| |
SEPATÖÖ.
|
|
| |
Vanemaks elukutseliseks sepaks kellest on säilinud mälestusi on Jõistes olnud Sepa Jaen (Lakkur). Jõiste külas asuva "Sepa" vabadikukoha krundil, millist kohta peab praegu Jaani pojapoeg kes ka juba üle 60 a. vana, on praegugi alles, lagunenud seisukorras, vana sepapaja milles vanasti töötanud Sepa Jaen. Jaanil on külameestega olnud aastakaup. Töötasu talus ettetuleva sepatöö eest (aasta jooksul) on olnud 2 külimettu vilja ja sepapäevadel söök peremehe poolt. |
|
| |
|
|
| |
Selle tasu eest on Jaen teinud kõik talus aasta jooksul ettetulevad sepatööd nimelt: kerved, adravannad, hobuserauad ja hobuserauanaelad puunoad (pussnoad), tuhlikoogud. Raudtalladega rege ega raudvitstega vankrit polevat sel ajal siin tuntud. |
|
| |
|
|
| |
Sepatööd olnd pere kohta harilikult 2-3 päeva aastas. |
|
| |
|
|
| |
Sel ajal pole siin tuntud kivisüsi ega lattrauda. Töö toimus puusüte abil, ja materjaliks kasutati enamasti vanu laevaraua tükke j.m. sarnast, mida enamasti muretsenud iilased vahetuskaubana vilja vastu. Sellest rauamuretsemisest on säilinud pillilugu: |
|
| |
|
|
|
|
10 |
"Intide rauda tintide rauda,
|
|
|
|
11 |
Iilase käest sai santi rauda!"
|
|
| |
pag. 113 Vana Jaen töötanud sepapajas poolalasti, see täh. särk olnud niivõrd lagunenud, et ihu paistnd egaltpoolt. |
|
| |
|
|
| |
Perest kust sepal oldi, olnd mees päälelööjaks ja lõõtsatõmbajaks. Oomiku kui töö akkanud, tulnud Jaani poeg Mart sepapajase ja seistes ukse vahel küsind: "Isa, ma tahaks süüa saada!" |
|
| |
|
|
| |
Vana Jaan polevat teind täätavaksgid. Natukse aja pärast küsind Mart uiesti: "Isa, ma tahaks süüa saaja!" |
|
| |
|
|
| |
Nüüd vastanud Jaen: "Pole mool soole midagi anda. Palu param külaisa, ehku ta teeb kotisuu lahti!" |
|
| |
|
|
| |
Nüd äi olle sepaloleval külamehel muud aitand, kui teind levakoti lahti ja Mart virutand oma kere täis. Sedamoodi olnd see egapäe. |
|
| |
|
|
| |
Kui vana Jaen saand töö juures aru, et külamehel on ea lõiguterase tükk, siis viskand ta selle kohe sepapaja uksest välja üteldes: "Ääh, sant raud, äi aita kuskise!" |
|
| |
|
|
| |
Pärast võtnd ise rauatüki ää. |
|
| |
|
|
| |
Ühekorra varastand Jaen ja Tõntsu Mihkel Kärebiku Jaani oina ää. Oina liha saadud Sepa Jaani kääst käde, ja Jaen antud kohtu käde. Kärebiku Jaen olle õigu saand, ja Sepa Jaen mõistetud oinast välja maksma. Tulles Leisi vallakohtust ühes poja Mardiga, võetud Võlube kõrtsis viina ja säält koju tulles kukkunud Jaan paarsada meerit kodust eemal, reelt maha, ja hommikul leitud tee äärest surnult. Viin võtnd ää. |
|
| |
|
|
| |
Sama joobnud Mardi viind hobu koju. |
|
| |
|
|
| |
Sepa Jaanist on säilinud laul, mida nimetatakse Sepa Jaani söömapalveks: |
|
| |
|
|
|
|
32 |
"Sepa töö on raske amet,
|
|
|
|
33 |
Päistab välja must kui samet
|
|
|
|
34 |
Ise täma õõtsub ise täma lõõtsub,
|
|
|
|
35 |
Higi vermed joosvad maha
|
|
|
|
36 |
Sepa pajase paku taha.
|
|
|
|
37 |
Aja vana kerves vaha
|
|
|
|
38 |
Selle eest saad märja naha
|
|
| |
pag. 116
|
|
|
|
40 |
Istu maha, ja loe raha
|
|
|
|
41 |
Oma viili paku taha!"
|
|
|
| |
|