| |
Pulmakombeid Mustjala kihelkonnast.
|
|
| |
1. Kosjad, nee olid viis-kuus nädalad enne pulmi. Kosjakäima viisid olid umbest sedasammuti kut mühalgid on (näit. Karja kihelkonnas), vaadeti ennem ninamees valmis. Ninamees oli külast üks vanam mees, kes selle ameti pääl ennem juba vilun oli. Niisammuti mindi sisse ja aketi juttu tegema, ät mullikas kadun on ja tulime teitele otsima, ehk tä teitele tulndand. Kui nöus oldi, siis isamees töi viinad latsi ja kosi oli vastu vöötud. Änamast teisse, neljasse ja laupa käidi kosjas ja joodi nee viinad. |
|
| |
|
|
| |
Siis teise pühabe, selle järgmise pühabe mindi kiriku juure üles andama. Seda ööti siis, et noorpaar läheb pruutkiriku. See kord oli siis ja pruutkiriku kord. Sellesamma öhta, kui pääva oli pruutkirikus käidud, oli pruudi kodu pisike koosviibimine. See oli siis kihldus. |
|
| |
|
|
| |
pag. 235 2. Arilikult tehti kevade pruudiks. Tüdruk oli pruut sui läbi. Sügise ükskord olid pulmad. Sui, siis pruut vöis külast eesale andid ajamas käia. Pulma aegu pailu kulusi, vist sellepärast. Seda andidekorjamist kutsuti pruutkerjamiseks. Pruutkerjamise jäuks oli pruudil lubatud nädalis kolm päeva. Teisse, neljabe ja laupa, siis vöis käia, muul ajal oli keeltud. Aga iga nädali ka paljast üks kord, kas siis teisse, neljasse vöi laupa, aga mitte rohkem. Köige rohkem käidi teisse. Nõnda vöis sui läbi käia, aga kessegil poln nii pailu vara tarvis oln änd. Sai juba lühemagid ajaga küll. Pruutkorjamisel käis pruut ühe vanaeidega seltsis, kes täl külast köige kodusem oli. Mönekorra oli ka pruudiema see, kes pulmas pruudil emaks on, mitte tä lihane ema. Vanaeide kää oli siis viinapudel, tüdrukul oli suur pitk valge kudrustega ja küprellidega kott pitka suudpidi ümber vassaku käsivarre. Vanaeit rääkis pererahva ees, miks nad olid tuln, et andid antaks. Ari- likult teedasid juba külainimesed ää, kui tuldi, et mispärast ja kudas. Aga kedagid pidi ikka rääkijaks-asjaajajaks ees olema. Veel parem oli, kui vanaeit laulda möistis, siis ta ajas lauluga poole rohkem värki kogu kut muidu. Pruudil poln taarist suudkid lahti tiha. Kotisuu tä pidi küll lahti tegema, kui anded lagele toodi. Köige rohkem anti villu. Suured villavoorid veeti koju, kott oli pitk kut suur volakas. Pääle viina pakuti veel ninatubakad nuusuta. Ninatubaka karp oli jälle vanaeide kääs paigal. Kui viin oli, siis oli pruudil ka viina teistele pakkuda. Vahe oli paljast see, et pruudi viin oli magusam, mönekorra punane ka veel, aga vanaeide viin oli päris täis kange viin. Pruut pakkus naistele, vanaeit meestele. Ninatubakat pakuti ka ikka naistele, aga kui mehi oli, anti nendele ikka päris tubakad piibu sisse. |
|
| |
|
|
| |
3. Kui esik pulma läks esimist korda oomiku, siis oli tä laul nöndamoodi: |
|
| |
|
|
|
|
10 |
Ommikul, kui vötsin sinna
|
|
|
|
11 |
pulmamaja poole minna.
|
|
|
|
12 |
Vöttasin ka selle meele,
|
|
|
|
13 |
astusin siis julgest teele.
|
|
|
|
14 |
Pea olin jälle sääl,
|
|
|
|
15 |
kellu oli kümne pääl.
|
|
|
|
16 |
Tervitasin pulmarahvast,
|
|
|
|
17 |
vastu vötsid nad mind ausast,
|
|
|
|
18 |
kohe rinda pandi,
|
|
|
|
19 |
laes ja pudel käde anti.
|
|
|
|
20 |
Sai siis ölut, viin siis antud,
|
|
|
|
21 |
laes ja pudel ära pandud,
|
|
|
|
22 |
siis köik mured ära saatsin,
|
|
|
|
23 |
läbi akna välja vaatsin.
|
|
|
|
24 |
Ma üidsin: "Kes on pruudi vend,
|
|
|
|
25 |
see valmistagu varsti end.
|
|
|
|
26 |
Aeg on kirikule söita,
|
|
|
|
27 |
äi vöi änam aega viita."
|
|
| |
Pühabe öhta läks pulm kogu. Pääva, siis pruut- paar käis kirikus laulatamas. Kui kaheotsaga pulmad olid, siis tulid oomiku peigmees ja esik söites pruudikoju ja pruudikodust läks kirikusöit lahti. Vend ja körvane tulid säält seltsi, ka pruudiema. Pulmarongis söitis peigmees pruudiga ühe vankri pääl nii kiriku minnes kui ka kirikust tulles. Peigmees äi jättand pruuti maha. Kui laulatus läbi, läks pulmarong esimeseks pruudikoju. Peigmees pani sönna pruudi maha ja läks esikuga tagasi peiukoju. Körvane ja vend jähid ka pruudiga pruudikoju maha. |
|
| |
|
|
| |
4. Pühabe öhta tuli pulm kogu. Esmasse rallisid mölemad omal pool, pruudi pulmalised pruudikodus ja peiupulmalised peiukodus. |
|
| |
|
|
| |
Esmasse öhta oli see suur pruudi äratooma rall. See oli veel üks igavine jänt. Peiu läks köige oma pulmaliste karjaga obustega pruudikoju. Pruudipulmalised täädsid muidugid, et nad tulemas on ja tegid teele takistusi ede. Nööridega ja köidega siuti väravad kinni, kui neid ees oli, üsna suured tugevad ajad tehti ade, köisi veeti tee päält läbi. Köige suurem löbu oli muidugid siis, kui peiu oma pulmalistega kuskile aja sisse kihutas. Nad pole jo teedand, kus nad ajad olid tein. Ja kui püme on, mine nää. Ja kihutati purjus peaga ka suure uhkuse ja uhaaga - onts siis kellelgid oolimist. Muist takistusi olid külapoisid tein. Siis peeti pulmarong kinni ja nöuti peigmehe kääst viina. Kui siis viimaks nöndamoodi suurde vaevadega oli pruudikoju värava taha jöutud, oli värav risti-pöigiti köidega kinni niutud, et kedagid sisse äi saaks. Kadakatega oli väravalaudade vahed kinni maetud ja ajairdega köik tänav umbes. Köik pruudipulmalised olid sääl aja pääl suure karjaga vastas ja akkasid peiupulmalisi lauludega tögama. Oh, kes laulusi köiki änam teab vöi määletab! Saaks mütu pääva laulda. Küll sääl oli, muutkut üks löpetas ja teine akatas, see oli aga kangem, kes sai kangemini ütelda. Ühe pisikse jupi ma tea, see käis nönda: |
|
| |
|
|
| |
pag. 240
|
|
|
|
35 |
Mis sa äälitu ägised,
|
|
|
|
36 |
ja sa rinnutu rögised!
|
|
|
|
37 |
Sul pole äälta ägiseda,
|
|
|
|
38 |
ega rinda rögiseda.
|
|
|
|
39 |
Pane äge äälesiks,
|
|
|
|
40 |
vana regi rindasiks.
|
|
|
|
41 |
Siis saad äälitu ägiseda
|
|
|
|
42 |
ja sa rinnutu rögiseda.
|
|
|
|
43 |
Sa tuled alles ramba kallalt,
|
|
|
|
44 |
vare tagant varsa kallalt,
|
|
|
|
45 |
ambad sul alles verised,
|
|
|
|
46 |
löuad liha lahjused.
