era229901240005
Poom, Emilie
1941

Metadata

COL: Emilie Poom
ID: ERA II 299, 124/7 (5)
INF_ELUL: snd. 1856
INF_NIMI: Eva Usar
LOC: Paide l., vndk. < Türi l.
ZANR: etnograafia/uskumusteade/kõnekäänd/uuem rahvalaul
TMP: 1941

Luudi tegid metsas karjapoisid ja kodu vanad taadid, kes raskema töö jäuks nigelad olid. Sai tehti lehtluudi, talve raagluudi. Tuuliluuad tehti lehtsest kaseokstest õhukesed ja kerged, nendega pühiti tuulamise ajal viljahunniku pealt aganaid ja kõlkapuru ära, mis sinna kukkus, kas üle sarja ääre ehk läbi sarja, kui tuu- lehoog vaikis siis kukkus kõik sarja alla vilja peale ja luua abil sai vilja puhastada. Toapühkimise luuad tehti vanas kuus, siis ei sigi tuppa kirpa. Ahjuluuad tehti vanast vihtadest mis vihtlemisel järele jäid. Ahjuluudade ja vihtade tegemine oli tüdrukute ja naiste töö. Muud luuad tegid mehed ja poisid, kus mehi ei olnd seal tegid naesed ka kõik luuad valmis. Saunikud ja vaesed tegid luudi ka müügi tarvis laadale ja linna.
Üks saunamees olnd kange kärmas luudi tegema, poiss teind luuavõrud valmis, kui taadil luud valmis hüüdnud poisilt võru, kui poisil polnd kohe anda, oli kohe kuri karjas. Kui ta surema hakand hüüdnud veel viimaseks sõnaks: "Veru!"
Luuaoksad lõigati kas kasvava puu (kase) otsast, ehk raiuti puu maha ja okstest tehti luudi, puu tarvitati muuks asjaks. Luuaoksi saab noorte kaske küll´est, vana kase oksad on nõrgad allapoole rippuvad, ei kõlba luuaks ega vihaks. Kellel oma kasemetsa ei olnd, see varastas teise metsast, enamaste mõisa metsast, ega selle üle väga pahandatudki kui oksi üksi võeti ja ladvad järele jäeti, ladva lõikamine rikub puu ära, aga oksad kuivavad isegi pikapeale ära kuigi neid põle lõigatud. Luuaga ei tohi teist lüüa, teine lähäb lohakaks. Teise pere ahjuluua küll´est käidi öösel salaja oksi, paelatükke, lehti või mis kätte saadi, suitsetamiseks toodud mitmesuguste haiguste vastu, loomade juures, väiksed põrsad, kurja silma, sandi sõna ja muu nõiduse vastu rohuks. Kui leivad rikkis, siis suitsetati leivaastjast vana luudadega pandi katuseräästa õlgi ja ukse alt võetud mulda juure ka. Üks tüdruk naljatand teistele: "Minu peimees on linnas luuasepa sell, alla linna teeb uusi, toompeale parandab vanu." Lapse vitsa võeti ka luua seest, kui laps tõrkus öeldi varsi: "Oot, oot, küll ma toon sulle luua seest rohtu!" Üle luua ei tohi astuda, kui luud maas on peab üles tõstma ja nurka panema, kes luua ma- ha jätab ja üle astub, see on lohakas. Targa ja tööka mehe kiituseks lauldi:
    7  Ta tegi luudi lusikaid
    8  Ja visvleid sõelu kurikaid....
Uue teenija kohta öeldakse: Uus luud pühib ikka puhtama toa. Vanad luua köndid pandi talvel seisma kevadeks õue pühkimiseks ja sõnnikuveo järel rehealuse ja tänavate pühkimiseks, kui luud üsna kulunud, siis võeti võrud pealt ära uue luua tarvis ja kulund könt visati tulesse. Kellel habe nüri, ajamata, selle kohta öeldi: Ta lõug nagu könt luud.
Koguja mälestuste järgi.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems