erm9100010000
koguja teadmata
0
Eesti mehe laul |
||||
1. | ||||
3 | Eesti mees ja tema sugu | |||
4 | Neist ei peeta kuskil lugu | |||
5 | Elab mustan suitsu taren | |||
6 | Puudusen ja palju muren. | |||
2. | ||||
8 | Nurm ja mets on herra oma | |||
9 | See mann orja omma nema | |||
10 | Krahvi, paruni ja vonni | |||
11 | Nende majul kõrge torni. | |||
3. | ||||
13 | Kae kos paistva siidilipu, | |||
14 | Kalleri päält kullanupu, | |||
15 | Et nad suuren avvustusen, | |||
16 | Vaeste vastu armulise. | |||
4. | ||||
18 | Taadre arvu suures pandva | |||
19 | Kallist renti see-eest nõudva | |||
pag. 2 | ||||
21 | Vanast olliva ne orja | |||
22 | Härra olliva kõik kurja. | |||
5. | ||||
24 | Iga päivi palju pesti | |||
25 | Oma nahka maha kisti | |||
26 | Koertega meid vahetedi | |||
27 | Odavast meid ära müüdi. | |||
6. | ||||
29 | Kingiti kui veel es taha, | |||
30 | Tapeti kui koere maha. | |||
31 | Et veel kolelikumb lugu, | |||
32 | Et me oma eesti sugu. | |||
7. | ||||
34 | Kes siin veidi võimust saiva, | |||
35 | Palju ülekohut teiva | |||
36 | Hopmani ja mõisa kupjad, | |||
37 | Olliva need hirmsad tapjad. | |||
8. | ||||
39 | Esmalt nakse prasma vandma, | |||
40 | Pääle see meil selga andma. | |||
pag. 3 | ||||
42 | Külakupjad ja ka kiltred, | |||
43 | Aidamehe pulgajunkrud. | |||
9. | ||||
45 | Olliva kõik ähvardaja. | |||
46 | Laisad raiped teotaja, | |||
47 | Mõni sai neist usutavas! | |||
48 | Ausas teendris härra silmas. | |||
10. | ||||
50 | Oh sa ime mes ta tegi, | |||
51 | Suur olli selle mehe vägi. | |||
52 | Pühajärven olli sõda, | |||
53 | Oma silma näiva seda! | |||
11. | ||||
55 | Viimne hilp sääl seljast kisti! | |||
56 | Eesti rahvast hirmsast pesti! | |||
57 | Aeti neid sääl läbi lipu, | |||
58 | Soldatil olli pika kimbu. | |||
12. | ||||
60 | Usu armas rahvas seda, | |||
61 | Igaüks sai viissada! | |||
pag. 4 | ||||
63 | Kaga Rein sai kakssada! | |||
64 | Muile seda hirmus teti. | |||
13. | ||||
66 | Palju rahvast kokku aeti | |||
67 | Tartu ja ka võru kreisid | |||
68 | Oli mehi igast mõisast | |||
69 | Tenu väga saksal olgu. | |||
14. | ||||
71 | Kel veel hale süda oli, | |||
72 | Valu vähendada püüdis, | |||
73 | Keppi lühendada hüüdis! | |||
74 | Keiser sest es tiia mida, | |||
75 | Mõisniku kõik teiva seda. | |||
15. | ||||
77 | Sest et nende oma poja | |||
78 | Olliva väe valitseja... | |||
79 | Köistega meid kinni kisti | |||
80 | Käed ja jalad seisvad pisti. | |||
pag. 5 16. | ||||
82 | Kui nüüd mõnel valu olli, | |||
83 |
Suust tal heli1 (veri) vällä tulli,
|
|||
84 | Siis ta panti peran jooksma, | |||
85 | Peri päidi takan käima. | |||
17. | ||||
87 | Niida käivad Eesti mehed, | |||
88 | Kuida surm meid hirmsast teret, | |||
89 | Pühajärven vana lepp | |||
90 | Oli Eesti meeste trepp. | |||
18. | ||||
92 | Kapluga neid üles kisti | |||
93 | Anti vemmaldega risti | |||
94 | Verd siis jooksis nii kui kalja | |||
95 | Eesti meeste ihust välja. | |||
19. | ||||
97 | Vana lepp see kargas üles | |||
98 | Kui sääl enamb verd oli kül´les, | |||
99 | Oh mis hirmus hale lugu, | |||
100 | Kandse eesti rahva sugu. | |||
pag. 6 20. | ||||
102 | Kus ma kõnele ehk kõnni... | |||
103 | Siis mu süda seest on lämmi | |||
