitis rehealuse otsas, sissekäiguga õuest. Ka aganikud ehitati rehealuse otsa, kuid nende uksed käisid rehealusest. | ||||
| "Meie ämmä kabakul õli lagi piäl, riiulid siden ja trepp eden." (L. Pauls). | ||||
| Varemail aegadel laulatati pühapäeval ära, aga pulmi peeti hiljem, millal ettevalmistustega saadi valmis. See komme on siin olnud väga üldine. Põhjusi olevat mitu. Kodavere õpetaja käis ülepühapäeviti jutlustamas Alatskivil. Kui pulmapäev sattus pühapäevale, mil õpetaja teenis Alatskivil, käis noorpaar seal laulatamas, aga pulma peeti hiljem, nädala sees. Mõni kord ei olevat kõik pulmalised saanud tulla pulma määratud ajal, kas oli laat ees või mõni muu takistus, siis laulatati ikkagi pühapäeval ära, pulm aga lükati edasi. Mõnikord ei olevat jõutud pulma ettevalmistustega valmis. Jutustajaist on mitmed ise laulatatud varem ja pulmatatud hiljem: Leena Priks käis peiuga Alatskivil laulatamas, pulm algas sama nädala neljapäeval pärast laulatust; Leena Kiisel laulatati pühapäeval, pulm algas teisipäeval, sest pulmalised on käinud laadal ega ole saanud varem pulma tulla; Leena Jürgenson laulatati pühapäeval, pulm algas järgmisel pühapäeval, sest õpetaja on olnud siis ära, ei tea kus. | ||||
| Kombe vanadust ei teata. Vaheaeg laulatuse ja pulmade vahel polnud pikk, vist mitte üle paari nädala, enamasti laulatati pühapäeval, pulm algas nädala sees. | ||||
| Olevat sedagi juhtunud, et pulm peeti enne ära ja laulatati hiljem, harukorral. "Tõrman õli peig ja meil õli pruut. Käesid Kodaveren lugeman ärä. Pruut tegi pulmakruami valmis. Pulmapääväss tulid pulmalised kokko pruudi puale. Uutavad peigu, peigu ei tule. Ilm õli väga alb, toesone. Akasid ise pulmi pidämä, et aku peig ike tuleb. Kui laalatuse aeg õli läbi, pruudiveli sõit peiu puale vuatama, meks ta es tule. Peig maganud, üelnud: "Ma pidin viil tuleva pühäbä tulema." Tämäl lähnud pulmapääv miäless ärä, tõene peig õlesi pidanud uult. Tõid peiu ühen ja pulmad pideti ärä. Tõene pühäbä läksid keriku juure laalatama. (M. Maasing). | ||||
| Messi sõna laalatus tähendab, ei tiä. Ütleväd: nuurpuar lähäb laalatusele, lähväd papi-jutule, vaja laska ärä laalatata." Õptaja laalatab." | ||||
| Laulatus tähendab siin ainult kiriklikku toimingut. Vanasti olevat öeldud: abielo võib egäühegä elädä, laalatus on ilmaviis. | ||||
| Vanasti laulatati ikka pühapäeval kirikus pärast jumalateenistuse lõppu. Hädaasi oli kui nädalapäeval laulatati. Kui oli mitu paari, laulatati kõik korraga. Kes hilines laulatusele, neid õpetaja laulatas mitte kirikus, vaid oma ruumides. Kui laulatatavad olid mitmest kihelkonnast, toimus laulatus ikka pruudi kirikus. | ||||
| Vaimuliku talituse eest anti õpetajale andeid: pruudi poolt vöö, linik, sukad ja kindad, mis laulatajanaine maksis omast käest pruudi eest; issamees maksis peiu eest õpetajale üheksa kopikat. Õpetajale tasuti pärast laulatust. Õpetaja olevat vaadanud iga asja üksikult läbi ja, kui linik polnud küllalt valge ning peen või kindad inetu kirjaga või mingi muu viga mõnel asjal, teinud kohe andjale märkuse, mis muidugi oli piinlik kuulda teiste juuresolekul, sest laulatajaid oli ikka mitu paari. | ||||
| Kui laulatus toimus enne pulmi, sõideti kirikusse kahhel hobusel. Peig issamehega sõitis pühapäeva hommikul pruudi poole ja sealt kohe edasi kirikusse. Peig sõitis kirikusse koos issämehega. nende taga teisel hobusel pruut laalataja naesega. Issamees oli sama, kes käis peiuga koos kosjas, tingimata abieluline. | ||||
| Laalatajanaene pidi samuti olema abieluline, mõni pruudi lähemaist sugulasist, sageli õde. | ||||
| Need tunnistajad, issamees peiu poolt ja laulatajanaine pruudi poolt, viisid laulatatavad kirikusse ja tasusid nende eest kirikumaksud. Keed olid auametid. | ||||
| Laulatuselt tagasi pruut sõitis peiuga, laulatajanaine issamehega. Sõideti jälle pruudi kodusse. Seal ei peetud pidu, anti ainult kord süüa, mille järele peig sõitis oma koju. Pruut jäi pulmadeni oma vanemate poole. | ||||
| Kui pulm järgnes kohe laulatusele, toimiti järgmiselt. Peiu pulmalised kogunesid peiu poole, pruudi omad pruudi poole. Pulmalipp tõmmati vardasse või kõrge puu otsa paar tundi enne kogumiseks määratud aega, et külalised teaksid, kuhu koguneda. Pruudi pool oli pruudilipp, peiu pool peiulipp, ikka mitmevärviline kirju lipp, mis toodi kontorist. Ei mäletata, kas õige vanal ajal olid lipud üleval pulmas. | ||||
| Pulmalistel on eri nimetused. Peiupoolsed pulmalised on peiurahvas, puarirahvas. Paarirahvast kutsuti nii palju, kui pruudil oli anda andeid, sest need tulid ehtida: peiupoolne pulm kateti kinni. Pruut kattis pulma kinni. Kutsuti nii, kuidas kellegi jõud lubas, 5-10 paari ja enamgi, kui peiul oli palju sugulasi. Ega pruudirahvas ei tahtnud, et palju peiupulmalisi tuleb. "Sa pidid nad kõik ärä sidoma, palju andeid läks." Peale paarirahva olid peiu poolt veel peiupoisid ja mõned peiutüdrikud. Paarirahvale ja peiupoistele seoti linikud ümber, peiutüdrukuile vööd. | ||||
| Peiupoolsete pulmaliste arvu üle lepiti varem kokku. Peiu pulmalised, kes olid üle selle arvu, ei saanud pruudi poole sõita, neid kutsuti kontvõõrad. | ||||
| Pruudi poolt võis minna nõnda palju pruudirahvast, kui oli, ei olnud tähtsust arvust, sest neid ei seotud. Pruudirahva hulgast olid tähtsaimad käetüdrikud ja pruudiveljed. Neid kutsus pruut ise pulma. Käetüdrikuiks olid noored neiud, lapsedki pruudi sugulaste ja sõbrataride hulgast. Iga käetüdruk viis pulma liniku andeks pruudile. Pruudi pulmalised pidid viima andeid pruudile, aitama katta pulma. | ||||
| Pruudiveljed olid pruudipoolsed noormehed. | ||||
| Nende pulmaliste osad pulmas pole enam selgesti jälgitavad. Paarirahvas oli vist ilma eriliste ülesanneteta, nagu auvõõrad, vanemad inimesed. | ||||
| Peiupoisid moodustasid peiu vaatjaskonna, tegid nalja, sõitsid, kuhu saadeti jne. | ||||
| Peiutüdrikud otsisid pruuti peidust jne. Pruudiveljed vastavad peiupoistele. Käetüdrikud sidusid peiu pulma kinni. Pääle nende olid veel mitmed ametmehed pulmas. Issamees ja laalatajanaene on juba nimetatud. | ||||
| Äiapoiss oli peiupoolne pulmaline, noormees, kes sõitis äiaga. | ||||
| Ämmäkuasik oli pruudipoolne, pruudi ema kaaslane, naisterahvas, öeldakse: iss ol kui ämmä kuasik, s.t. uhkelt. | ||||
| Kersovedäjä viis pruudi kaasavara peiu kodusse, vähemalt kaks meest. | ||||
| Ehitäjänaene ehtis pruuti, tegi aset jne. Neid oli mitu, nooremad naised. | ||||
| Pulma pruudipäävä hommikul (pruudipäev - esimene pulmapäev) peiurahvas tuli kokku peiu poole. Söödi ja sõideti kohe pruudi poole. Issamees sõidab ees, tema järele äi ja äiapoiss lipuga, kolmas on peig. Siis tulevad teised pulmalised. | ||||
| Pruudirahvas kogunes pruudi poole. Kui nähti peiu pulma tulema, tõmmati puu värava ette. Pruudiveljed ja teised pulmalised haarasid kätte nuiad, luuad ja mis keegi kätte sai ning seisid väravale puu taha, ette pulmale. Ühes pulmas on Assikvere küla Reino talu peremees olnud ratsa peiu pulma vastas, kilp ja mõõk käes, suur kübar peas. Võttis pulmalisi vastu ja ühekaupa las- kis õue. | ||||
| 166 | Uih, aih, äi tuleb | |||
| lauldakse, kui peiu pulm on värava taga. Nüüd algab kauplemine. | ||||
| "Mes asjamehed te õleta? Kohe lähtä?" | ||||
| - "Õlema ärä eksinud, juhataga meile teed!" | ||||
| -"Mes niiskesed kahtlased inimesed! Näedäkä, kos pass!" | ||||
| Issamees tõmbab taskust viinapudeli ja annab selle pruudiveljele: siin on pass. Nüüd lubatakse sõita õue. Äiapoiss võtab puu eest ja avab väravad. Peiurahvas sõidab õue. Meie isä õli issämiis. Õli kuart testod pudeli piäle, et siin one kuart. Tee lahti! (L. Priks). | ||||
| Vanasti olevat pruut ära peidetud. Võib olla ta oli aidas, oma kerstu taga nurgas (L. Priks). Peiutüdrukud tulid siis suure kisaga: "Kosa meie naene one?" Hakkasid otsima, kuni leidsid ja tõid pruudi välja. Aeg oli kiire. Kohe hakati valmistuma ki- rikusõiduks. Koolmeister või mõni targem inimene tegi palvet. Pulmalised kõik olid püsti, seisid mõne laua ümber, mille ees seisid pruut ja peig. Palve järele istuti hobuseile sõiduks. | ||||
| Vahepeal neiud olid valinud enestele küüdimehi. Käetüdrikud panid peiupoistele lilli rinda. Poiss pidi selle tüdruku kirikusse viima, kes talle kinnitas lille rinda, meeldigu see talle või mitte. Hilisemal ajal on kinnitatud lilleoksakese asemel valge vöö värviline siidpaelake. | ||||
| Ees sõitis peig issamehega, nende järele pruut laulatajanaisega. | ||||
| Kui tuul on sõidul vasta, ajab tüdrikul kõik õnned kodo tagasi. | ||||
| Kui pulmapäeval sajab, saab vilets elu. | ||||
| Laulatamine toimus, nagu on kirjeldatud eespool. | ||||
| Vanasti pruut ja peig ei tulnud üheskoos kirikust välja, peig tuli meeste, pruut naiste polguga. Nüüd pruut ja peig tulevad kirikust välja käsikäes, et keegi vahele ei saaks, millel on halb ennustus, ja jäävad seisma väljas kiriku ukse kõrval, kus neile soovitakse õnne. | ||||
| Kirikust kojusõidul pruut istus juba peiu hobusel. Kui käed kokko panti, siis enam ei jäend lahku, sõit peiuga. | ||||