|
|
| |
Muidugid, see oli teiste söimamiseks. Kes pole pruudipulmalistest oskan laulda, see karjus niisammuti. Mehed määrisid näud tahmaga ää, kiskusid riided seljast ää. Möned aukusid koira moodi neljakäpukili, teised aukusid püsti ja kükakil läbi rattarummu aukude. Mis köik ulluks ää ei tehtud. Kui viimaks sisse lasti, tegi pere köik tiitsest tööd. Öues tegid. Kespaika öuet naised kedrasid takku ja mehed katsusid ka kust said midagid käde vöttada. |
|
| |
|
|
| |
Kui viimaks peiupulmalised olid sisse lastud, siis tehti nendele valepruuti. See oli ennem valmis varutud, nönda et pandi tervele ulgale tüdrukutele pruudiriided ülle, leierid piha ja valged kuied selga, siis pandi rida laua taha istuma. Pruuti poln nende seas olemas, pruut ja körvane petatasid enne seda ää. Aga nönda näideti neid mütmid pruutisi peigmehele, et nagu oleks öige sääl olavad. Kässiti oma üles otsida. Kui siis peigmees loll töösti akkas oma nende seast otsima, siis naerti ta ühes oma pulmalistekarjaga pruudi pulmaliste poolt välja. Teisekorra peigmees jälle täädis küll, kudas asi on, aga pulmalised akkasid pruuti valepruutide seast otsima. Jälle naerti välja. |
|
| |
|
|
| |
Räägitakse, et ka peigmehe poolt olla valepruuti tehtud. Peigmehe kodus jälle istun kuskil nurkas karjaga, viinapudelid ees. Aga teisepoole pulmaliste viha all olid valepruudid köik ja ikka. Pruudikodus kaltsutati neid peiupulmaliste poolt ja peiukodus pruudipulmaliste poolt. |
|
| |
|
|
| |
5. Tanu pihapanemine oli pruudikodus esmasse öhta enne sööki, kui terve pulm sööma läks. Tanu pihapanemise juures olid asjameisteks ikka vanad naised, körvane ja pruudiema. Iljem pani peigmees tanu piha. Tanu pihapanemise juures laulti ka, niipailu kut me tea, ikka jumalasöna laulusi, võibolla, et varam on ka ilmlikkusi laulusi laultud. |
|
| |
|
|
| |
6. Pärast sööma olgu see peiu- vöi pruudikodus, perenaised korjasid omale vaivatasuks raha. Laud koristati nöudest tühjaks, siis aketi anetiibadega mölemalt poolt lauda pühkima. Vakk vöi midagid oli teise laua otsa all, siis sönna sisse aeti. Eided pühkisid ja mehed viskasid raha. Küll näd sääl tiipsisid edasi tagasi, ootasid, et veel vissetaks. Kui laud juba pühkmetest üsna lage oli, ik- ka kiipsisid veel pühkida. Vahest äigasid omal nina alt läbi ja pühkisid uiest. Pühkijatel olid suured roomütsid peas, körged kut ruginaber, selleks korraks tehtud. |
|
| |
|
|
| |
Kingakorjamist tehti ka. Pruudil vööti king jalast ää ja pulmalised viskasid kinga sisse raha. |
|
| |
|
|
| |
Köige suurema kisaga tehti ringi sihes korjamist. Pulmalised seisid rinki. Pruudivend oli ringi keskel ja oidis mütsi körgel kääs. Käsi oli ülal ja müts kää. Ringisolijad viskasid sönna sisse raha. Visseti peenemad vaskrahad, aga tähtis oli see, et ühtelugu vissetakse. Kui peiupulmalised viskasid, siis üiti: Peiu vöit!", kui pruudi pulmalised: "Pruudi vöit!" Kumbkid pool karjus muidugid oma poole. Kumbkid pool katsus aga, et tä pool äi langeks. Ikka: "Pruudi võit!" ja: "Peiu võit!" Ulgad ajad korjati ja karjuti nönda. Oli ka see püidmine, et kumbast poolt suurem raha on pandud. Siis lapiti ulga päält kogu rublasi ja kahesi ja pandi mütsi. |
|
| |
|
|
| |
Suur rahakorjamina oli ka viinajoomisega. Tald- rik oli laua pääl ja viinapudelid. Säält joodi ja pandi raha taldriku pääle. Viinad olid kahesugused, pruudiviinad ja peiuviinad. Pruudiviinad olid muidu magusamad kui peiuviinad. |
|
| |
|
|
| |
8. Aulauda Mustjala kantis äi tuntud, vähemast seda nime mitte. Sülepoiss oli küll. Peiukodus teisse oomiku kui pulm köik laudas istus, siis pandi pruudile kespaika söömaaega poisslaps süle. Poolteistmeaastane vöi aastane poisslaps. Siis pruut pidas seda natukse aega oma süles, andis tääle sukad ja laskis tä jälle minema. Muud tähendust ma täl äi tea. |
|
| |
|
|
| |
