| |
Veikene "Sõja Kannel"
|
|
| |
Vilhelmi murdja
|
|
|
3 |
Kord Vilhelm haudus munast murdja välja
|
|
|
4 |
See tegi esmalt talle otse nalja
|
|
|
5 |
Siis ütles: "Nüüd su käskja olen mina
|
|
|
6 |
Mu sõna piad kuul'ma nüüd ka sina.
|
|
| |
pag. 21
|
|
|
8 |
Mu käsku piad ikka sa siin täitma,
|
|
|
9 |
Ja igas asjas mulle abi näitma.
|
|
|
10 |
Siis luban süüa sull' ma palju liha,
|
|
|
11 |
Ja lusti, nalja kõike sugu teha.
|
|
|
12 |
Mul tarvis laiendada riigipiiri.
|
|
|
13 |
Ei kõik maailm näeks minu hiilgus kiiri.
|
|
|
14 |
Sest mine välja, söö kõik rahvas sina,
|
|
|
15 |
Ja nende riigi rajad pärin mina!"
|
|
|
16 |
Noor murdja lasti ahelõast lahti,
|
|
|
17 |
Et pidada võiks riikide peal jahti.
|
|
|
18 |
Luksenburgi neelas ta küll ära,
|
|
|
19 |
Ei kuulnud sest kiigi vähemat kära
|
|
|
20 |
Siis Belgia kraest ta haaras ka kinni,
|
|
|
21 |
Kui see a'as viimaks murdjagi pinni.
|
|
|
22 |
Põgenes ära ta hammaste vahelt
|
|
|
23 |
Hakkas tal taguma raudset ahelt.
|
|
|
24 |
Sealt sörkis murdja, Prantsuse maale
|
|
|
25 |
Otsemat teed siit Parisi poole.
|
|
|
26 |
Kuid siin tal haarati kinni sabast
|
|
|
27 |
Ei jagu saada või riigist nii vabast
|
|
|
28 |
Kõva pähkel, raudkoore all peitus
|
|
| |
pag. 22
|
|
|
30 |
Seda hammustades murdjagi heitus.
|
|
|
31 |
Inglise maale ihaldas ammu,
|
|
|
32 |
Kuid selleks tal puudub pisut rammu,
|
|
|
33 |
Ta ujub küll vees ja lendab õhus
|
|
|
34 |
Kuid siiski leivanälg kõhtu rõhus.
|
|
|
35 |
Siis astus ta Venemaale sammu
|
|
|
36 |
Et proovida siin ju õieti rammu.
|
|
|
37 |
Kuid kotkal kõvad terasest küüned
|
|
|
38 |
Kisuvad välja ta viimsed hambad.
|
|
|
39 |
Kadugu murdja Siberi taigas,
|
|
|
40 |
Ilmale on ta tüütav ja võigas.
|
|
|
| |
|