104 | Eesti mees läks ükskord linna | |||
105 | Kui tal Herra käskis minna. | |||
21. | ||||
107 | Siiski teda koerast puret. | |||
108 | Viimati kõik ära muret, | |||
109 | Valu perast võib ka laulda, | |||
110 | Mõnda hirmust tegu kuulda. | |||
22. | ||||
112 | Herra nimi Redekamm. | |||
113 | Tõise nimi kes oli Tramm. | |||
114 | Nemad tulpa ehitivad, | |||
115 | Keset tsõõri üles leivad. | |||
23. | ||||
117 | Selle pääl siis igal päival | |||
118 | Tuhat Eesti mehel sällän | |||
119 | Iga kord kui neid pesti | |||
120 | Eesti mehi maha kisti | |||
pag. 7 | ||||
122 | Torupilliga neil mängja | |||
123 | Pidiva neil tantsu andma. | |||
24. | ||||
125 | Ausal herral olli naar | |||
126 | Torupilli olli paar | |||
127 | Neide mann siis mängma pidi | |||
128 | Seeni kui neid pesti läbi. | |||
25. | ||||
130 | Eesti mehi pesti hirmsast | |||
131 | Seda teiva ausad herrad | |||
132 | Eesti meeste töö oli raske! | |||
133 | Söögis naadi, vesi kasta ... | |||
134 | Köistega ma teri kandse... | |||
135 | Oma leivasalve pandse... | |||
26. | ||||
137 | Siis sai must et es või süvva | |||
138 | Oma armsad röä hüvva | |||
139 | Kui ma veidi teda seie | |||
140 | Siis ta perast valu aie. | |||
pag. 8 27. | ||||
142 | Eesti mees sa tõstnu naba | |||
143 | Kõtus om sul tsearaba | |||
144 | Armsil vellil jume jookseb | |||
145 | Nii kui mõisa käsku toose. | |||
28. | ||||
147 | Kus ma iste sääl ma ikse, | |||
148 | Kus ma saise saina like. | |||
149 | Kui üits härrä jahin käise, | |||
150 | Oman jalan külma tundse. | |||
151 | Eesti mehe lahki lõigas!!! | |||
152 | Oma jala sisse tõugas?!! | |||
29. | ||||
154 | Süamen ol´l kõige kuumemb | |||
155 | Seda ausa härra tundse | |||
156 | Ausa herra armust tegi | |||
157 | Süamel lits jalad ligi. | |||
30. | ||||
159 | Silmaveega ma nüüd ütle | |||
160 | Kui ma oman meelen mõtle | |||
pag. 9 | ||||
162 | Vana aeg on mööda lännu | |||
163 | Eesti rahvas palju nännu. | |||
31. | ||||
165 | Nii oli vana aja järg | |||
166 | Nüüd on hoopis teine kord | |||
167 | Nüüd me võime rõõmsast laulda | |||
168 | Oma keisri sõna kuulda. | |||
32. | ||||
170 | Hale küll et õpetaja | |||
171 | Omma meie haugutaja | |||
172 | Et me oma patu pärast | |||
173 | Ei saa lahti mõisa kärast. | |||
34. | ||||
175 | Riterdega nema sööva, | |||
176 | Üten lavvan kohvi joova, | |||
177 | See om kõik me vere higi, | |||
178 | Keaki ei lase ligi. | |||
pag. 10 35. | ||||
180 | Henge karjusis end kutsva | |||
181 | Siiski rikkas saada tahtva | |||
182 | Kus om keaki ka kuulnu | |||
183 | Et meil Kristus säärne olnu. | |||
36. | ||||
185 | Kerku saks kui mõisnik ise | |||
186 | Kerjamine on tal selge | |||
187 | Mes om õpetajal vaja | |||
188 | Kui om õpetaja koolnu. | |||
37. | ||||
190 | Proua läsäs maha jäänu | |||
191 | Siis on palumine kantslin. | |||
192 | Läsä kassa peki väljan | |||
193 | Enestel om käen neil mõisa. | |||
38. | ||||
195 | Raha tuleb egä päivi | |||
196 | Toitge esi oma provvat | |||
197 | Ärge saatke vaesest orjast | |||
198 | Rohkemb aastat seitsesada. | |||
pag. 11 39. | ||||
200 | Sai see alustus ja häda | |||
201 | Kui see riisjasugu tulli | |||
202 | Kõrgen mäkin esmalt elli | |||
203 | Oh te peris murejaani. | |||
40. | ||||
205 | Eesti rahva verekaani | |||
206 | Maad ja metsad mõisas teiva | |||
207 | Eesti rahvas vaiva näiva | |||
208 | Eesmalt usku meile anti. | |||
41. | ||||
210 | Perast orjust pääle panti | |||
211 | Siis me jäime neide võrku | |||
212 | Nii kui kiskja hundi kurku. | |||
43. | ||||
214 | Oh sa hirmus ussi sugu | |||
215 | Hirmus oli neide tegu | |||
216 | Alati na peiva sõda | |||
217 | Rahval olli nälg ja häda. | |||
pag. 12 44. | ||||
219 | Neide au ja neide riiki | |||
220 | Nooli püssi pika piigi | |||
221 | Teiva Eesti rahval hirmu | |||
222 | Ei nad leidnud kuskil armu. | |||
45. | ||||
224 | Poola kuningas siis tulli | |||
225 | Eestimaal ja lossin olli | |||
226 | Tahtku nema vai es taha | |||
227 | Poola kuub neid põrut maha. | |||
46. | ||||
229 | Palju omma usku saanu | |||
230 |
Omast varast2 (vauasd) ilma jäänu
|
|||
231 | Kes läks esmalt Venemaale | |||
232 | Kooli pika reisi pääle. | |||
47. | ||||
234 | Juhan Maltsvalt kes läks Krimmi | |||
235 | Ei jäänd tee pääl kuskil kinni | |||
236 | Viis ka oma junkru ära | |||
237 | Es näe enamb Eesti kära. | |||
pag. 13 48. | ||||
239 | Mõisa hirm ja kepivalu | |||
240 | Ai neid vene preestri manu | |||
241 | Nüid om Eesti rahvas segi | |||
242 | Mis kõik hirm ja valu tegi. | |||
49. | ||||
244 | Palju om küll neide sean | |||
245 | Oigamisen suuren vean | |||
246 | Et nad suuren hooletusen | |||
247 | Elava see usu sisen. | |||
50. | ||||
249 | Nööd ei tia seda juttu | |||
250 | Ei ka seda kallis' pitta | |||
251 | Palju käiva vanun jälin. | |||
51. | ||||
253 | Tenu meelest ma nüid ütle | |||
254 | Kui ma vana aega mõtle | |||
255 | Juba hoopis tõine lugu | |||
256 | Mis om nännu Eesti sugu. | |||
pag. 14 52. | ||||
258 | Tenu olgu meie keisril | |||
259 | Kes om armu näitnu vaesil | |||
260 | Kui me ei tee mitte kurja | |||
261 | Ei siis hakka tema harja. | |||
53. | ||||
263 | Au nüid meie keisril olgu | |||
264 | Tuhat kord täl tenu tulgu | |||
265 | Kes om teoorjust keelu | |||
266 | Mõisnikute voli neelnu. | |||
54. | ||||
268 | Esa maas ta nimetatas | |||
269 | Meid see üle manitsetas | |||
270 | Kui siis ütskõrd ära suren | |||
271 | Siiski Isamaad ei ole. | |||
55. | ||||
273 | Vaikne haud kos om mul minna | |||
274 | Tõise sõbra kandva sinna | |||
275 | Sääl ka veel ei ole rahu | |||
276 | Kui ei massa kallist raha. | |||
pag. 15 56. | ||||
278 | Tulevane havvakaivjad | |||
279 | Pil'vad välja luu ja rõivad | |||
280 | Külakelmi karjapoisi | |||
281 | Pilvad luu siis ühest tõise! | |||
57. | ||||
283 | Eesti mees ja tema sugu | |||
284 | Neist ei peeta kuskil lugu | |||
285 | Vaiv ja nälg siin olla ilman | |||
286 | Rahutu ta veel sääl avan. | |||
58. | ||||
288 | Seda aiga palju näiva | |||
289 | Kui nad provvad hauda veiva | |||
290 | Talunaist sääl välja tõiva | |||
291 | Tõiste paika hauda veiva. | |||
59. | ||||
293 | Puhmu all ta aisas kavva | |||
294 | Keaki es kaiva havva | |||
295 | Karjustest see kaibus tulli | |||
296 | Et see naine maa pääl olli. | |||
pag. 16 60. | ||||
298 | Kohtu läbi teda kaeti | |||
299 | Ja siis jälle hauda veeti | |||
300 | Kanepilse piha aian | |||
301 | Suvel haises naine kavva. | |||
61. | ||||
303 | Sest on jutt ka välja tulnu | |||
304 | Et see om nii hirmus olnu | |||