| Esimesel hobusel sõitis issamees laulatajanaisega, teisel äi, kolmandal pruutpaar. | ||||
| Vanasti nagu nüüdki olevat mõnes kohas tee kinni pandud pulmarongile: ehitatud auväravad, kaskedest suvel, kuuskedest talvel, ja nende kõrvale asetatud väike linaga kaetud laud, millel tühi pudel. Auvärava tegijad vahivad peidus. Issamees ja peiupoisid valavad tühja pudelisse viina. Pannakse ka kompvekke lauale. | ||||
| pag. 300 Pulmaga kirikusse sõites kus ka tagasi kihutatakse üksteise võidu. Vanasõnagi ütleb: ise pulman, hobene põrgun. On kombeks, et pruutpaarist mööda ei sõideta. Muidugi peiu pulmahobune peab eriti hea olema. | ||||
| Kõik pulmalised on sõitnud kirikusse regedel või vankritel. | ||||
| Pruudiga peitu ei ole sõidetud. | ||||
| Pulmahobustel on kuljused kaelas ja kellad aiste küljes, nii pruutpaari hobusel kui ka pulmalistel. | ||||
| Vanasti pruudil olid harilikud riided seljas: villane undruk vööl, jakk seljas, kasuk, mille peal ilma voodrita kuub. Peas oli peiu ostetud siidrätt. | ||||
| Peig ostis pruudile siidräti, suurräti ja sõrmuse pulmadeks. | ||||
| Väga vanal ajal olevat pruut viidud kirikusse lina all nagu kass või koer. See oli suur valge lina, kutsuti palang. Nüüdsel ajal pruut on riietatud valgesse, peas pruudiloor ja mirdipärg. | ||||
| Peiu riietus on ja oli harilik. | ||||
| Kui pulmalised jõudsid kirikust tagasi pruudi poole, olid lauad juba kaetud. Pulmalised asusid lauda ja rubisid süüa. Toiduks anti küpsetatu või keedetud liha, sülti, vorste, leiba. | ||||
| Peig on viidud lauda, aga ta ei ole tohtinud süüa pruudi pool. Temale on lauldud: | ||||
| 217 | Oota, oota õsmi härgä, | |||
| 218 | Kannata, kannata kohmuse pulli, | |||
| pag. 302 Kes olid lauda viijad ja lauljad, ei tea. - | ||||
| Pruut on viidud tarre nurka, ikka valge lina üle. Pruuti ei ole näidatudki pulmarahvale. Ta istus ikka suur valge lina - palang - üle. | ||||
| Pruut ja peig on istunud kõvasti riides, kasukad seljas. | ||||
| Pruudipäeva õhtul on pruut pandud ehte (este), ehitatud. Selle toimingu kohta on mitmesuguseid teateid, erinevaidki. | ||||
| Pruuti ehitätse peiu kõrval. Enne peiu puole minekit hakati pruuti ehitämä. See õhta tehti naene ike valmis. Mõni koolmeister lugi salmi kua. (L. Kiisel) | ||||
| Laud toodi kesk tuba ja lina piäle. Pruut peiuga issid lavva taga. Laalataja naene ehitas pruuti, pani tanu pähä. Kui tanu panti pähä, tõesed rahvas laalid. Sae pruut ärä este pantud, issid lauda. Siis õli raha korjamine. (L. Priks). | ||||
| pag. 303 Vanass panti tanu pähä lavva taga. Laalataja naene ehitäs. Lauldi kua ja joodi tervist. Kui tanu pähä panti, joodi tervist ja korjati raha. Pruut peiuga issid lavva taga. Tadrik lavva piäl. Üks mees and viina. Puara, mees naesega ja poiss tüdrikuga, issämees laalataja naesega, egäüks läks ike õma naesega lavva juure. Laaleti, et näd elägu pruudile, aga see käis kua näie (tervitajate) kõhta. Kui lähäd lavva juure, saad kõhe raha tadriku piäle. Rikkad panid rubla, vaesemad kakskümmend kopket. See raha pruut võtt õma kätte. Poe-kompekki õli ja viina. Võttid kompekiterä suhu või kaks viina piäle ja taganesid siis. Kui tanu pähä panti, (pärast) nuarik võtt naisi tantsma. Nuarik tõsseti üles (L. Rätsep.) | ||||
| Egä õptaja tanu pähä ep pane. Enne kui läksid peiu piale õli vaja pruut naesess tehä. Nuarik viädi sala aita. Laalatajanaene pani tanu pähä. Pruuttüdrikud ja naesed õlid ümmer. Laaleti kua. Nõnna kõhe nuarik õli naene. Nuarik tõsseti üles. Peig kutsuti väljä, viädi aita õma naiss vuatama. (L. Jürgenson). | ||||
| Pruudi ehitämine õli esimese pulmapäävä õhta, pruudi pool enne õhtass söömiss. Perän ehitämiss läksid pruut ja peig esimess kõrda kõru lauda söömä. Varem kui seid, pruuti hulgan ei õllnd, peiurahvas seid. (L. Kiisel.) | ||||
| Vanasti on seotud noorikule rätt pähä tanu asemel. See piärätt oli kolmenukaline punane rätt, mis seoti pähe tanu viisil. Nurgad seoti kukla taha ilusasse sõlme. | ||||
| Hiljem on pandud pähe suurem tanu tüllist või pitsist, mis kattis terve pea. Seda nimetati netsiks. L. Jürgensoni nets, mida näitas, on musta põhjaga mütsike, eest kuni kõrvadeni tikitud värviliste litrite ja pärlidega. See tikand on tanutipud. Taga on krooke pael mütsi servas. | ||||
| Naine pidi alati kandma tanu, ei tohtinud käia avapeaga, eriti majas ja elajate jalus. | ||||
| Uuemal ajal on tanu vähenenud roseti suuruseks. Juuksed kanti pea peal nuias, mille külge tanuke kinnitatigi. Niisugust võib näha pea igal vanemal inimesel, hoitakse pähe panemiseks surma korral. | ||||
