| |
Peiu, kui ka pruudi poolt olivad nn "ametmehed". Ametmehed olid peiu poolt: 1) kaks peiupoissi, 2) kosilane, 3) ajumees. Pruudi poolt ametmehi kutsutakse veljedeks - pruudi ligemad sugulased. Ametmeestel on kindad käes, kinnaste külges paelad. Paeltel tutid otsas. Lehvid rindas. Valged rätikud, preesidega kinni seotud, kaelas. Piitsad käes. Kirikus käisid ainult ametmehed, pruut, peigmees, vanemad, ja kes tahtis pulmalistest. Peigmeest ehtis ajumehe naene. Pruuti kõrvatsinaene - pruudi ligem sugulane. Kõrvatsinaene seisis kirikus pruudi selja taga. Peigmees ametmeestega saadab pruudi koju, sõidab siis oma koju. Pääle selle söödi, joodi, mängiti peigmehe pool - umbes paar tundi. Siis mindi sajaga (saja - saaja. Tõstamaa pool räägitakse "saja") kõigi peigmehe poolt pulmalistega - kõige ees ratsa ajumees, õllekann käes, pruudi poole. See oli pühapäeva õhtupoolikul. Oli viisiks, et võõrad inimesed panid pulmalistele tee kinni. Muidu ei lastud läbi, kui pidi maksetama. Kui saja pruudi kodule ligines, lasti sealt poolt aupaukusi. Saja jäi terveks pühapäeva ööks pruudi poole. Sellel ajal lauldi kõige rohkem sõimamiselaule: siis, kui saja sisse läks, küsisid harilikult pruudi poolt kaasitajad: mis mehed teie olete? etc, peiu poolt kaasitajad käsevad "mede neidu" välja tuua; tuuakse pruudi poolt valts-noorikud, lauldakse laitmiselaule mõlemilt poolt etc. Esmaspäeva hommikul sõitsid kõik pulmalised peigmehe poole. Kõige ees sõitis saja ära, kes nooriku ühes veljedega ära viis. Natukene aega piale selle sõitis saunja pruudi poolt pulmalised järgi. Saunja viis ka pruudi veimevaka "laeva". Laeval olid lipud pääl. Kirstumeesteks, laevameesteks, oli ükskõik kes. Kirstumeestel olid lipud käes. Laeva ei tahetud peigmehe poole sisse lasta. Küsiti võtit. Võti anti veljede kätte. Enne laeva lõhkumist tantsiti joosi. Laeva lõhkumise ajal lauleti. Kui veimevakk avatud, anti peigmehe poolt sugulastele veimi - kindad, sukke, etc. Kindad, sukad, sokid koos nimetati sületäieks. Sületäiele oli vöö ümber seotud. Kes veimi sai, pidi raha maksma. Raha korjasivad vaagnaga veljed. Lõivad piitsaga vaagna alla, ütlesivad: näpuvaeva, näpuvaeva, tugevasti, raskesti. Anti harilikult hõberaha, "valge" raha. Vaskiraha ei tahetud - visati maha. Raha sai pruudile. Kui veimed antud olid, anti pruudi poolt saia, viina - selle eest korjasid veljed ka raha. Lauldi selle juures: |
|
| |
Kes viina võttis, maksis. Niisama saia eest. Raha sai pruudile. Pääle selle oldi päev otsa peigmehe pool. Tantsiti viiuli, torupilli saatel, söödi, joodi, lauleti sõimamise- ehk muid laule. Mängiti ringmängusid. Vanemad mehed ajasivad juttu. Ametmeestel olid ka söögi ajal mütsid peas, kindad käes. Pärastpoole peeti pulmi mõlemil pool. Kummagilt poolt pulmalised läksid ööseks ikka oma koju. |
|
| |
Pulmas oli ka järgmine komme, mida just igal pool pole peetud: nii peigmehe, kui pruudi kodus "varastati" pulmalistel öösel asju - sõrmuseid, saapaid, sukke - pääle riiete. Järgmisel päeval seati "pood" ülesse ja kellelt midagi varastatud oli, pidi oma asja välja "ostma". Raha sai pruudile. "Varastasid" ametmehed, ehk ükskõik kes. |
|