305 | Au ja rikkus om siin ilman | |||
306 | Paremb ase saab ka surman. | |||
62. | ||||
308 | Õigust ei ole Eestimaal | |||
309 | Ei ka sõnal ega teol | |||
310 | Pastor väsib kantsi pääl | |||
311 | Nüüd veel väga engli näol. | |||
63. | ||||
313 | Kes saksa een end alandab | |||
314 | Ta henge Jumal ülendab. | |||
315 | Et meie iks saisas vagaste | |||
316 | Ja nende iket kannase. | |||
pag. 17 64. | ||||
318 | Ei taha nema tarka päid | |||
319 | See teeb neil silma valu | |||
320 | Nad armastavad vangituid | |||
321 | See rõõmsas tege herra luid. | |||
65. | ||||
323 | Nüid nakab aig neil tulema | |||
324 | Et lõig saab täis neil olema | |||
325 | Sest mõni saie valu süid | |||
326 | Om ka palju parem nüid. | |||
66. | ||||
328 | Mu tenu vene keisrile | |||
329 | Õnn tulgu tema riigile | |||
330 | Ja pikk iga täle saagu | |||
331 | Tema kroon ka seisma jäägu. | |||
67. | ||||
333 | Et saas tunda Eesti mees | |||
334 | Avvu andma keisri ees | |||
335 | Ke' meile rahu annab | |||
336 | Ja vaenlasist meid päästab. | |||
pag. 18 68. | ||||
338 | Oh sa Jumal heida armu | |||
339 | Sa võid hoida meie põrmu | |||
340 | Paranda me vaeste ohtu | |||
341 | Enne kui meid kutsud kohtu. | |||
69. | ||||
343 | Kohtu man ei anda aiga | |||
344 | See võib johtu täämba päiva | |||
345 | Kõik meid kutsutakse sinna | |||
346 | Siis kui tuleb ütskord minna. | |||
70. | ||||
348 | Mis sääl põrgun kuuldakse | |||
349 | Moosekandi klimberdusi | |||
350 | Meie saksa saapa plaksu | |||
71. | ||||
352 | Ei ma tia mis see viga | |||
353 | Talupoja au om tsiga | |||
354 | Niida teda vilitetas | |||
355 | Maal ja liinan nimitetas | |||
pag. 19 72. | ||||
357 | Saksa nimi om täl ausa | |||
358 | Uhkus paneb käe puusa | |||
359 | Kui veel saksa keelt ta mõistab | |||
360 | Sis ta õigest nina tõstap. | |||
73. | ||||
362 | Eesti oma rahva sugust | |||
363 | Tuttas mitme meeste tegust, | |||
364 | Kel jo saksa särk om säljän | |||
365 | See om Eesti sugust väljän. | |||
74. | ||||
367 | Säärne mees on seilge tsiga | |||
368 | Täl om tuhat puudust viga | |||
369 | Kel jo saksa särk om säljän | |||
370 | Särgi sisest kiha väljän. | |||
75. | ||||
372 | Mõni kannap kaalan pitsi | |||
373 | Lambanahast kraeristi | |||
374 | Teedmata täl avvu andas | |||
375 | Saksa nime kandma pandas. | |||
pag. 20 76. | ||||
377 | Saksu om ka mitu sugu | |||
378 | Igalühel isenägu | |||
379 | Mõisnik nummer edimine | |||
380 | Kirksant tema järgmine. | |||
77. | ||||
382 | Neide käten kärnätõbi | |||
383 | Teeb neil valu haavu läbi | |||
384 | Mitusada aastat seda | |||
78. | ||||
386 | Vaivab meid see vaiv ja häda | |||
387 | Kord meid oma võrku saiva | |||
388 | Seiva kõik nüid meie vaiva. | |||
79. | ||||
390 | Nema elava siin uhkest | |||
391 | Prasva ööd ja päiva rohkest | |||
392 | Kallist rõivast kea kannab | |||
393 | Seda kõik me vaev neil annab. | |||
80. | ||||
395 | Sandist nema saksas saiva | |||
396 | Kullan hõbedan na käiva | |||
pag. 21 | ||||
398 | Eesti mees sa peris ori | |||
399 | See om sinu vaev ja veri. | |||
81. | ||||
401 | Eesti maa om leinamisen | |||
402 | Ööd ning päiva oigamisen | |||
403 | Neide ikke raskest litsub | |||
404 | Enneaigu hauda kutsub. | |||
82. | ||||
406 | Mõisnik kutsup raha raha | |||
407 | Taadre päält ma taha raha | |||
408 | Küsimata tälle antas | |||
409 | Sälja taga pääle pantas. | |||
83. | ||||
411 | Eesti mehe ütstõist leiva | |||
412 | Kon nad väha mahti saiva | |||
413 | Tõinetõisel pussi teiva | |||
414 | Viimate ka ilma jäiva. | |||
pag. 22 84. | ||||
416 | Säärasi pane sitapütti | |||
417 | Klopi et saas tsial' pudi | |||
418 | Oles tarkust veidi enamb | |||
419 | Lugu oles palju paremb. | |||
85. | ||||
421 | Küll ma mõtli kõigi pidi | |||
422 | Need om ausa' kel tööd veidi | |||
423 | Säitsmes päiv mes kuuled püha | |||
424 | Toidab pastorite kiha. | |||
86. | ||||
426 | Kuvel päival päha õpib | |||
427 | Säitsmendal ta välja klopsib | |||
428 | Mõni lorab, lärmab lompsib | |||
429 | Käega vasta kantslit klopsib. | |||
87. | ||||
431 | Nii ta ütleb oman kõnen | |||
432 | Hingemaad ei saa te enne | |||
433 | Kui om kell 12-e löönu taivan | |||
434 | Siis om hengamaa teil saanu. | |||
pag. 23 88. | ||||
436 | Kae kos armas hengekarjus | |||
437 | Jutussen ta meile varjus | |||
438 | Õppab mehi, õppab naisi | |||
439 | Selle eest tal maa ja mõisa. | |||
89. | ||||
441 | Tund ja kaits ta nõnda prassib | |||
442 | Jutlust ümbre tsõõri vassib | |||
443 | See siis täidab tema keha | |||
444 | Kui tal kees om hästi mahe. | |||
90. | ||||
446 | Keelt ta kurgulakke pessab | |||
447 | See täl tervet mõisat massab | |||
448 | Kae kos om täl ausa amet | |||
449 | Säljän om täl siid ja samet. | |||
91. | ||||
451 | Eesti mees sa mõtle perra | |||
452 | Õdagu ja hom'gu varra | |||
453 | Raskest tööst käe haige | |||
454 | Siiski säljän kotirõiva. | |||
pag. 24 92. | ||||
456 | Saage kerku õpetajas | |||
457 | Kotirõiva lõpetajas | |||
458 | Osta endal neite päid | |||
459 | Siis sa neide seltsi saad. | |||
93. | ||||
461 | Koolitage homme latsi | |||
462 | Et võid julgest astu' platsi | |||
463 | Rumalus meid vangin peab | |||
464 | Pimmen kotin ümbre veab. | |||
94. | ||||
466 | Eesti mees sa ei saa arvu | |||
467 | Et sul puudub tarku toru | |||
468 | Nii kui tõre põrs sa oled | |||
469 | Kui sa rumalusen oled. | |||
95. | ||||
471 | Tarkus võidab ilma ära | |||
472 | Annab sull' ka kallist vara | |||
473 | Ilmlik on kes seda sõuvap | |||
474 | Ning see sisse jääda nõvvap. | |||
pag. 25 96. | ||||
476 | Issand omma jõudu anna | |||
477 | Armu, hoolt sa me eest kanna | |||
478 | Et see päiv jo ütskord tõuses | |||
479 | Ja me silmi tolmust mõses. | |||
97. | ||||
481 | Kaua om meid kotis peetu | |||
482 | Tsea viisi ümbre veetu | |||
483 | Kes om kotist välja pääsnu | |||
484 | Om ka silmad puhtas mõsnu. | |||
98. | ||||
486 | Siis kui mina koolin oli | |||
487 | Siis hirm mulle pääle tulli | |||
488 | Ja ka minnu püiti petta | |||
489 | Keset kotti ümbre vetta. | |||
99. | ||||
491 | Mõni Eesti sugu papp | |||
492 | Om kui mõni viinatops | |||
493 | Äkiline tema kurjus | |||
494 | Et tal suur ja rasse orjus. | |||
pag. 26 100. | ||||
496 | Rahvast, valda valitseda | |||
497 | Vahepääl ka tülitseta | |||
498 | Et täl võim ja lõikus suur | |||
499 | See om tema kuri juur. | |||
101. | ||||
501 | Kahte nime tema kannab | |||
502 | Esi seda teeda annab | |||
503 | Äripäiväl mõisahärra | |||
