era228700650010
Tagam, Joh.
1940

Metadata

COL: Joh. Tagam
ID: ERA II 287, 65/9 (10)
INF_ELUL: 74 a.
INF_NIMI: Juhan Linde
LOC: Lüganuse khk., Püssi v., Purtse k. < Järva-Jaani khk.
ZANR: kombekirjeldus/uuem rahvalaul/regilaul
TMP: 1940

Pulmades oldud vanasti väga lõbusad lauldud ja tantsitud. Riidu, seda tulnud vanasti õige harvasti ette aga mitte nagu nüüd pussidega ja igasuguste lööginõudega vaid kisutud karvu. Üldse olnud vanemapõlve inimesed lõbusamad ja igatpidi karskemad praegustest. Käidud üksteisel avis tööl ja alati olnud laulu ja nalja ja rõõmsat meelt ülearugi ehk küll elu raskem olnud kui praegu, olnud väga osavaid laulumehi kes igast asjast kohe laulu laulnud.
Pulmas lauldud heade pruudi andide puhul:
    5  Sukad suured paelad pikad
    6  vööd laiad ja ladusad.
Halbade puhul aga
    9  Siga sirtsand sinist lõnga
    10  koer kust kollast lõnga
    11  Hobu parsand punast lõnga.
Kuskil pulmas juhtunud pruudile õnnetus: peeretanud just söömalaua taga. Kohe olnud laul valmis:
    14  Süüd ei olnud peerijal
    15  Süüd oli pingi seadijal
    16  Pingilaud jäänud servakile
    17  Pruudi auk jäänd irvakile.
Üks naljadest olnud järgmine. Vanad habemega mehed lasknud käpukili põrandale. (Need pidanud siis kujutama kahte sikku, neid mis kodu peetakse) Siis vanamed teind kõik soku kombed ära paaritand ja teind vanaimet. Siis seatud jälle vana vankriratta külge kaks vihta üks ajand seda ümber ja teised tassind naisi ja tüdrukuid sauna, kes hästi pole tulla tahtnud seda viheldud märjaks tehtud vihtadega. Õhtul jälle kui pruut peigmehega magama läinud siis sidund isamees ehk mõni teine nende voodi külge kuhugi kella kas lamba tillikese või suure lehma kella seda tõmmatud siis kustki kaugemalt nöörist ja isamees laulnud
    20  Ai till till till
    21  Minu pruudil kell
    22  Ja ise tema voodis teki all.
Mehed katsund rammu võitlemisega vägipulga vedamisega sõrmkougo ja jalakougo vedamisega ka veetud kaelkouko ja surutud kätt tõstetud kiva ja pulmarongis aetud hobustega võidu. Arusaamatused lahendanud isamees ühes teiste tähtsamate meestega kui aga need enam ei saanud sellega hakama siis pulma äia sõna maksnud kõige rohkem ja seda pidanud igaüks kuulama. Pulma äi ja ämm need olid pruudi ja peigmehe vanemad. Kui alustatud ringimängu siis seotud peigmehe silmad kinni ja aetud ringi sisse, nüüd lauldud:
    25  Kes aias kes aias
    26  Eks mesilane aias
    27  Mis nimi mis nimi
    28  Eks Madis1
(näit)
tema nimi
Siis tantsurütmis:
    31  Tuleks aga poiss ja võtaks mind
    32  Mina tale vastu nii kui lind
Alles siis võetud peigmehe silmad lahti kui ta pruudi tantsima võtnud ja kui ta ise aru saanud et nüüd õige on selle märgiks ei tohtind enam lahti lasta kui tants lõppes. Peigmehele järgnes pruudi kord ja alles siis võidi harilikult edasi mängida. Pulmade lõpu märgiks olnud kapsasupp ehk hernesupp mõnel pool taotud ka kiviga vastu seinu.

1 (näit)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems