era229901150000
Poom, Emilie
1941
| Kõige rohkem kasutati sammalt majade ehituse ajal seinapalkide vahele panemiseks. Seda tehakse veel tänapäevalgi palkmajade ehitamisel. Kõik inimeluhooned, loomalaudad, aidad, kuurid, sammeldakse ära, heinaküünid metsas jäätakse sammeldamata. Kui oli maja ehitus algatusel, siis kohe käidi metsast sammalt korjamas. Sambla kiskujateks olid lapsed ja naesed, sai metsas korvi sisse korjatud korviga viisid kõik ühe koha peale hunnikusse, tehti mitu hunnikut siis kuivasid kergemine ära, metsast viidi hobuse vankriga koju, pandi kusagile katuse alla kus vihm märjaks ei tee. Seinavahesamblaks peeti kõige paremaks okaspuumetsas kasvavat sammalt, heinamaa peal mätaste otsas kasvav pehme sammal oli parem loomadele aluspõhuks tarvitada, kui põhku küllalt oli, siis keegi sammalt metsast ei läind tooma, põhu sõnnik on ikkagi kõige väärtuslikumaks peetud vanade põllumeeste poolt. | ||||
| Sammalt ehituste jäuks korjati oma maa pealt ja kui omal puudus tuli, siis ka võera maa pealt, seda ei keelatudki kellegile, kes tahtis viisakuse pärast see küsis luba maa omanikult ka ja luba sai iga kord. Sammal kasvab ja uus jälle ja takistab rohu kasvamist. Karjalapsed tarvitasid ka sammalt kella tropiks, kui tahtsid teist narrida, panid teise lehma kella sisse samblatropi, et kell ei teeks häält, teine arvab et loom on kadunud ja jooseb otsima, ehk kui oli tarvis karjaga kellegi maa pealt üle minna, kellest teati et ta seda ei salli, siis panid samblatropid kellade krappide sisse ja läksid vagusalt oma teed. | ||||
| Kivisammalt ja aearoigaste ja puude külges kasvavat halli sammalt korjati villase riide ja lõnga värvimiseks. See sammal kuivatati ära keedeti pajas tubli läbi kurnati siis läbi kartulikorvi samblapraht välja ja vedelik oli hea värv, lisati hapu kalja juure ja sai kollakaspruuni värvi, ei kartnud pesu ega pleekimist. Põdrasamblaid korjati tiisikuse ja rinnahaiguse rohuks, seda sammalt ei kasva igas kohas, on harva leida. Kaevu samb- laga hautati piimanõusid, kui piimal leiti mõni viga olemas. Kaevu ja katuse samblaga hautati ka haiget kaela ja kurku, sammal tehti tuliseks ja pandi haige kohale mähiseks. Puude külges pikki habemekujulisi samblatorte tarvitasid mardi- ja kadrisanditajad omale habemeks. Kuusemetsa all kasvavat rohelist sammalt korjasid tütarlapsed ilustuseks, värvisid samblad üle ja tegid neist hauaristide ja surnukirstu pärgasi, ka pulmamaja ilustuseks tehti uste ja auväravate külge samblakrantsid, pidulikul juhul ehiti ka kirik seestpoolt samblakrantsiga. Hilisemal ajal kui juba talumajadele kahekordsed aknad tehti, ilustati aknavahed samblaga, mõni värvis sambla veel rohelisemaks, tegi paberist õied peale, mõni korjas ilust halli sammalt segas rabakanarpikku hulka. Toodi ka rabasammalt ja pandi jõhvikaid peale, nagu olekski tükike raba akna vahel. | ||||
| Kui nüüdki mõni vana sein ei pea enam heaste sooja kinni, siis tuuakse metsast sammalt taotakse kõvaste seinavahe täis ja on jälle kindel tuule vastu. Kus karjalastel metsas onnid olid, sinna nad korjasid ka sammalt sisse et pehmem istuda oleks. Vanasõna ütleb: Veereja kivi peal ei kasva sammal. See on võrdluseks inimesele kes alati ühest kohast teise rändab ega saa kuigi palju vara koguda. Lapsi keelati kivi pealt sammalt kitkuda, riided kuluvad ruttu katki sammal on kivi riie. | ||||
| Kas sammalt ka tubaka asemel on piibumeestel tarvitusel olnud ei tea kindlaste, aga mõne laulu sees seda nimetakse nagu,: | ||||
| 11 | Ants oli väike saunamees. | |||
| 12 |
Tal samblatops oli piibu sees1 jne.
|
|||
| 13 | %% | |||
| Teine salmik: % Mo piip kui pigipirakas Sel puudub ikka tubakas Siis soo pealt samblaid korjan ma Teen tubli suitsu nendega. % Kui lapsed ei tahtnud endid pesta, siis neile öeldi Sa lähäd nii mustaks, et juba sammal kasvab selga. | ||||
|
1
jne. | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| ERA II 80, 201 (141) | 17 % |
|
| ERA II 116, 53 (1) | 17 % |
|