9. Pruutkerst oli juba enne pulmapääva peiukoju ära viidud. Pruutkerstu sisu oli umbest nöndasammuti kut mühalgid. Aga kerstu sihes oli veel vakk, kus olid anded, mis pulma asjameistele välja jagati. Änamasti ikka sokid, sukad vöi kindad. Mehed said sokid, naised sukad. Aga kenast kirjud olid nad köik. Lihtlabast musta vöi alli pole kellelgid südant anda oln änd. Ikka pidi uhke olema. Enne kui kerstu kaan lahti vööti ja vakk näu alla toodi, korjati jälle raha. Pulmalised korjasid köik kerstu ümber kogu. Taldrik pandi kerstu kaane pääle ja visseti raha taldriku sisse. Jälle oli sääl suur vöitukatsumine. Karjuti ikka: "Pruudi vöit!" ja: "Pruudi vöit!" Kui raha küll oli aetud, vööti vakk kerstust välja. Kui vakka jägati, oli körvane see, kes kätte andis. |
|
| |
|
|
| |
Kerst toodi peiukoju enne pulmi kas teisse, neljasse vöi laupa öhta vidus. |
|
| |
|
|
| |
10. Lipud olid pulmaperete sihes köik selle aja ülal. Kas oli lipuvarras nagu nüid, aga änamast pandi ikka katusele vöi viidi roekaga suurema puu otsa. Pulmalipp oli märgiks, et pulm peres on. Kui lipp maas, siis oli see perele äbiks, et peres polegi pulma äga pulmalisi. Sellepärast suure vöiduajamise sihes katsuti teisepoole pulmaliste poolt lippu alla tuua vöi ää varasta. Ka külapoisiksed katsusid seda tiha. Siis ikka kanged mehed. Teiste ees pärast suurusta. Varastamist tehti öhta videvikkus, kus kergem oli, sest ilm oli püme ja pulm purjus. |
|
| |
|
|
| |
11. Pulmas olid söuksed ametmehed. Köige tähtsam oli esik. Esik oli seesamma, kes peiuga seltsis oli kosjas käin, peiu asjad vanamate vahel joone ajan. Pulmas oli tema köige tähtsam mees. Esik - noh, ikka igal pool köige ees, ägas ta muidu esik pole. Niikut peiu isa, oli ikka peiuga ühes. Körvane oli noorevöitu tüdruklaps. Laudas istus ikka pruudi körvas ja tegi mütmesugusi toimetusi, iseäranis rahakorjamise juures. Siis oli veel pruutvend, kes laudas oli körvase körval. Peiu poolt oli valitsetud peiupoiss. Peiupoiss istus peiu körval, kui see pruudi koju pruuti ära tooma söitis, esmasse öhta. Peiupoiss pidi kirju kannu tääve ölut peiuko- dust vötma ja pruudikojuse viima. Terve tee ta oidis kannu omas kääs ja pole tohtin rüibata äga maha loksuda lasta. Pruudi poolt oli söukesammu asjaline ka pruudipoiss (Karja kihelk. tundmata), kes pruudikodust kannutääve ölut sellesamma moega peiukojuse viis. |
|
| |
|
|
| |
Pulmaliste seast oli välja valitsetud üks tüdruk, - kes nagu oli köige tublim laulja. See oli pulmanaga ehk lihtsalt naga. See pidi terve pulma aja pulmaliste laulusi ja mängusi juhtima ja korraldama. Ikka vöttas lauluotsa üles, siis teised, aremad akkasid ka järge ajama. |
|
| |
|
|
| |
Siis oli veel sajavaene. Sajavaene, see oli üks vanam mees pulmaliste seast. Änamast peiu poolt välja valitsetud. Sajavaene oli rohkem naljateu pärast. Sellepärast valitseti ka söuke välja, kes vigurid ja lolli möistas tiha. Sajavaese koht oli laudas peiupoisi järges, sammuti tantsi ajal ja muidu oidis peigmehe ümber. Vana longus oli, sai vana palitukodeme ümber ölgade ja rehekaabu piha, nönda käis pulmaliste seas ümber. |
|
| |
|
|
| |
pag. 248 12. Pulma ajaks vöi pulma aegu tehti Mustjalgas söuksed pulmamütsid. Pulmalakideks kutsuti. Pöhust ja ölgedast lehti valmis. Kübara moodi oli, kui piha panid. Maailma uhkeks tehti veel, kus olid suured tutid, suled ja pailad külges, lehvid ja kiiprelli köverikud. See muidugid oli paljast naljategu. Kui pulmad läbi olid, pulma viimpse pääva, siis löhkusid ää jälle, kui nee nii kaua terved seisid. Änamast said juba ennem otsa. |
|
| |
|
|
| |
13. Söömaaegu pandi küll ka limbitaina sisse raha. Kes siis laidis, see pidi ää saama. Kui poiss oli, pidi naise vötma. Pulma löpuks oli see märk, et keedeti tervid tuhlid. Viimane toit oli ikka terved tuhlid. Kui nee neljasse-reede paiku laua pääle sigisid, oli näha, et ots on kää ja igaüks akkas oma kimpsusi-kompsusi kokku panema. Mindi koju oma nädal kulus pulmade sisse ää, paar pääva pead paranda. Aga Mustjala pulmad ikka löövad kõik teised üle! |
|
| |
|
|
|
| |
|