| Üksvahe panti tanule sala pruudiloori alla, et kui krants ära mängiti, kohe oli noorik valmis, oli naine. | ||||
| Pruudiloor - leier - ja pruudikrants on uueaegsemad pruudi ehted. Nende vanadus ei ulatuvat viiekümne aastanigi. Samuti ka pruudikrantsi mängimine. Kõik küsiteldud vanemad inimesed on laulatatud loorita. | ||||
| pag. 306 Nüüd uuemal ajal pruudi ehitamise asemel mängitakse pruudikrantsi, mis toimub järgnevalt: | ||||
| Pruudikrants mängitakse ära pruudi kodus õhtul enne peiu poole sõitmist. Kõik pulmalised moodustavad suure ringi, mille keskel käivad pruut ja peig käsikäes. Sealjuures lauldakse üldtuntud laulu: Me pruudipärga punume jne. Laulu vastaval kohal pruut võtab loori pärjaga omast peast ja paneb mõne neiu pähe. Peig teeb sama oma mütsiga. Uus pruutpaar astub vana asemele. Mehed tõstavad pärispeiu üles, naised nooriku, võttes neid sellega juba eneste hulka. Usutakse, et see abiellub kohe, kes saab krantsi või mütsi, sellepärast pruut annab krantsi oma õele või sugulasele. Kui niisugust ei ole, siis annab mõnele peiupoolsele sugulasele. | ||||
| Pruudikrantsi mängimise järele juuakse noorpaari tervist. | ||||
| pag. 307 Vanasti on õhtul pruudi kodus lauldud lemmkibu, vist enne pruudi ehitamist. | ||||
| Suur puukapp täideti õllega. Üks pruudiveljedest - kibukamees, kannu kandja, käis sellega pulmaliste hulgas ringi, tema taga teised, kes jagasid viina ja õlut. Selle juures lauldi: | ||||
| 259 | Õlude vedaja jootis rahvass | |||
| 260 | Joo, joo, maetse, maetse! | |||
| 261 | Kui sina maetsed, siis sina maksad. | |||
| 262 | Katsu kapa valge'eda! | |||
| 263 | Peksä punga, tapa tasku, | |||
| 264 | õtsi õllele hõbedat! | |||
| Lemmkibu-laulul olevat olnud imelik kena viis, mida aga ei mäletata. Üldse pulmalaulud olevat olnud nagu leelotused (L. Pauls). Kes sai viina, viskas raha lemmkippu õlle sisse. Kes koer oli, viskas püksipungad-nööbid õlle sisse. Kolatas, vai teati, mis ta viskas. | ||||
| Kustu sepp olevat visanud M. Maasingu emale lemmkippu rõngad nagu helisenud. See oli rõngastega koonlavarras, ilustatud. | ||||
| Pruut sai lemmkippu visatud raha enesele. Lemmikibu lauldi ka lapuliste hulgas. Ka need pidid viskama raha kippu. | ||||
| Lapulised olid kutsumata külalised pulmas. Nad tulid õhtul pulmamajja, nii pruudi kui peiu poole. Neile jagati viina. Kõrvalised poesid ja vanad naesed käisid lapul. Vanass õli lapulisi muailm. Vanad pobolinaesed issid terve õhtapualiku ahju kõrval rinnu, põvved leevä-murikid täis, (mis nad viisid koju). Nuared lapulised tulid õhta pimedän, peitsid näo kuvve krae sisse. Ike poesid käesid lapul, suured karjapoesid. Peris targad tüdrikud esid lähä lapule. Tüdrikud sala vastasid tare riässä all. Kualipoiskesed kõik, kualiss tulid, asisid tare täis. Lapulised varassasid, üks kõrd veid pruudi pool ahjuss liha - pada ärä. Kis tuttavamad õlid, näile anti söömiss kua. Mussa Mats kuts Tõnu poesi õma lubaga (enesega) ühen söömä. Naesed kõhe sobisid, et kis kuts poesi. (L. Priks). | ||||
| Harilikult peeti kolm päeva pulmi; üks päev pruudi pool, kaks päeva peiu pool. Mõned pidasid nädalapäevadki, kuidas kellegi jõukus lubas. Uuemal ajal ja mõni kord vanastigi on sõidetud peiu poole esimese päeva õhtul, kui pruut oli ehtes ja lemmkibu lauldud. Enamasti siiski vanemal ajal on sõidetud peiu poole teisel pulmapäeval. | ||||
| Kui esimesel päeval ei mindud pruudi kodust ära, pruut ja peig läksid ise magama, otsisid, kus said veeta öö, (ametlikult) ei maganud ühes. | ||||
| Teisel pulmapäeval sõideti lõunaks peiu poole. Keskhommik anti ikka ära pruudi pool, siis sõideti peiu poole. Kui pulmaisa (pruudiisa) läks pahaseks (millegi üle), saatis pulma varem, enne keskhommikut ära. Selle kohta öeldi: suadab õma lapse külmä suuga ärä. | ||||
| Äi sõitis äiapoisi ja peiulipuga enne pulma paar tundi ette teatust viima, et pulm tuleb. | ||||
| Harilikult pulmalistele pakuti pruudi kodus keskhommikut. Ühes pulmas vanasti on toodud lauale keedetud kaale, kartuleid ja liha, kõik koos keedetud. Pärast sööki asuti kohe minema. | ||||
| Pruut olevat saadetud jumalasõnaga kodust välja, lauldud üks laul. Majast läksid välja pruut laulatajanaisega ja peig issamehega. Siis pruut istus peiu hobusele. Vanasti viidi pruut pimedispidi, et ta ei näeks, kuhu viiakse, ega teaks teed. Talle seoti palang ümber, mateti lina sisse, silmad lina sees. | ||||