504 | Pühäpäiväl kirikhärrä. | |||
102. | ||||
506 | Enambast kõik saksa sugu | |||
507 | Tundva Eesti rahvast magu | |||
508 | Sest meil mastas igast nimest | |||
509 | Hammerõiva ja ka linast. | |||
103. | ||||
511 | Vanast ja kõik panti | |||
512 | Hirmu perast meile anti | |||
513 | Kost talust viljakotid | |||
514 | Koolja kanda käteräti | |||
pag. 27 104. | ||||
516 | Oppus latse veiva andid | |||
517 | Villast langa koet kangid | |||
518 | Oppus latse tööd tal teiva | |||
519 | Kotust tälle rõivid veiva. | |||
105. | ||||
521 | Mis täl viga härra olla | |||
522 | Kõigilt poolt täl kokku tulli | |||
523 | Täl om raha täl om mõisa | |||
524 | Oppab ka veel pühast vaimust. | |||
106. | ||||
526 | Ütleb rahvas kannatage | |||
527 | Meie ees end alandage | |||
528 | Seda hääd mis teete meile | |||
529 | Taevan tasutase teile. | |||
107. | ||||
531 | Lehmakene seisa vaga | |||
532 | Mina sõõruta so taga | |||
533 | Minu sõna om sul tõde | |||
534 | Anna oma piim mo kätte. | |||
pag. 28 108. | ||||
536 | Lase vanasti end nüssa | |||
537 | Kui ei lase saad sa pessa | |||
538 | Nüid ei tohita küll pessa | |||
539 | Aga õigus om täl nüssa. | |||
109. | ||||
541 | Eesti mees sa oled rumal | |||
542 | Saks ei ole enamb Jumal | |||
543 | Kui ta tahab kanda viha | |||
544 | Säärne sama luu ja liha. | |||
110. | ||||
546 | Olgu nema kerku saksa | |||
547 | Vai ka peris mõisa Härra | |||
548 | Egal mehel oma õigus | |||
549 | Siis ei putu teid mu võimus. | |||
111. | ||||
551 | Õigus om jo palju paremb | |||
552 | Kahju et ei saanud varemb | |||
553 | Elajas meid enne peeti | |||
554 |
Nii kui tsiku ümber3 (kottin) veeri.
|
|||
pag. 29 112. | ||||
556 | Talupojal saksa karja | |||
557 | Sest naa omma ilma orja | |||
558 | Valdu sisse saksu toitja | |||
559 | Kroonu pääl ka riigi hoidja. | |||
113. | ||||
561 | Oh te võõra rahva sugu | |||
562 | Kui teil om suur kurk ja magu. | |||
563 | Tsea peralt teie õigus. | |||
564 | Rõhutu om nüid te võimus. | |||
114. | ||||
566 | Üits taht keisrit maha laske | |||
567 | Talupoeg lei püssi vasta | |||
568 | Laskjal härral lastas kuppu | |||
569 | Käändas, väändas muidu nuppu. | |||
115. | ||||
571 | Siin om kelmidel veel elu | |||
572 | Vaesel rahval veel üts valu | |||
573 | Maa ja mõts om härra oma | |||
574 | See man omma nema uhke. | |||
pag. 30 116. | ||||
576 | Rendiga nad rahvast hülgva' | |||
577 | Keisri säädust paljus pandva | |||
578 | Et na' viina ei või teta | |||
579 | Ei ka teda liina veta. | |||
117. | ||||
581 | Rahvas olge ütel meelel | |||
582 | Kõnelge ka ütel keelel | |||
583 | Pidage üts kindma nõu | |||
584 | Andkem suurel maa keisril au. | |||
118. | ||||
586 | Ärge andke neile krossi | |||
587 | Laske neile mõne nossi | |||
588 | Madis võtku võerad andid | |||
589 | Kes siin nõudvat kallist rente | |||
119. | ||||
591 | Muid ei saa meie õigust | |||
592 | Süamest võib võtta kaibust | |||
593 | Kepiga na ei või nülgi | |||
594 | Siski kiskva meie sulgi. | |||
pag. 31 120. | ||||
596 | Ärge olge mitte lolli | |||
597 | Elupäeva om kui tolli | |||
598 | Kui om jõudu sada võrra | |||
599 | Vallal om nüid taiva värra. | |||
121. | ||||
601 | Võtke söame kõik rindu. | |||
602 | Minge ütel meelel lendu | |||
603 | Õigas kavven teist ei ole | |||
604 | Kodu otsma teid ei tule. | |||
122. | ||||
606 | Keisrile nüüd kõnelge | |||
607 | Temale nüüd avaldage | |||
608 | Ta viha nuhtlust keelnu | |||
609 | Mõisnikkude voli neelnu. | |||
123. | ||||
611 | Need kes keisrit küllalt petnu' | |||
612 | Palju hääd ta riigist võtnu' | |||
613 | Röövli amet on nüüd otsan | |||
614 | Lamba käiva rahval mõtsan. | |||
pag. 32 124. | ||||
616 | Oh se oli hale lugu | |||
617 | Lamba karjus susse sugu | |||
618 | Preestrid armu kuulutasid | |||
619 | Rahval värki palutasid. | |||
125. | ||||
621 | Nema koolitasid rahvast | |||
622 | Kiigi pidi väega targast | |||
623 | Teiva ööd ja päeva lõikust | |||
624 | Kuulutiva see om õige. | |||
126. | ||||
626 | Nüid om valge ette tulnu | |||
627 | See om puhas õigus olnu | |||
628 | Kuis meid kõvast kinni peeti | |||
629 | Tarkusest meid kaven hoiti. | |||
127. | ||||
631 | Kui na kelmi targas saava | |||
632 | Meie tööd na tühjas teeva | |||
633 | Meie jäeme sis jo vaeses | |||
634 | Arvu poolest vanas naeses. | |||
pag. 33 128. | ||||
636 | Nüid om kõrd jo ette tulnu | |||
637 | Lamba keisri jutul olnu | |||
638 | Kuidas hunti meid om kisknu | |||
639 | Ööd ja päeva' meid om pesnu. | |||
129. | ||||
641 | Näta om ka näide rahu | |||
642 | Mõisnike ei enamb mahu | |||
643 | Elagu siis keisril' laulge | |||
644 | Õnn ning rahu ta pääl' tulgu. | |||
130. | ||||
646 | Oh kui rõõm kui seda näes | |||
647 | Taadre renti enamb es näes | |||
648 | Et me massas keisril' tolli | |||
649 | Nii kui Venemaal see olli. | |||
131. | ||||
651 | Võib ka olla et võib tulla | |||
652 | Kuulutage jälle tälle | |||
653 | Keiser meil om armuline | |||
654 | Armsa esa arvuline. | |||
pag. 34 132. | ||||
656 | Rahu sõbra tulge üten | |||
657 | Kellel söamen ja mõtten | |||
658 | Teke ütstõist sõbras, tutvas | |||
659 | Ärge jääge mitte lõdvas. | |||
133. | ||||
661 | Kiik ne kelmi koera võlsva | |||
662 | Es na kõlba meega seisma | |||
663 | Eesti meiste seltsi liige | |||
664 | Omal maal käib üle kiige. | |||
134. | ||||
666 | Eesti selts om kõige vanemb | |||
667 | Mäletab ka kõige enamb | |||
668 | Kuudekaupa vaevamisi | |||
669 | Kepivalu kaebamisi. | |||
135. | ||||
671 | Au ning tenu keisril olgu | |||
672 | Ta säeb riigi asjad kõrda | |||
673 | Keskel kuradite lossi | |||
674 | Et nad meid siin ei või nossi. | |||
pag. 35 136. | ||||
676 | Joba sõber piipu palat | |||
677 | Joome nüid ka pudel õlut | |||
678 | Meie oma vaev ja veri | |||
679 | See ep piibust välja liri. | |||
137. | ||||
681 | Tõugakem nüid jälle juttu | |||
682 | Sellega ei tee me pattu | |||
683 | Kõrtsmik too meil' veel üks pudel | |||
684 | Sest see jook om maisev vedel. | |||
138. | ||||
686 | Süamel suu mõõdus olgu | |||
687 | Ärge nüid nii palju tooge | |||
688 | Las täl klaasisi sis tuvva | |||
689 | Kõrtsmik sa võid õlut müvva. | |||
139. | ||||
691 | Siin om kõik me au ja vara | |||
692 | Joome õlut klaasist ära | |||
693 | Ei meil ole mõisat valda | |||
694 | Kõrtsmik õlut meile kalda. | |||
pag. 36 140. | ||||
696 | Vaese jook om üsna kõva | |||
697 | Kaunis magus kesvaiva | |||
698 | Juvva küll ei ole näta | |||
699 | Ent ta jõud om kange tunda. | |||
141. | ||||
701 | Juba pea ots om ligi | |||
702 | Otsa saab see tsea tõbi | |||
703 | Ole vaik sa sõge rumal | |||
704 | Seda teeb see hapu humal. | |||
142. | ||||
706 | Julgust Eesti mehe pojal' | |||
707 | Keskmast moodi om meil vaja | |||
708 | Tarkust nõudma enamb vaja | |||
709 | Noor ning vana õp'ma vaprast. | |||
143. | ||||
711 | Siis saab võõral rahva' häbi | |||
712 | Neide kurja tembu läbi | |||
713 | Tapma nülga ja verd võtma | |||
714 | Peava na' maha jätma. | |||
pag. 37 144. | ||||
716 | Eesti mehe rõõmustage | |||
717 | Oma keskel avvustage | |||
718 | Küll ta säeb kõik asjad korda | |||
719 | Saadab röövlid riigist mõrda. | |||
145. | ||||
721 | Vana Eesti herra kurjus | |||
722 | Kui ta kahru viisi karjus | |||
723 | Müts sul pääs sa tsiga, lurjus | |||
724 | Küll ma kisu sind sis karvust. | |||
146. | ||||
726 | Mõni oli hirmsan jahin | |||
727 | Talunaiste perse vahin | |||
728 | Jala päält ta mõisa aie | |||
729 | Oma hirmsa kambri veie. | |||
147. | ||||
731 | Sääl ta hirmust tegu teie | |||
732 | Seda Jumal üksi näie | |||
733 | Mis küll ütel mehe süda | |||
734 | See sääl tundis tuhat häda. | |||
pag. 38 148. | ||||
736 | Kelles vaene naene kaevas | |||
737 | Kuidas härra teda vaevas | |||
738 | Pidi talle perra andma | |||
739 | Tema hirmust tegu kandma. | |||
149. | ||||
741 | Kui üts peigmees naise aie | |||
742 | Esmald ööd ta mõisa aie | |||
743 | Herra võtse uudse mati | |||
744 | Kooris värske piima püti. | |||
150. | ||||
746 | Mõtelge nüid armsa velle | |||
747 | kas see küll ei ole hale. | |||
748 | Kurat põrgun ei tee seda | |||
749 | Mis teeb ritteride süda. | |||
151. | ||||
751 | Usk'e see om ni tõte | |||
752 | Jumal massab neide kätte | |||
753 | Neide au ja uhke elu | |||
754 | Saab ka tuhat kõrda valu. | |||
1
(veri) 2 (vauasd) 3 (kottin) |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
E 55486/520 (4) | 45 % |
|
ERM 87, 1/20 | 45 % |
|
E 1308/23 | 42 % |
|
EÜS XII 1097/1121 (122 & 123) | 35 % |
|
E 78565/92 (1) | 32 % |
|
EKS 4, 29/39 (1) | 30 % |
|
ERA II 29, 73/8 (7) | 24 % |
|
ERA II 11, 21/40 (2) | 22 % |
|
ERA II 29, 65/8 (4) | 19 % |
|
ARS 1, 851/7 (1) | 19 % |
|
E 18415/6 | 19 % |
|
H II 50, 789/98 | 17 % |
|
E 42361/8 | 17 % |
|
EÜS VII 944/50 (3) | 17 % |
|
H I 10, 751/3 (1) | 16 % |
|
H II 51, 401/4 (10) | 15 % |
|
EKmS 4° 1, 277/83 | 13 % |
|
ERA II 29, 69/71 (5) | 13 % |
|
E 19206/10 (2) | 13 % |
|
ERM 100, 36/43 (31) | 12 % |
|
E 58288/9 | 12 % |
|
ERM 109, 32/42 (17) | 12 % |
|
ERA II 40, 411/4 | 10 % |
|
EÜS IV 514 (1189) | 93 % |
|
EÜS IX 1289 (59) | 87 % |
|
E 17318 | 86 % |
|
E 82241 (l) | 77 % |
|
EÜS IX 233 (22, 23) | 73 % |
|
TEM 6, 66 | 71 % |
|
EÜS V 138 (10) | 69 % |
|
EÜS IV 372 (749) | 65 % |
|
ERA II 124, 504/5 (8) | 65 % |
|
E 59399 | 63 % |
|
ERM 141, 37 (17) | 61 % |
|
ERA II 11, 676 (10) | 61 % |
|
EÜS IV 541 (1230) | 61 % |
|
ERA II 63, 65 (122) | 60 % |
|
ERM 100, 69/71 (45) | 59 % |
|
E 83806/7 | 58 % |
|
E 71206 (1) | 57 % |
|
EÜS VII 955 (9) | 57 % |
|
EÜS V 148 (55) | 56 % |
|
ERA II 29, 63/4 (3) | 56 % |
|
E, StK 16, 20/1 (3) | 55 % |
|
EKS 4, 43/5 (3) | 54 % |
|
ERM 21, 8 (3) | 53 % |
|
ERA II 160, 421 (16) | 53 % |
|
ERA II 160, 434 (2) | 53 % |
|
ERM 3, 22 | 50 % |
|
EÜS VII 1175/7 (3) | 50 % |
|