era228501800215
Pedajas, Liis
1940
| Kui pruut kodu tuudi laolatamast, siss oll nägu kinni katetu sõbage - seäne pikk nigu käterätt. Siss panti lavva taade istme peiuge. Miheemä läits manu, võtse puuargi - kaits arru küllen - läits pruudi silmi tsuskama. Visas iks toda vikla tõine kõrd tõselt puult. Viimäte susas tolle otsa sõba ala ja visas tolle üles kõrgede pirde pääle parsile. Siss saeva silmä valla. | ||||
| Siss läits miheemä lavva taade tanu pandma. Oll maatanu, pitsi veeren ja pikä siidi taga. Hakati laulma: | ||||
| 5 | Pääkese ümber taha ma | |||
| 6 | neid valgid lilli säädä. | |||
| Siss oll kaas´taja (peigmehe sugulased) sõemuga õkva man pruudil: | ||||
| 9 |
Tingi, tingi tiine emmis1 jne .
|
|||
| Pruudi sugulise vastassiva: | ||||
| 12 | Aja ämmä atuselle, | |||
| 13 | äiä parsile palame, | |||
| 14 | küüle kütä külmä sanna, | |||
| 15 | naole eide nahka lõunet. | |||
| (Pulmades, kus meheema pruudi "silmi tsuskas" sõba alla, olnud pruut Antslast pärit). | ||||
| 216. Mes pruuditüdriku olli, nuu kutsuti ehitäjä tüdrigu. Nuil oll kõigil seätse ehitedü mütsi pään, mõnel säitsmel - niikavva kui pulma ärä lõppi. Too oll kõrge rummuge küpär, kangest siidega ja nööpnõeluga susitu. Veere küllest lätsivä pikä nööri alla sälgä möödä. | ||||
| Peigmel oll jällegi - noo kutsuti kaasiga. Nuil kah olli ehitedü mütsi pään. | ||||
| 217. Kui pruut peiu kodu tuudi, siss ta naksi päätmä. Pidi kik noo peiu sugulise päätmä. Pand puul liuhka egäle vüü kaala. | ||||
| 218. Kui pruut viidi peiukodu, kaas´tedi - vana pori aeti suust vällä: | ||||
| 26 | Viige nii vitu Vibuküläst | |||
| 27 | kongerputsi koalävelt. | |||
| 28 | Viige iks suurda soodikude, | |||
| 29 | kos ei kuule kuke ellü, | |||
| 30 | tõse naese tõlvaellü. | |||
|
Käsikirjas on kasutatud foneetilisi märke. 1 jne | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H III 31, 516 | 16 % |
|
| E 56013 (5) | 16 % |
|
| ERA II 78, 154 (11) | 15 % |
|
| H III 9, 846 (28) | 14 % |
|
| E 57114 | 14 % |
|
| ERA II 63, 465 (88) | 12 % |
|
| H III 26, 229/30 (7) | 12 % |
|
| ERA II 284, 140/1 (149) | 12 % |
|
| ERM 144, 42 (50) | 12 % |
|
| H II 61, 710/2 (6) | 12 % |
|
| H II 15, 361/2 (45) | 11 % |
|
| EÜS IX 704/5 (13d) | 11 % |
|
| E 36877 (10) | 11 % |
|
| EÜS IX 760 (94) | 11 % |
|
| ERA II 186, 465 (11) | 10 % |
|
| E, StK 22, 90 (6) | 10 % |
|
| EKmS 8° 3, 287 (108) | 10 % |
|