| Ka peiupoolne pulm kateti kinni, sidoti kinni. Kui kõik olid sõiduvalmis, õueväravas käetüdrukud sidusid peiupulmalistele lini- kud ja vööd kasuka peale. Meestele seoti linikud üle parema õla vasaku käe alla sõlme, naistele üle vasaku õla. Linikud pidid olema nii pikad, et nad ulatasid siduda kasuka peale ja kirjatud otsad jäid veel ilusasti ripnema. | ||||
| Issamees sai liniku ja vöö, teised pulmalised ainult liniku. | ||||
| Sidumine tekitas rohkesti nalja. Peiupoolsed hädaldasid: "Minu sidoti kinni. Mes ma kurja olen tehtud?" - "Vargad oo kinni sidotud!" jne. | ||||
| Peiu-pulm sõitis ees, pruudi-pulm taga hüüdes: "Meie viämä vargad eden. Vargad oo kinni sidotud." | ||||
| Kõige ees sõitis issamees, tema taga teisel hobusel peig pruudiga, nende järele peiupulm, siis pruudipulm pruudilipuga. | ||||
| Pruudi vanemad ei sõitnud koos pulmaga peiu poole. | ||||
| Teel kihutati kõvasti. Pruudipulmalised püüdsid mööda sõita, et vargad vaja kinni võtta, need on vargad ees. Peiupoolsed ei lasknud mööda, panid tee eest kinni, sõitsid risti ette jne, et meie ei lähe läbi. | ||||
| Nõnda jõuti pulmamajja, kus äi äiapoisiga olid pulma vastu võtmas. | ||||
| Kui pulm tuli, vanad naised vahtisid, kas peiu hobune teeb mustust õue. See pidi tähendama, et see paar vanaks ei ela, üks abikaasadest sureb noorelt. | ||||
| Pruut talutati kinni silmi majja ja majas ringigi. Käetüdrukud viisid pruudi kättpidi lauda. Pruut istuski lauas, nägu kaetud valge linaga. | ||||
| Ka peig toodi lauda ja pandi pruudi kõrvale istuma. Nii nad olevat istunud päev otsa laua taga. "Minä tüdrikukene käesin lapul. Kiissa Juhani naene iss lavva taga, valge lina üle, ja seid kiislid." (M. Maasing). | ||||
| Pulmalised selle aja sees tegid mitmesugust nalja. Kui pruutpaar sõi, pandi häll üles ja pintsakust tehtud laps sisse. Siis võeti pruutpaar käest kinni, et kosa te lapse üksi jätätä. Laps itkeb. (L. Priks). | ||||
| Naljatamised algasid juba pruudi kodus. "Minu õde (isa õde) pulman võtid korvitäie kualikid. Panti külmä ahju, et meile ike enäm süädä ei anta peiu pool. Veike vanger õli õvven. Sinna korv kualikitega piäle, sidosid õmale vankrile järele. Kes vassa tuli tee piäl, sellele pakuti pulma kosti, enne viina, peräss tuaress kuali piäle." (Pauls). | ||||
| Pruudi kerst on viidud varemail aegadel pulmarongiga ühes, hiljem enne pulma. Nüüd viiakse pruudi kaasavara päeval enne pulmi ära. | ||||
| Kaks meest pruudi-pulmaliste hulgast valiti kersoveetajateks (vedäjä vanasti). Pääle nende sõitsid kaasa laulataja naine ja pruudi sõsaraid. Kui kerst tuuakse enne pulmi ära, sõidavad peig ja issamees kertole järele. | ||||
| Pruudi kertoga ühes viidi ka küljealuse kotid. Kerstu pandi pruudi riided, kangad, anded ja kerstu kappi pruudile antud kingitused: tükk seepi, kamm ja riidelõikamisnuga. Ei teata enam, kes andis need kingid pruudile, kingiti pulma ajal. | ||||
| Ehitajad naised, kes tegid noorpaari aseme, sõitsid muidugi koos pulmaga kerstuga ühes. | ||||
| pag. 315 Kui kerstu hakati peale tõstma pruudi kodus, pruut viskas kindad kerstu kaane peale andeks vedajaile. | ||||
| Peiu kodus, kui kerst avati, pruut pidi kõik ära valestama - valgeks tegema. Kerst avati, kerstu avamine oli pidulik toiming, siis lauldi ja tõsteti kerstu. Kõik läksid pruudi kerstu tõstma, peiupoolsed, neile pidi pruut panema andeid kerstu kaane peale, kõigile midagi kinkima, ära valestama. | ||||
| Peiu lähemate sugulaste anded olid kerstus. Ämm sai särgi, sukad, liniku ja lina. Äiale anti särk, sukad ja kindad. Peiu vennad said sallid, peiu õed linikud või vööd. Need anded võeti peiu kodus kerstust välja ja anti sealsamas kätte. Laulataja-naine oli kinkide jagajaks. Pulmaliste kingid olid kompsus, mis pruudi sõsarad või käetüdrukud tõid enestega kaasa. Pulmaliste kingid pandi kerstu kaanele. Pulmalised andsid vastutasuks andide eest raha, mida korjati mitmel viisil. | ||||
| Pruudi mõnitamist andide pärast ei mäletata, kuigi mitmesuguseid pilkelaule olevat lauldud pulmas. | ||||
| Kui pulm sai peiu kodusse, sõideti pruudi vanemaile järele. Enne sõideti äia järele. Hästi tragi naine - lõvinaene, pandi mehe riideisse, suur kuub selga, takkudest habe ette, müts pähe. Viie keelega lõõtsa moodi vanaaegne pill kätte. Kaks peiupoissi sõitsid kaasa, kassid kaelas. Äi, pruudi isa, kutsuti kaasa ja sõideti tagasi peiu poole, kus tehti nalja. (L. Pauls) | ||||
| Teist korda kaks peiupoissi sõitsid ämma järele. Nüüd nad seoti uuesti kinni linikutega. Peiupoisid tahtsid sõita uhkusega, kinni seotud, sellepärast sõitsid heameelega ämma järele kahekesi. Kui nad jõudsid peiu koju, võeti neid naeruga vastu ja parastadi: "Nüid õleta kinni sidotud! Mes te läksitä vargile!" | ||||
| Teise pulmapäeva õhtul peiu kodus pandi noorpaar magama. | ||||
| Ehitajad-naised valmistasid noorpaarile aseme. Nad toppisid pruudi kodust toodu kotid õlgi täis ja viisid peiu rattisse, kuhu oli paigutatud ka pruudi kerst. Rattis seisis säng, millele olevat tõmmatud kardinad ette. | ||||
| Peiupoisid püüdsid salaja toppida raudkoli magamiskotti, ehitaja-naiste nägemata. Kirves pandi kotti aseme alla, siis saab esimene laps poeg. Kui kurik pandi pruudisängi alla, saab tütar. | ||||
| Kasuk pandi pruudile peaaluse koti alla, siis edenevad lambad pruudil. | ||||
| Kui pruudisäng oli tehtud valmis, läksid peiupoisid aita ja heitsid peale, et nad vaatavad, kas põhi on kõva. Muidugi nad põrutasid põhja alt ära. Puupulkadega oli säng kinni, ega kruvisid ei olnud. Ehitaja-naised pidid jälle otsast peale hakkama. | ||||
| Kui ase oli valmis, pandi pruutpaar magama. Nad viidi aita ja pulmalised laulsid ühe laulu, vist vaimuliku sisuga. | ||||
| Hommikul äratamine toimus jälle lauluga, nüüd kindlasti vaimuliku koraaliga. Äratamisega seoses ei ole mingeid erilisi kombeid. | ||||
| Kui olid peiu pool öö ara maganud, pandi pruut tuba pühkima. Suured õled, millel olid maganud pulmalised, viidi tarest välja. Peenikese sasi sisse visati vaskraha. Pruut pühkis luuaga ja sai leitud raha enesele. Pulmalised käisid edasi-tagasi, viisid jalgadega prügi laiali ja "kaotasid" raha. Pruut pidi raha leidma. Käetüdrukud aitasid pruudil otsida raha. Ka vihtlemisega on korjatud pruudile raha. | ||||
| Pulman viheldud. Tarre nukka tehtod lava üles ja viheldud siäl. Pruudi ja peiu õnness visatud leini ja maksetud selle edess. Raha suanud pruudile. Mõned saed märjässki. (Pauls). | ||||
| Pulman viheldi küll. Minu päevil ei viheldud, aga ma nägin, kui õlin kodo, laps. Mussa Matsi Tõno pulman viheldi. Toodi madal laud väljä ukse ette, vede kauss ja vist. Pruut panti lavvale isma ja viheldi koera vihaga. Üks vanamees vihtles. Siis toodi peig ja viheldi läbi. Üks laal õli, mida laaleti. See õli üks pulma nali aga. Vanass testi narri. (L. Priks). | ||||
| Pruudi põlle ei olevat lapitud siin nurgas. Joodi noorpaari terviseks ja selle eest pandi raha lauale taldrekule. Selle eest et saed andid, anti raha. Pruut korjas pulmades võrdlemisi rohkesti raha, mis jäi tema isiklikuks varaks. Üks pruut on korjanud nelikümmend rubla, millega aga tema mees on hakanud uhkeldama. L. Priksi pulmas, näidanud teistele, kui palju tal on raha, kuni raha varastati ära. Siis mees on läinud meeleheitel koplisse pooma ennast, õnneks aga naine on saanud õigel ajal jaole ja päästnud mehe silmusest. L. Priks ise on saanud kuuskümmend rubla. | ||||
| L. Kiisel olevat korjanud üle saja rubla, mis kulutati hiljem majakraami ostmiseks. "Kapp on veel minu pulmarahaga õssetud". | ||||
| L. Jürgenson on saanud seitsekümmend rubla raha. Olid suured pulmad: kümme peiupoissi ja kümme pruuttüdrukut. | ||||
| Pulmalised veetsid aega lõbusasti: mängiti mitmesuguseid mänge, tehti nalja ja tantsiti. Viimane ei olnud lugupidamises: "Vanad joonud mehed tantsnud pulman." (Pauls.) Pulmalipu ämber käis äge võitlus. Pulmalised püüdsid lippu varastada. Kes võõras oli õues, selle lippu taheti varastada: pruudi pool peiu lippu, peiu pool pruudi lippu. Pulmaselts ise kandis hoolt oma lipu eest. Kui hoolt ei olnud ega valvet, viidigi lipp ära ja tõmmati mõne teise hoone katusele. Siis tuli lipp välja lunastada ja tagasi tuua. Osteti välja viinaga. Ööseks võeti lipp maha. Õhtul enne mahavõtmist oligi see päris lipuvarastamise aeg. | ||||
| Pulma ajal püüti varastada muidki asju, eriti pruudikodust lahkumisel peiupoolsed püüdsid võtta salaja midagi kaasa. Sama tegid pruudipoolsed peiu kodus. "Pulma aeg nõnnagu viisid. Luantad laadass väljä, lammad, mes aga kätte saed, veid ärä kodoss. Tegid tükkä küll sellega." (Jürgenson). | ||||
| Ka lapulised katsusid varastada pul- mamajast. Lapulised tegid palju kahju, kui näile ei antud üväss. Kui anti õlut ja viina ja söömiss, ei tehnud nõnna kahju. Nõmme isä pulman laskid ühess palgiss kaevukünä kaevu. Ühen pulman õli õmatehtud õlu vuadi siden. Ei antud näile osa. Tõmmasid naga edess ärä ja laskid õlu sootumass maha. (Jaan Tuha, 87 a. Assikvere k.) | ||||
| Kui pulmalised olid kahest vallast, tulid vanad vastolud pulmaski nähtavale. | ||||
| "Ranna miässegä õli sego see pulmaselts. Poosid käesid õhtate, kisendäsid kui eläjäd, kasukad karupite. Laaleti ja pilgati tõisi. | ||||
| 367 | Pulmarahvas tegid nalja, | |||
| 368 | läksid õhta hilja väljä. | |||
| 369 | siis näil tulid vassa hundid, | |||
| 370 | pagan tiäb, ehk õlid tondid, | |||
| 371 | silmäd õlid mussass tehtod, | |||
| 372 | kasukad näil karupite .... | |||
| (J. Tuha). | ||||
| Edasi laulus on pilgatud üksikuid. | ||||
| pag. 323 Teisel pulmapäeval on antud pulmalistele kaks korda süüa peiu pool, lõuna ajal ja õhtul. | ||||
| Pulmatoidud on olnud lihtsad. Kas sedasi tehti toitu nagu nüid! Vana rahva toedud õlid kuaritud kardulid ja liha. Kiädeti kualikid ja kardulid ja liha. Tehti kiislit, ja putru. Sült ei puudunud ühesski pulmass. Ennevanass panti sült kõige luiega kaussi. Võtad luskaga kaasiss luu kätte, suuga nolid süldi ümmert ärä ja süldiluu närid ärä. Vai siis nuga ja kahvlit õli! Näpigä võtid toitu. Ühess pulmass tulima, ei õllud süldi siden luid. Kuulasid üks ühe käess, et kuda seda testi. Vanana õli õege kuri, meks luu väljä võeti: luu sidess tuleb üdi ja väge. Kala piäb õlema, õlgu pulm või matus. Mened võtavad viinä. Kui kala es õle, ni mes asja ta võtab kõrvale. Pulma aeg tehässe ahjun praaditud kala. Õlut tegid ise. | ||||
| Hommikutoiduks anti mitmesuguse täidisega piirakaid, kartulipudruga täidetud kuarelisi ja lemmleibu. | ||||
| Pulmaks küpsetati leiba, rukkisaia ja nisusaia. | ||||
| Pulmalaud kaeti tarre nii pruudi kui ka peiu pool. Pühiti nõgi seina küljest ära. Valge rätekangas panti seenä piäle, väikesed kuuseoksad külge. Nõnna ilos õli! Nõgine sein määrib riideid. | ||||
| Suur laud asetati tarre paralleelselt ahjule. Pika linakanga otsast kaeti tükk lauale, kanga rull pandi laua alla ristile (lauajalale). Kui see tükk linakangast oli määrdinud, lauditi kokku ja pandi laua teisele jalale laua alla, kuna lauale tuli puhas tükk kanga rullist. Naistel oli see mood, et kui istusid lauda, kohe katsusid näpuga kanga väärtust. | ||||
| pag. 325 Toidud asetati lauale savikausside ja puuliudadega. Puulusikad olid toidu võtmiseks. | ||||
| Leivad lõigati murikuiks ja asetati mitmesse kohta lauale toidunõude vahele. Üks terve päts leiba toodi pulma ürjanduses lauale, pandi laua otsale, kus ta pidi seisma puutumata pulma lõpuni märgiks, et noorpaar saab leiväline. Keegi ei tohtinud lõigata selle leiva küljest. | ||||
| Kindlat lauasistumise järjekorda ei ole olnud. Noorpaar istus seina pool küljes laua keskkoha vastu. Pruut ei istunud lauas enne tanu pähe panemist, ehitamist. Peig istus pruudi pool lauas, kasuk seljas, kuid süüa ta ei tohtinud. | ||||
| Enne söömise algust tehti igale laudkonnale palvet, milleks sõnad ütles ette koolmeister või mõni teine. Lõpul tehti jälle söögisalmi. | ||||
| pag. 326 Pulmalised tõid pulma leivakoti kaasa. Vanasti viina ja õlut ei raatsitud viia, see pidi olema pulmamajast, aga leivakoti viis igaüks. Leivakott sisaldas:1-4 pätsi saialeiba, naela kaks toorest sealiha või pool vasikat, nael võid tassi peal ilusti ümmarguseks tehtud. | ||||
| Pulma viimasel päeval sõideti pulmamajast välja kõrtsi või poodi. Sõideti pulmarongis, issamees ees, peig taga teine, siis pulmalised. Äia kohus oleks olnud sõita teisena, kuid äi ei käinud sõitmas. Sõideti, kellad peal, ja lauldi. Kõrtsi või poodi juures peatuti natuke aega, osteti maiustisi ja sõideti jälle tagasi. See oli lõbusõit. Sõitsid välja ainult nooremad pulmalised, vanemad jäid koju. Juhtus kord, et poodi juures said kokku kaks pulma. Hakati ostma üksteise võidu ja tehti kauplus tühjaks kompvekkide ja siidlintide poolest. Pruudi ja peiu kodu vahet ei ole sõidetud. | ||||
| Kolm päeva pidid pulmad olema. Siis oli teada, et pulmadel on lõpp. Mingit erilist toitu ei ole antud lahkumise märgiks. Kui pulmamajast sõideti välja kõrtsi juure, siis oli teada lõpp pulmadel. Pulmalised lahkusid kolmanda pulmapäeva õhtuks, mõned üksikud jäid veel jorutama. Külalised sõitsid kohe koju, ka pruudi sugulased. | ||||
| Kui peig läks koduväiks, peeti pulmi ikka nagu harilikult kahel pool. Pärast pulmi tuli siis naisega koju naise tallu. | ||||
| Kui elukord oli väga kõhn abiellujail, siis peeti mõnikord pulmad ühes, ühel pool. | ||||
| Pulmadega seoses on veel mõningaid uskumusi. | ||||
| Arvati, et laulatatavad elavad kaua paaris, kui õpetaja pistab sõrmuse sügavale sõrme. Kui ta panevat sõrmuse ainult sõrme otsale, saavat elu lühike. | ||||
| Pärast pulmi noored ei tohi esimest korda kirikusse minna üksikult, vaid ikka kahekesi koos, muidu jäävat ruttu leseks. | ||||
| Seda on märgitud, et noorpaaril ei ole hüvä minnä matusele, enne kui on käidud pulmas, kirikus või pidul. Lapsed surevat ära, kui noorpaar esimeseks läheb matusele. Kui noorpaar esimeseks läheb pulma, saavad tütred ruttu mehele. | ||||
| Kohe pärast pulmi ei olevat sünnis minna noorpaari majja kutsumata, küll võib minna, kui ämmapütt on peetud. Noor naene majan, jusku inetu minnä, nagu pelgä, inetu ja rumal. | ||||
| Üks pulmakomme on veel nimetada. Söögilauas pulmalised on hakanud hädaldama, et ei saa enam juua: viin on viha. Siis noorpaar peab viina magusaks tegema. Annavad suud ja teevadki äkki magusaks. See olevat uuem komme. | ||||
| Nädal aega pärast pulmi möödus. Siis pühapäävaks kutsuti pulmalised kokku pruudi kodusse ämmapütile ehk ämmavaadile. Külalised on kogunenud lõunaks, veetnud lõbusasti aega, söönud, joonud ja õhtul läinud koju. Erilisi kombeid ei ole nimetada. Noorpaar istus ämmapütil nagu pulmaski aukohal, laua keskel. Nimi olevat tulnud sellest, et pulmadest jäi järele õlut, mida nüüd ühiselt joodi. Külalised viisid külakosti, nagu harilikultki viiakse külla minnes, toidupoolist, samuti nagu pulma, ainult vähemal määral. | ||||
| Ämmapütil peig kinkis pruudi emale kleidiriide. Pühapäeval kaks nädalat pärast pulmi peeti ämmapütti peiu kodus. Sinna kogunesid ainult pruudi ja peiu ligemised sugulased. | ||||
| Eksinud neiu tanutamine. | ||||
| Naene ei tõhi käedä ava piägä majan ja eläjite jalun viil kõege rohkem. Lauda katta ei tõhe palja piägä. Nagu vanass siädetud. See tämä õlgu, mes vanass siädetud. Minä en õle veel palja piägä õma maja piäl käenud. | ||||
| Kis huarass läks, õli üks naene, kis tanu pähä pani. | ||||
| Valitseti külä piält üks naene, külä ämm, see pani tüdrikule tanu pähä. (L. Priks.) | ||||
| See tüdrik, kellel laps sai ilma meheta, panti valge tipudega tanu pähä. Keriku vöömölder, vallavanem ja üks kohtomees panid tanu pähä. Veid panid tüdriku kivi piäle, kos kõrgem kõht õli, isma, ja pantud tanu pähä, et piad seda kanma. Tiäsid küll kõik, et tämäl meess ei õllud, aga tämä õli nagu abielun õllud. Ei tohi ükski näpigä näedätä, egä meie ei õle kohtomõistad. (M. Maasing.) | ||||
| Pulmalaulikuist. | ||||
| Siin nurgas ei ole olnud kindlaid, selleks määratud laulikuid pulmas. Laulsid kõik, kes mõistsid. Laulsid nii naised kui mehed, pulmalised, seoses mitmete toimingutega, näit. noorpaari magama pannes jne, nagu pulmakirjelduses on märgitud vastaval kohal. Laulsid kõik koos. Pulma ajal mängitud ringmängudes oli küll sageli ringis viibija eeslauljaks. | ||||
| Ämmä kuasik oli pruudi ema kaaslane, üks pruuttüdrukuist, vastavalt oli peiu isal äiapoiss. Ämma kaasik ei käinud kirikus laulatusel, oli kodus. Talitustes tema kaasa ei teinud, istus laua taga, lastes teisi teenida ennast. Tema koht lauas oli ämma kõrval, sellest olevat pärit tema nimi, et ta käib ämma kaasas. Tema kinkide kohta ei ole teateid. | ||||
| Pulmas on lauldud mitmesuguseid laule: seoses toimingutega on lauldud vanu laule, mis olid nagu leelotused, mängude ja tantsude juures on lauldud tembulaule, tempa, enne ja pärast sööki, pruudi ärasaatmisel laulatusele, hommikul äratamisel on lauldud jumalasõnalaule ja lõpuks pilkelaule, mis on olnud sihitud üksikute pulmaliste kui ka terve vastaspoole kohta, on laulnud peamiselt noormehed. Viimased on kõik uuemad, lõppriimidega, nagu: | ||||
| 441 | Pällu Liisa, vana kana, | |||
| 442 | sitnud tuppa tarenukka... | |||
| või: | ||||
| 445 | Üks hirmus taplus juhtus siäl, | |||
| 446 | Maeka talu õvve piäl... | |||
|
*1 Lisatud foto 1 mütsidani | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| E A 750 (713a) | 22 % |
|
| H II 28, 739 (4) | 21 % |
|
| AES, MT 282, 24 | 17 % |
|
| ERA II 249, 232/3 (12) | 17 % |
|
| H II 45, 424 (5) | 16 % |
|
| EKS 26, 3 (6) | 15 % |
|
| ERA II 106, 64 (5) | 15 % |
|
| EÜS II 412 (145) | 14 % |
|
| EÜS II 383 (112) | 14 % |
|
| H II 17, 773 (15) | 14 % |
|
| E 24408 (6) | 14 % |
|
| ERA II 172, 53/4 (4) | 14 % |
|
| ERA II 147, 377 (13) | 14 % |
|
| AES, MT 88, 43 | 14 % |
|
| ERM 10, 53 | 13 % |
|
| ERA II 14, 539 (3) | 13 % |
|
| H II 4, 693/4 (67) | 13 % |
|
| H II 33, 208 (13) | 13 % |
|
| E, StK 19, 65 (53) | 12 % |
|
| H II 56, 689 (3) | 11 % |
|
| EÜS IX 940 (1) | 11 % |
|
| ERM 12, 21/2 | 11 % |
|
| E 8832 (46) | 11 % |
|
| H IV 9, 640 (3) | 10 % |
|
| AES MT 215, 4 | 10 % |
|
| H II 50, 652 (5) | 10 % |
|