|
|
1 |
Oh, rõemusta süda,
|
|
|
|
2 |
Veel punetavad huuled.
|
|
|
|
3 |
Õnn sul õitseb
|
|
|
|
4 |
Ja lehitsevad tuuled.
|
|
|
|
5 |
Õnn sull' õitseb
|
|
|
|
6 |
Ja kevade nägus,
|
|
|
|
7 |
Ööbik sull' laulab
|
|
|
|
8 |
Ja häälitseb kägu.
|
|
|
|
9 |
Oh, sa'i tea, oh sa'i tea
|
|
|
|
10 |
Kuidas sul kellegagi olla on hea
|
|
|
|
11 |
Kevadel, kui lilled olid õites,
|
|
|
|
12 |
toreda täkuga tuli tema sõites.
|
|
|
|
13 |
Kiitis siis isale põldude pikkust;
|
|
|
|
14 |
Sinule armu, truudust ja rikkust.
|
|
|
|
15 |
Oh, sa'i tea, oh sa'i tea
|
|
|
|
16 |
Kuidas sul kellegagi olla on hea
|
|
|
|
17 |
Nõnda sina jätad kõik isade maja,
|
|
|
|
18 |
Veimevaka võtad ja kõik mis on vaja.
|
|
|
|
19 |
Abikaasa petelik hüüde sind kannab,
|
|
|
|
20 |
Nuttes su ema sull' õnnistust annab.
|
|
|
|
21 |
Oh, sa'i tea, oh sa'i tea
|
|
|
|
22 |
Kuidas sul kellegagi olla on hea
|
|
|
|
23 |
Õnnetus laotab üle pea tiivad,
|
|
|
|
24 |
Sõbrakesed kaasakese kõrtsi sul viivad.
|
|
|
|
25 |
Kodus temal igav ja kodus temal paha;
|
|
|
|
26 |
Kõrtsus nii lõbus on raisata raha.
|
|
|
|
27 |
Oh, sa'i tea, oh sa'i tea
|
|
|
|
28 |
Kuidas sul kellegagi olla on hea
|
|
|
|
29 |
Sõprused, uhkused - petelikud hüüded.
|
|
|
|
30 |
Raha ja kaasavara olid tema püüded.
|
|
|
|
31 |
Neid tema kõrtsule ohvriks seal annab;
|
|
|
|
32 |
Tüli ja riidu säält kodusse kannab.
|
|
|
|
33 |
Oh, sa'i tea, oh sa'i tea
|
|
|
|
34 |
Kuidas sul kellegagi olla on hea
|
|
|
|
35 |
Siis ta sull' valmistab hirmsama koopa,
|
|
|
|
36 |
Mis täis sõimu, vandumist ja hoopa.
|
|
|
|
37 |
Millesse matab siis sind sinu mure,
|
|
|
|
38 |
Ei sa sest pääse, kas ela või sure.
|
|
|
|
39 |
Kaebaja keel, kaebaja keel,
|
|
|
|
40 |
Nutta ja kurta oleks palju sul veel.
|
|
|
| |
|