| |
Pulmakombed Kaarma kihelkonnast.
|
|
| |
22. Kosjas käidi noore kuu sihes. Kui vana kuu sihes kosja minna, siis pidada noorpaar ruttu vana näuga minema. Kosjakäima päävadeks olid teisibe, neljabe ja laupa. Poisil oli seltsis üks vanam mees oma suguvösast. Seda üiti siis kosjaisaks ehk ninameheks. Kosjaisa akkas julgema eest jutuga pääle. Muidu oli ikka jutukas, et mullikas olle kadun. Siis, kui peremees tahtis poissi kosilaseks saaja ja täädis, et tüdar nöus on, ütles, et mullikas on küll sii peres. See mees, kes kosjas isameheks oli, pidi ka pulmas peiuisaks olema ja emaks oli üks vanam naine, jälle omast suguvösast. |
|
| |
|
|
| |
23. Kui paar nädalad, mönekorra ka kuu aega oli kosjadest mööda läin, mindi kiriku juure kääandele ehk kiheldusele. Paari obustega mindi. Pruut ja peigmees olid ühede rataste pääl, peiuvanemad olid teise pääl, ja kui pruudi isad-emad ka tahtsid tulla, mahutati nad kuskile ää vöi vööti ise vanker. Kerkus tehti lugu, kirjutati üles ja kolm pühabed üteldi maha. Kiheldusel pidi pruut omalt poolt igale inimesele peiukoju sukad vöi sokid vöi kindad viima. Enne mind, siis olle ratsaobustega kihlamas käidud. Pulmasöidud ja lasteristimised tehtud ka köik ratsahobustega, nagu vanad inimesed rääksid. |
|
| |
|
|
| |
24. Kosjad käidi kevadeti ja ka kiheldused peeti kevadeti ää. Pulmad olid sügise. Sui olid veel pruudi päävad. Pruutpölves pidi pruut kolm pääva oma kodu tööd tegema ja kolm pääva peiukodu. Kui nönda juhtus, et sügise kosjas käidi, siis pidi pruut terve pulmaesise aja peiukodu tööd tegema, vahest ka natuke vähem, paljast siis, kui tiitsemad tööd olid - viljaösumise ja tuhlikiskumise aegu. |
|
| |
|
|
| |
25. Enne pulmi käidi pruudiga küla kaudu kerjamas. Pruudiema ja pruut olid kahekesta ja käisid perest perese. Pruudiemal oli suur pitk valge kott vassakus kääs, kus sisse villad ja muud anded pandi. Änamast ikka villu. Paremas kääs oli pruudiemal ninatubaka toos ja tubakakott, mida siis natukse annete eest nuusuta anti vöi piipu topiti. |
|
| |
|
|
| |
Möisas arilikult äi käidud. Kui mo sösar ää sai, siis nad käin ka kerjamas ja läin oma pruudikerjamisega ka Tahula möisa Kärsu juure. Va Kärss tein nalja ja ütlen esiteks: "Jaa, mis sa säält otsid? Jaa, mis sa säält otsid? Tule, kutsar, puista nee villad köik tammi auku ja tambi jalgadega otsas!" Sösar jään üsna ädase: suur ulk villu oln juba korjatud ja nüid tahetakse tammi auku aja- da. Siis va Kärsu ütlen: "Vöta kohtuoinaste villad ja tambi jalgadega kott täis!" Nönda naad saan nii suure koti tääve, et pole muidu suutn koju viia kut obustega. |
|
| |
|
|
| |
26. Pulma kutsuti suurem jagu oma küla inimesi, aga pruudi ja peiu suguvösa pidi kindlasti olema. Pulmas oli arilikult 50-70 inimest, kui olid kaheotsaga pulmad. Üheotsaga pulmas muidugi vähem. Öhtati tulid koirakäpalised. Need olid kutsumata vöörad, änamasti vanad mehed, kes mütmesuguste naljade pääle mihklid olid ja pererahvaga tuttavad. Äga neidkid välja aetud: anti süia ja juua nagu ägaühelegid. |
|
| |
|
|
| |
27. Pruudikerst viidi peiukoju ikka enne pulmi. Kerstu sisse pandi ikka änamast pruudi riidevara, leiba ja möni olle ka kivisi pannun, et raskem oleks. Peigmees käis ratastega viimas. Peiupoiss ja pruudivend olid nee, kes kerstu pääle töstsid. - Kerstude seltsiandmine pruudile on änam vanam komme ja rikkamate nurkade asi. Meitel olid sääl vaesed maad ja juba minu aegu pandi pruudile kastid kaasa. Kast oli nii pitk ja lai, et emase kuub sirgelt sisse mahtus, körgus oli kaks-kolm jalga ja kaan oli kumer nagu kerstulgid. Kerst pidi nii suur olema, et kuus vakka vilja sisse mahtus - see tublist suurem kui kast. - Üheotsaga pulmade puhul tuli pruut paar pääva enne pulmi oma kastiga peiukoju ja jähi pulmadeks sönna. |
|
| |
|
|
| |
28. Kui pulma mindi, siis oli igal vaimul sepikas ja pisike lambakints liha seltsis, nönda et sai pulmasöögi sega ka omast kääst panna. Iga nelja vaimu pääle oli veel peresugune leib. Kui perekond pulma läks, pandi köik nee asjad ühtekogu pulmakotti. Siis läks pulmakott nii raskeks, et kedagid pole suutn teda taluda, sellepärast pandi ta vankrile ja mindi päris obusega pulma. |
