|
|
1 |
Noormees, kuis see on ju teada,
|
|
|
|
2 |
Kes ei taha üksi jääda,
|
|
|
|
3 |
Et siis peigmees nõnda ütleb,
|
|
|
|
4 |
Kui ta pruudi pääle mõtleb:
|
|
|
|
5 |
Täna laupa, kas see ime,
|
|
|
|
6 |
Väljas pole ka nii pime,
|
|
|
|
7 |
Võtan tallist kõrvi ruuna,
|
|
|
|
8 |
Panen kaenla alla pauna.
|
|
|
|
9 |
Soen pääd ja pesen silmad,
|
|
|
|
10 |
Olen rõemus pruudi üle.
|
|
|
|
11 |
Mõtlen miks ta mulle'i tule;
|
|
|
|
12 |
Lähen ommeti kord välja,
|
|
|
|
13 |
Tahan teha seda nalja,
|
|
|
|
14 |
Lasen ruunal hästi jooksta,
|
|
|
|
15 |
Kätt ja piitsa kõrgel tõsta,
|
|
|
|
16 |
Istun saani, mängin vaani,
|
|
|
|
17 |
Sõidan härra moodi traavi;
|
|
|
|
18 |
Minu kõrvas istub isa
|
|
|
|
19 |
Tema suus on piibunisa.
|
|
|
|
20 |
Astume kord pruudi tuppa,
|
|
|
|
21 |
Küsime säält joonakappa.
|
|
| |
pag. 43
|
|
|
|
23 |
Kül'ap siis ka aru saame,
|
|
|
|
24 |
Pruudi kombed viisid näeme:
|
|
|
|
25 |
Jookseb nurka Annakene,
|
|
|
|
26 |
Mis on minu kaunikene -
|
|
|
|
27 |
Äia voodi ette astun,
|
|
|
|
28 |
"Armas taat," tal, "tere", ütlen.
|
|
|
|
29 |
"Tõuse üles paikene,
|
|
|
|
30 |
Vaat kus tütre peiukene;
|
|
|
|
31 |
Joogem kallist kosjaviina,
|
|
|
|
32 |
Ega see tee teile piina,
|
|
|
|
33 |
Pärast kauba valmis teeme,
|
|
|
|
34 |
Viimaks linnu ära viime."
|
|
|
|
35 |
Siis hüüab kambris pruudike,
|
|
|
|
36 |
Et tule siia peiuke,
|
|
|
|
37 |
Kui on sul käes see kosjaviin,
|
|
|
|
38 |
Laud kaetud valmis on ka siin;
|
|
|
|
39 |
Et võta söö mu silma ees;
|
|
|
|
40 |
Ma olen kindel sinu käes.
|
|
|
|
41 |
Ja pärast tulen saatma teid
|
|
|
|
42 |
Nii kui üks armas meheneid.
|
|
|
| |
|