| |
Hansu laul
|
|
|
|
2 |
Hans suri - aus talumees.
|
|
|
|
3 |
Üks ingel taeva au sees,
|
|
|
|
4 |
See juhatas siis temale
|
|
|
|
5 |
Kuldkepiga see taevatee.
|
|
|
|
6 |
Hans ruttas koidupuna pääl,
|
|
|
|
7 |
Et paradiisi saada sääl,
|
|
|
|
8 |
Seal Peetrus hoidis väravaid
|
|
|
|
9 |
Et sisse ei saaks patuseid.
|
|
|
|
10 |
Hans koputas seal tasaste
|
|
|
|
11 |
Et keegi talle lahti teeks.
|
|
|
|
12 |
Seest hüüti laia häälega:
|
|
|
|
13 |
"Kes jälle sääl? - Mis tahad sa?" -
|
|
|
|
14 |
"Ma olen vaene talumees
|
|
|
|
15 |
Kes elas palehigi sees
|
|
|
|
16 |
Kes ausast põldu harinud
|
|
|
|
17 |
Ja lootes see pääl külvanud,
|
|
|
|
18 |
Ma andsin igaühele,
|
|
|
|
19 |
Mis kohus oli temale
|
|
|
|
20 |
Ka härra omad maksud sai
|
|
|
|
21 |
Ja preester sest, mis põld mul tõi.
|
|
| |
pag. 15
|
|
|
|
23 |
Ka preestri jutlust usksin ma
|
|
|
|
24 |
See järel elasin sääl ka.
|
|
|
|
25 |
Ma surin. Tema mattis mind
|
|
|
|
26 |
Üks ingel saatis.... Palun sind! -
|
|
|
|
27 |
Ka naene oli armas mul
|
|
|
|
28 |
Ta tosin poegi kinkis mul
|
|
|
|
29 |
Kes kepiks vanaduse sees
|
|
|
|
30 |
Mul toeks olid ilma ees....
|
|
|
|
31 |
Tee lahti!" - Vaat siis läksivad
|
|
|
|
32 |
Seal lahti taeva väravad.
|
|
|
|
33 |
Siis ütles Peetrus: "Armas mees!
|
|
|
|
34 |
Nüüd oled sa ju taeva sees.
|
|
|
|
35 |
Sa pead ka saama osa nüüd
|
|
|
|
36 |
Mu armas mees, sest aga süüd,
|
|
|
|
37 |
(Meil on siin püha) pole mul
|
|
|
|
38 |
Nüüd aga aset näitan sul.
|
|
|
|
39 |
Jaa, armas sõber! Mis siin muud
|
|
|
|
40 |
Näed sa sääl taeva lillepuud? -
|
|
|
|
41 |
Sääl söö ja joo ja oota mind!
|
|
|
|
42 |
Kuni mul aega - kutsun sind.
|
|
|
|
43 |
See õnnis istus tänuga
|
|
| |
pag. 16
|
|
|
|
45 |
Sääl puude alla ootama.
|
|
|
|
46 |
Ja sääl siis taeva leiba sõi
|
|
|
|
47 |
Ja taeva eluviina jõi.
|
|
|
|
48 |
Siis kuldne värav lahti läks
|
|
|
|
49 |
Kõik taevas rõõmu oli täis.
|
|
|
|
50 |
Ja väga kaunist ehitud
|
|
|
|
51 |
Ning suure auga valgustud.
|
|
|
|
52 |
Üht preestrit näikse tulevat....
|
|
|
|
53 |
Kõik taevas lauldes hõiskavad.
|
|
|
|
54 |
"Oh tule kõrgest õnnistud,
|
|
|
|
55 |
Su ase on siin valmistud."
|
|
|
|
56 |
See õnnis istus lauale
|
|
|
|
57 |
Aabrami para käele.
|
|
|
|
58 |
Nüüd esmast korda sööma sest,
|
|
|
|
59 |
Mis tuleb taeva elupuust
|
|
|
|
60 |
Au! aamen! Halleluja ka
|
|
|
|
61 |
Kõik seeravimid laulsid ka
|
|
|
|
62 |
Nüüd saab see preester õnnistud,
|
|
|
|
63 |
Kes täiest usku pidanud.
|
|
|
|
64 |
See pääle kohe tuli siis
|
|
|
|
65 |
Sääl Peetrus - Hansu vaatma viis
|
|
| |
pag. 17
|
|
|
|
67 |
Ja temale siis ütles: "Vaat!
|
|
|
|
68 |
Sa siia omal aset saad.
|
|
|
|
69 |
Hans jultund juba küsima:
|
|
|
|
70 |
"Oh püha Peetrus! Ütles ta.
|
|
|
|
71 |
Mis rõõm ja püha nüüd on see,
|
|
|
|
72 |
Mis Teie täna peate?" -
|
|
|
|
73 |
"Eks sa siis näinud? Ütles ta,
|
|
|
|
74 |
Üks preester sai ju õndsaks ka.
|
|
|
|
75 |
Seepärast on nüüd taeva sees
|
|
|
|
76 |
Nii väga rõõmus iga mees."
|
|
|
|
77 |
Hans ütles: "Püha, püha pääl
|
|
|
|
78 |
Ju on tõest küll tal ilmas sääl
|
|
|
|
79 |
Kes jõuab preestrid arvata,
|
|
|
|
80 |
Kes võtvad taevast austa."
|
|
|
|
81 |
Siis naeris Peetrus täiest suust,
|
|
|
|
82 |
"Oh imet! Armast rumalust!
|
|
|
|
83 |
Kaks tuhat aastat olen ma
|
|
|
|
84 |
Peaväravate valvaja
|
|
|
|
85 |
Neist pappidest on rahu mul.
|
|
|
|
86 |
Teid talupoegi aga küll
|
|
|
|
87 |
On sisse lastud nii kui sa
|
|
|
|
88 |
Ei jõua ma neid arvata.
|
|
|
| |
|