| |
Metsatööd vanasti mõisas.
|
|
| |
See enamiste tehti talvel ja algas sügisel lume maha tulekuga ja ka maa külmamisega: Homiku vara mindi metsa puid raiuma. Oli veel minu mäletes kui olin 10-ne või 12 aastane kui veel sihukesi mehi kes olid sel ajal metsa töid teinud kui veel saagi ei tuntud. Palgid raiuti kirvega ja tahuti ning varati. |
|
| |
|
|
| |
Rattapuud raiuti kirvega ja tahuti, ka ei olla rattapöiagi jäuks saagi tarvitud; vaid selle jauks olnud raud sarnane ütelda sarnane terav raud mis tuletab meie katukse pilpaste lõikajad mida niimeistriks nimetakse. Ka halupuid olla veelgi minu isa raiunud, olla olnud päevane norm lühikese päevaga üks süld päevas. Ei olla väga raske olnudki. Olla kaunis vara õhtale saanud: Ja olla veel jõudsam olnud kui saega. Sest saega töötades peab olema paarimees mis on tülikas kuna üksi teed nii kui tahad. |
|
| |
|
|
| |
Ja saega nõutakse paari pealt kolm sülda päevas kuna kirvega ainult kahe süllaga lepiti pika päevaga. Puude oksad köideti kubusse hagudeks millega rehesed köeti ja ka mõisa peretubasid. Tehti ka talude koha eest hau tegemise päivi nõnda et terve pere kes täiskasvanud pidid sügise minema mõisa hagu tegema. Ja kohustus oli nii kuida koht ehk rendi suurus. Veel sel ajal kui ma Keilas leeris käisin see oli 1903 aastal rääkisid Hageri kihelkonna leeripoisid meile kui naabri kihelkonna leeripoistele et Hageri õpetaja Thomson nõud leeripoistelt hagude tegemise kohustust. Ja ka Hageri kiriku valla talurentnikude käest. Haotegemise kohustus nagu see vana orja ajal olla olnud. Kuid talurahva komissari ja kiriku vöörmündri herra keelu tõttu olla selles loobunud. Aga olla selle eest pi- danud vihase jutluse kirikus viimse päeva märkidest et neid saab tulega kõrvetud igaveste igaveseks ajaks kes oma hingekarjase peale käia kaebamas. |
|
| |
|
|
| |
Mis aastal mõisades saed tarvitusele võeti metsa lõikamiseks ei tea keegi just täpsed vastust anda; kuid minu isa jutu järgi ilmunud Äesma mõisa esimesed saed metsa lõikamise jäuks Krimmi sõja ümmer. Kuna tislerid ja puusepad saed said, selle kohta ei tea keegi mingid vastust anda. Ja ka see töö ei ole ka selle töö kirjeldus vaid ma tahtsin ainult pilku heita minevikku kuida toimiti vanal ajal metsa lõikust või puude varustamist põletispuudega ja hagudega. |
|
| |
|
|
| |
Homiku tõusti kukelaulu järgi üles pereema ehk ka tüdruk (vaim) pani supi sooja ja ka leivakoti metsaraiujatele, või metsaminejatele sest talvel tehti ka metsa lõikuse või raiumise päivi mõisale. Söödi ja kui oldi söödud siis pandi riidesse ja tublid jalanõud jalga ja mindi metsa: |
|
| |
|
|
| |
Töökoht oli 2-5 ja rohkem kaugel. Kui veel oli lumi sügav, siis tuli summata läbi lume. Tehti ikka oma päevane töö ära ja töö oli valmis kuna mõisa metsavester oli töö vastu võtt hakati koju tulema. Kuid ega selle juures veel inimesed oma rõõmust meelt ei kautanud; vaid teel kõneldi metshaldjaist ja ka metsavanakesest kes ikka vaeste orjadele head on olnud kuna saksu raskelt karistanud. Ka olid metsaraiujatel oma lauludki on ka mul teada üks metsaraiujate laul. Kuid ei ole meeles rohkem kui esimene salm. |
|
| |
|
|
| |
pag. 499
|
|
|
|
15 |
Vat me oleme me'd kui metsa hundid
|
|
|
|
16 |
Aru jaani hallid pullid -
|
|
|
|
17 |
Lähme metsa möirates!
|
|
|
|
18 |
Ja aru poole luigates.