|
| |
|
|
| |
29. Vanasti, kui mina pisike oli, poln pulmarongi veel olemas. Muidu kut pruut ja peigmees läksid kerku laulatama, pruudi ja peiu lähemad omaksed ja pulma ametmehed seltsis. Peiu pole ilmaskid pulmasöidul obust juhtin. Peiu isa kää olid ohjad. |
|
| |
|
|
| |
Siis tulid pulmarongid. Köik pulmalised söitsid seltsis laulatust päält vaatama. Peigmees ja pruut olid köige ees, siis tulid pruutpaari vanemad ja nende järges oli kenam paar poissi ja tüdrukud. Poisil oli ikka suur valge lehv rindus roheletse oksaga, kas mirdiga vöi muuga. Tüdruk pidi ostma. |
|
| |
|
|
| |
Köige vanamal ajal käidi ratsaobustega laulatamas. |
|
| |
|
|
| |
30. Kui peiu tuli pruuti ää viima, siis pandi tee pääle suuri asju takistuseks ede. Köied tömmati üle tänavate, aidu tehti ede ja naised kedrasid tee pääl ees ja löugutasid linu, juskut poleks pulmi külas olavadkid. Siis veel mütmid peletist tehti. Pruudi kodu väravad maeti kinni, alles mütme aja tagant tehti lahti ja lasti sisse. Mönekorra pruut petatati ka eest ää, siis peigmees pidi üles otsime, siis nad said terita. |
|
| |
|
|
| |
31. Teise pääva pruudi poolt pulmalised tulavad pruuti nöudma. Neid üiti pruudinöudjateks. Tulavad peiukoju terve karjaga, et pruuti vaadata, kudas taga on oldud ja kudas süia antud. Peiukodu äi taheta pruudinöudjaid sisse lasta, köik uksed-aknad pannakse kinni. Peiupoiss peab ukse tagant vastu. Siis nad pörutavad uste ja seinde taga, ronivad katusele üles ja tahtvad katuselt sisse tulla. Ise laulvad sääljuures nönda (muist on ää unun, paljast möned read): |
|
| |
|
|
|
|
28 |
Läheb aga katusele,
|
|
|
|
29 |
kisub aga katuse katki,
|
|
|
|
30 |
lauba aga latid lita-läta.
|
|
| |
pag. 262
|
|
|
|
32 |
Ehk ta selle söömaga,
|
|
|
|
33 |
mis ta eile meitel söi?
|
|
|
|
34 |
Ehk ta selle joomaga,
|
|
|
|
35 |
mis ta eile meitel jöi?
|
|
| |
Siis pidi peiupulmalised sisse laskma, kui lagu oli kudagidviisi saadud maja sisse viia, kas lauta, pööningale vöi tuba. Seda, kes lagu sisse viis, üiti lagumeheks. |
|
| |
|
|
| |
32. Tanu pandakse aitas piha, panija on üks naine, tuttav vöi sugulane. Kaks korda pidi pruut tanu peast ära viskama, aga kolmanda korra piha jätma. |
|
| |
|
|
| |
33. Kui pulm sööma läheb, siis istub pruut laua kespaikas, peigmees tema kõrval. Pruudiema, körvane peiu isa ja ema istusid pruudist edasi, peiupoiss ja pruudivend istusid peiust edasi. - Istumisel pandi vihad pruudi istme alla. Vanasti olid ju pulgad istme laudade vahel, nende pääle pandi vihad. Siis veel pandi valged linad pikki-püuti üle istme, siis pruut pidi sönna pääle istuma. - Sööma aegu üks naine viskas sülepoisi pruudi süle üle laua. See, kes viskas, pidi poisi ema olema. Siis pruut vilude last oidma. Sülepoiss oli natukse aega pruudi süles ja siis laskis pruut tal jälle joosta. |
|
| |
|
|
| |
34. Kui pruutpaar esimist ööd magama läks, läks peigmees ennem ja pruut vissati peiu körva. Üks peiupoiss pidada viskama. Inimesed laulvad sääljuures jumalasöna laulusi. |
|
| |
|
|
| |
35. Pulma aegu vööti üks vanam mees pulmaliste seast, keda üiti sajavanaks. Kui esimist korda peiukodu sööma mindi, siis tuli sajavana pulmaliste seast välja, kepp kää ja andis teise kepi otsa pruudi käde. Siis nad läksid, sajavana ees, pruut järel, laua tagant läbi kespaika ja jähid sääl seisma. Sääl sajavana löi kepi konksupidi parte taha rippuma ja pruut pidi paari kindud kepi otsa panema, mis sajavanale läksid. Siis sajavana läks jälle ümbert laua teist otsa pidi pulmaliste sega ja sööma aegu ta istus, kus juhtus. |
|
| |
|
|
| |
36. Vanasti poln veel pulmakingitusi, paljast raha anti pruudile. Pulma aegu sai pruut kümmekond rubla. Üks korjamine oli pruudi kingaga. Peiupoiss pani pruudi kinga pahla otsa ja keis sellega pulmaliste seas ringi. Igaüks pidi raha kinga sisse panema. Peiupoiss karjus köiksee aja: "Austage pruudi kinga! Austage pruudi kinga!" |
|
| |
|
|
| |
Siis sööma aegu löödi raha laks ja laks laua pääle. Pärast laua koristamist pühiti tiivaga. |
|
| |
|
|
|
| |
|