|
|
| |
Rohkem ma sellest ei tea kuid Metsahaldjatest olen juba eelolevates vihkudes kirjeldanud. Kuid sellegi pärast toon mõne üksiku siin esile. |
|
| |
|
|
| |
Kord olnud tige metsa saks, iial ei olle tema puuraiujate tööga rahul olnud ja öölnud oma harjunud sõna, Madu söögu sind ja peksnud alati metsamehi. Kord tulnud keegi kange keelega mees metsa ja kui metsasaks parajasti jälle riielnud ja orje peksnud olla see läinud tema juure ja öölnud midagi võõras keeles; mille üle metsasaks koledasti kohkunud. Järgmisel päeval metsasaks tulnud hirmsa näuga metsa töömeeste juure ja karjunud et must madu ajada teda taga ja jooksnud metsa keegi ei olla temast enam kihku ega kahku kuulnud: Peale selle olla tulnud see võõras kange keelega isand mõisahärraga kes on öölnud et keisri härra on peksu keeland: Ja kui see metsasaksa keegi peaks leiduma kus tema on ehk teadma kus tema on; kohe teatada mõisahärrale ehk temale mõisa, ja et tema talupoegade peksu pärast "See kohtutrahv saama". Kuid metsasaksa ei olle leidnud keegi ja jäenudgi kadunuks. |
|
| |
|
|
| |
Puu raiuti kirvega jalalt maha oksad klaasiti ära; mõõdeti vaksaga halu pikus ära. Halu pikus oli kaks ehk ka kolm vaksa nii kuida mõisas nõuti ka oli mõõdupuuks küünar tehti ka küünra pikusi halge. Lühikese päevaga oli mehe päevane norm üks süld, pika päevaga kaks sülda. Suvel puid ei raiutud ega hagu ei tehtud. Kahesüllane norm oli maarjapäeva ja jüripäeva vahel. Ja sügise enne mihklipäeva. Mihklipäevast juba hakas heinamaa laastamine: Ja ka metsatööd ning hagude tegemine. Tehti ka suvelgi kuid ammetlik aeg oli talvel algas mihklipäevaga ja lõppes jüripäevaga. |
|
| |
|
|
| |
Kui suur tarbepuude raiumise norm oli seda mina ei tea kuid nagu ma mäletan et isa rääkis kolm rattapuud valmis tahutult mehe peale päevas rattapuud olnud üks süld pik. siis rattarummu puud need kooritud ära. Nägin ka isigi veel kedagi Kärmase nimelise mehe juures muinasaegse viisi järgi tahutud rattapuud ja ka rattarummu puud, kasepuu, ja kirvega korp üle lakitud. sarnaselt. |
|
| |
|
|
| |
Siis pütilaua puud mida tarvitadi sangleppasid kuid ka rattarummu puu moodi koor ära täkitud. Sest et koore all kuivamine teeb tarbepuu hästi vastupidavaks. Metsast toodi põllurulli puud, milleks saeti talvel männatüüka alumine ots ja mida tõrvasem seda parem, sest see ei kuivanud kergeks ega ka pehkinud nii hõlpsasti. Sahapuud see on juuriti juurega maa seest kuusepuu üles ja juur jäi käsipuu ehk kure pidemeks. |
|
| |
|
|
| |
Kuna tüügas saha aisaks jäi kuid pandi ka kaks tükki kokku millest siis härge sahku tehti |
|
| |
|
|
| |
Kuid puud sahkade jäuks juuriti sügise sula maa aeg. |
|
| |
|
|
| |
Kui suur nende norm oli ei tea kuid metsa vahel oli kohuseks otsida tarviline arv kuusemetsa seest niisugusid puid mis kõlbavad juurida sahapuudeks. Saharaua puud said valmis tahutud kasepuust. Kuid enne pidi ta koore all kuivanud olema. Raiuti kasepuu maha ja võeti rauapuu pitkus välja ja täkiti kirvega korp ära ja pandi varjule kuivama kuski kuuri või ulu alla ka pööningule kuhu vihm ega päike peale ei paista et mitte pehkima ei läheks kuna päike teeks ta jälle pakatama. Ja nagu ikka seisis tema seal senni kui tarvitamiseks võeti kust siis saharaua puu välja tahuti. |
|
| |
|
|
| |
Kuna mitte enne kui üle aasta oli see siis mõisas või talus. Ja sahalusika varred kirvevarred rehapulga puud rehapea puud raiuti talvel kuna aga rehavarred suvel otsiti. |
|
| |
|
|
| |
Siledad alt ilma oksteta ehk vähese okstega noored kuused paksu kuusetihnikust sest et sealt leidus ikka sarnaseid puid, kuna lagedal kasvavad kuused ei kõlba rehavarre puudeks. Rehavars sai koorest ära puhastud ja alt tüüka ots lõhki aetud alla lõhestiku ligi sai jäetud rõngatauline koore osa lõpule sai sisse löödud kiil mis lõhendiku laiali hoiab. |
|
| |
|
|
| |
Siis metsa voorimine. |
|
| |
|
|
| |
Iga talu või pere pidi tegema talvel teatud arvu mõisavoorisid. |
|
| |
|
|
| |
Tuli käsk mõisast et sel teatud päeval olgu perest hobune mehega ühes reega ehk vankriga väljas. Kui oli sõna hobune siis tähendas see et peab olema keigega mis aga hobuse töö juures tarvis läheb: Ka käidi härgadega mõisavoorisi vedamas. Võta kust tahad! peab olema. Voor toodi metsast mõisa õue ja põletispuud lauti kuhja tarbepuud rõuku Ja igas mõisas oli mitu puukuhja kui suur puukuhja mõõt oli ei tea ütelda kuid vist ei olnud täpsed normi vaid kirjutadi üles mitu sülda seal kuhjas oli ehk kui mitu sülda kuhjas on. |
|
| |
|
|
| |
Hagudega köeti rehesid oksad keideti hagudeks ehk haukubudeks. Mehe keskmine päevanorm oli 45 kubu päevas ja kubu pidi olema küinar ja üks kortel paks (üks küünar - 4 kortelid) see on lühikese päevaga. |
|
| |
|
|
| |
Hobusekoorm loeti üks süld ehk 20 kubu vähem ei tohtinud peale panna. Käidi mõisa vooris: tee ääres oli kõrts seal võeti kärakast seega tehti sooja ja katsuti jõudu, veeti vägipulka, lauldi laule. |
|
| |
|
|
| |
Teelaulud on keik ununend kuid veel minu mäletes kui käisin mõisavooris sai lauldud mis tegi meeleolu üpris rõõmsaks kuid ka jutustadi lugusi kaugest maadest ja keigest: |
|
| |
|
|
| |
Hobused sammusid mööda teed kuna mehed kogusid ühe ree ehk ka vankri peale ja siis algas jutupuhumine ehk ka laul. Ma arvan et neid laule mul ei maksa ette tuua rohkem kui pealkirjade all mis minu noorepõlve aeg see on 35-40 aastad tagasi need on juba trükitud laulikute näul ammu muuseumis Kuid sel ajal oli moodis või Hoos need laulud |
|
| |
|
|
| |
1) Margareta ilus tüdruk vaga. |
|
| |
|
|
| |
ja jälle |
|
| |
|
|
| |
2) Viiburgi linnas sa juhei |
|
| |
|
|
| |
3) Üks noormees kaugel võõral maal. Kel isa-ema surnd. |
|
| |
|
|
| |
Siis veel |
|
| |
|
|
| |
4) Üks kuningatütar ja kuningapoeg |
|
| |
|
|
| |
5) Hõissa poisid nüid on voli otsas on nüüd orjapõli. |
|
| |
|
|
| |
Seda laulu mõisa kupjad ei sallinud, kuna Äesma mõisas valitseja sakslane Josep Kruuse käskis seda laulda. Sest see näidata kui palju olla siit rahvas ülekohut kannatada saanud. Kuna eestlane Juhan Kuusal 1905. aastal mehi kohtusse kaebas selle laulu pärast. Mis muidugi tagajärjeta jäi valitsejale lõppes see kohtukäik noomitusega. |
|
| |
|
|
| |
Mõlemad need valitsejad elavad. |
|
| |
|
|
| |
Nii siis lõpetan need kirjeldused metsatööst mis ulatuvad vanasse orjaaega tagasi. Kuid sealjuures peab ütlema et ka tehti pettust mõisnikudele nii palju kui saadi. |
|
| |
|
|
| |
Kord juhtunud niisugune lugu et mehed tulid vooriga mõisa õuele; anti käsk puud maha laduda ja kohe tagasi uut voori tooma. See oli sel korral kui üks mõisnik ostis teise mõisniku käest metsa Ja nagu see oli lageda maa mõisnikudel nagu näituseks Rahula ja Saue mis asuvad Keila kihelkonnas. Ja kust sai toodud metsasaadusi kümnete verstade tagant. Ja kus sai käidud vooris mitu päeva. |
|
| |
|
|
| |
Võtame näituseks Rahula Härra ostis Kernu härralt nii palju metsa. Ja laskis oma valla meestega maha raiuda ja Rahula vald pidi seda talvel kõik ära vedama mõisa. |
|
| |
|
|
| |
Ja nagu enne nimetud anti käsk et puud maha laduda ja uuesti tagasi teine voor kohe ära tuua. Mehed läksid kodu uut leivakotti tooma. Ja keegi ei läinud enam metsa, vaid läksid öösi mõisa puude "parki" ja ladusid iga üks oma puud uuesti jälle peale ja teisel päeval igaüks tulnud vooris oma eelmise päeva puudega mõisa õuele, kuna mõisnikul ei olnud aimu et need keik endised puud olnud. Sest puude juures vahti ei olnud. Kuna öövahid mõisades on uuema aja nähe. Seda jutu rääkisivad paljud Rahula mehed. Sest et see just Rahula mõisas olla sündinud. |
|
| |
|
|
|
| |
*1 (lisatud joonis)
|