| |
Balti meremehe laul.
|
|
|
|
2 |
Ma õitsesin, kui roosilill
|
|
|
|
3 |
Oma vaga isa silma all
|
|
|
|
4 |
Ma neidudega schehvti lõin
|
|
|
|
5 |
Ja kompvekka neil kingiks tõin.
|
|
|
|
6 |
Siis aga äkist elukell
|
|
|
|
7 |
Kakskümmend üks lõi ära mul
|
|
|
|
8 |
Mind kutsus välja keisri hüüd:
|
|
|
|
9 |
"Poiss tule teenima mind nüüd."
|
|
|
|
10 |
Ma läksin, võtsin usinast
|
|
|
|
11 |
Siis numbri välja masinast
|
|
|
|
12 |
Et olin ilus, libe, viks
|
|
|
|
13 |
Siis mõisteti mind madruseks.
|
|
|
|
14 |
Kes Vene keisri käsu all
|
|
|
|
15 |
Kas olgu merel ehk ka maal
|
|
|
|
16 |
Peab seitse aastat teenima
|
|
|
|
17 |
Ja mööda ilma rändama.
|
|
|
|
18 |
Ma vaene poiss, kui puuris lind
|
|
|
|
19 |
Kroonlinnas viidi laeva mind
|
|
|
|
20 |
Sääl ümberringi meri ees
|
|
|
|
21 |
Kus elab merevägi sees.
|
|
|
|
22 |
Kõik on seal vene rahva viis
|
|
|
|
23 |
Ta on täis kapsaparadiis
|
|
|
|
24 |
Viltsaapad ja täikasukad
|
|
|
|
25 |
Sääl võeral vastu hõikavad.
|
|
|
|
26 |
Küll ma sain seal vaeva näha,
|
|
|
|
27 |
Gümnastikat mind kästi teha
|
|
|
|
28 |
Jookse suured saapad jalgas
|
|
|
|
29 |
Mõek vööl ja püss selgas.
|
|
|
|
30 |
Ümber kanna rauda, vaske,
|
|
|
|
31 |
Küll see oli, vennas, raske
|
|
|
|
32 |
Kui tõuseb vägi hommikul
|
|
|
|
33 |
Siis keevavett saab antud sull'.
|
|
|
|
34 |
Siis hüüab flotski paralaim
|
|
|
|
35 |
Et kõlab kõik Kronstati linn
|
|
|
|
36 |
Ja meestel kõlab rõõmuhüüd
|
|
|
|
37 |
Et kipitok on valmis nüüd.
|
|
|
|
38 |
Kõik jooksvad kööki, kannud käes
|
|
|
|
39 |
Kust keeva vett saab iga mees
|
|
|
|
40 |
Sest venelased keeva vett
|
|
|
|
41 |
Ju armastavad nagu mett.
|
|
|
|
42 |
Kui soovid sa, siis laku ka
|
|
|
|
43 |
Ehk pane piipu tolmama
|
|
|
|
44 |
Ja supp on ka seal imehea
|
|
|
|
45 |
Oo, vennas, ei sa seda tea.
|
|
|
|
46 |
Seal sees on kapsaussisi
|
|
|
|
47 |
Ja pooleks läinud pussisi
|
|
|
|
48 |
Ka leidub supis rottisi
|
|
|
|
49 |
Ja vanu piibukottisi.
|
|
|
|
50 |
Niimoodi ussisuppi sõin
|
|
|
|
51 |
Ja keevavett ka pääle jõin
|
|
|
|
52 |
Kui jõudis kätte kevade
|
|
|
|
53 |
Siis läksime kõik merele.
|
|
| |
pag. 52
|
|
|
|
55 |
Ma sõitsin ühe laeva peal
|
|
|
|
56 |
Kus masinad ja värgid peal
|
|
|
|
57 |
Kõik olid kõige uuemad
|
|
|
|
58 |
Ja kuulsa inglismeistri tööd.
|
|
|
|
59 |
Ta ainsa tunni aja sees
|
|
|
|
60 |
Kolmkümmend versta lippas vees.
|
|
|
|
61 |
Meil sõit läks välja Kronstatist
|
|
|
|
62 |
Ja juba mõne tunni eest.
|
|
|
|
63 |
Meil paistis silma Soome rand
|
|
|
|
64 |
Mis kutsub rahva suu Transund
|
|
|
|
65 |
Siis Soome eided, tütred seal
|
|
|
|
66 |
Ka tulid meie laeva peal.
|
|
|
|
67 |
Nad müüsid meile sigarid
|
|
|
|
68 |
Ja suhkrusaia, kookisid
|
|
|
|
69 |
Kui vaatasin ma merele
|
|
|
|
70 |
Siis panin äkist tähele.
|
|
|
|
71 |
Üks neiu meie laeva ees
|
|
|
|
72 |
Siis võrguga seal otsis veest
|
|
|
|
73 |
Ta korjas suhkarisi sealt
|
|
|
|
74 |
Mis merde langend laeva pealt,
|
|
|
|
75 |
Ma kärmesti siis nii kui tuul,
|
|
|
|
76 |
Tõin suhkarisi terve kuul
|
|
|
|
77 |
Ja virutasin meresse
|
|
|
|
78 |
Neid kingiks Soome neiule.
|
|
|
|
79 |
Mind trahvis aga komadeer
|
|
|
|
80 |
See eest kui põrgu insener
|
|
|
|
81 |
Mind pani kartsa istuma
|
|
|
|
82 |
Et kroonu vara raiskand ma.
|
|
|
|
83 |
Mu süda aga naeris sees,
|
|
|
|
84 |
Kui istsin kartsas pimedas.
|
|
|
|
85 |
Ja mõtlesin, kui lahti saan,
|
|
|
|
86 |
Siis jälle uue tüki teen.
|
|
|
|
87 |
Kaks kotitäit siis korraga
|
|
|
|
88 |
Ma tahan merde visata.
|
|
|
|
89 |
Siis jälle mõne päeva eest
|
|
|
|
90 |
Sai ankur välja võetud veest.
|
|
|
|
91 |
Siis Muhu randa sõitsime
|
|
|
|
92 |
Sääl ankru välja heitsime
|
|
|
|
93 |
Ka käisin vaatmas Muhumaad
|
|
|
|
94 |
Kust suured silgud tulevad.
|
|
|
|
95 |
Seal jälle imet näha sain
|
|
|
|
96 |
Mis sõber sull' ka rääki võin
|
|
|
|
97 |
Seal ühe maja ukse all
|
|
|
|
98 |
Üks kuju silma paistis mull'.
|
|
|
|
99 |
Ma esmalt mõtlesin siis küll
|
|
|
|
100 |
Mis kuju on seal ukse all
|
|
|
|
101 |
Kas ta on mõni viirastus
|
|
|
|
102 |
Või vanaaegne vägimees.
|
|
|
|
103 |
Kui läksin aga ligemal'
|
|
|
|
104 |
Siis sai pea asi selgeks mul
|
|
|
|
105 |
See imeloom ja hirmutis
|
|
|
|
106 |
See oli Muhu õrnem õis.
|
|
|
|
107 |
Ehk suve päev küll palavalt
|
|
|
|
108 |
Siis paistis alla taeva alt
|
|
|
|
109 |
Aga siiski nägin imelast
|
|
|
|
110 |
Ma seljas kandvat kasukat.
|
|
|
|
111 |
Ja juuksed olid peas tal
|
|
|
|
112 |
Nii lühiksed kui lamba vill
|
|
|
|
113 |
Sest Muhu neidudel see mood
|
|
|
|
114 |
Et juuksed saavad kärbitud.
|
|
| |
pag. 53
|
|
|
|
116 |
Nii et ei märka võeras mees
|
|
|
|
117 |
Kas Mats või Mari on ta ees
|
|
|
|
118 |
Et Saaremaa seal ligidal
|
|
|
|
119 |
Siis läksin seda vaatma veel.
|
|
|
|
120 |
Seal ühe saare nurga sees
|
|
|
|
121 |
On rahval imeline viis
|
|
|
|
122 |
Kui pere heidab voodi
|
|
|
|
123 |
Peavad nad üht imemoodi.
|
|
|
|
124 |
Siis igaüks, kes majas on
|
|
|
|
125 |
Teeb ennast paljaks nii kui konn
|
|
|
|
126 |
Kas olgu Mats vai olgu Mall
|
|
|
|
127 |
Kõik hingvad ühe teki all.
|
|
|
|
128 |
Neil pole soojast puudu siis
|
|
|
|
129 |
Nad elavad kui ülged vees
|
|
|
|
130 |
Ka iga võeras rändaja
|
|
|
|
131 |
Peab samuti ka tegema.
|
|
|
|
132 |
See on sõber terve tõsi
|
|
|
|
133 |
Seda olen näinud isi
|
|
|
|
134 |
Et ees veel oli Hiiumaa
|
|
|
|
135 |
Siis läksin seda vaatama.
|
|
|
|
136 |
Seal jälle uudist näha sain
|
|
|
|
137 |
Mis pisut rääkida ka võin
|
|
|
|
138 |
Seal vaiksel õhtul valja pealt
|
|
|
|
139 |
On kuulda tasast kella healt.
|
|
|
|
140 |
Siis tihti arvab võeras mees
|
|
|
|
141 |
Et lambakari on sul ees
|
|
|
|
142 |
Kui lähed aga ligemal
|
|
|
|
143 |
Siis imet näed, mis üsna hull.
|
|
|
|
144 |
Tal pole lambakari ees
|
|
|
|
145 |
Vaid Hiiu neiu ehetes
|
|
|
|
146 |
Ta kannab rahast rihma vööl
|
|
|
|
147 |
Kus tosin kellasid on pääl.
|
|
|
|
148 |
Seal külles ripub tikkusid,
|
|
|
|
149 |
Pussnuge, tabalukkusid.
|
|
|
|
150 |
Kui Hiiu noormees kosja läeb
|
|
|
|
151 |
Siis jälle imetükki teeb.
|
|
|
|
152 |
Võtab omal' kubu õlgi
|
|
|
|
153 |
Tõstab nööriga nad selga
|
|
|
|
154 |
Ja siis tõttab kosjateele
|
|
|
|
155 |
Kalli pruudi kodu poole.
|
|
|
|
156 |
Sinna jõudes kubu õlgi
|
|
|
|
157 |
Seob voodisamba külge.
|
|
|
|
158 |
Saab peigmeheks ta arvatud
|
|
|
|
159 |
Saab õled voodi tõstetud.
|
|
|
|
160 |
Ei sallita seal kosilast
|
|
|
|
161 |
Saab välja viidud oblast.
|
|
|
|
162 |
Ja noormees pika ninaga
|
|
|
|
163 |
Peab koja poole kompima.
|
|
|
|
164 |
Nii asjalood on Hiiumaal
|
|
|
|
165 |
Seal Eesti taeva naba all
|
|
|
|
166 |
Kui lahkusime Hiiumaalt
|
|
|
|
167 |
Siis saime käsu keisri poolt.
|
|
|
|
168 |
Sõitke ruttu Inglismaale
|
|
|
|
169 |
Liisa võeti kärmelt pääle
|
|
|
|
170 |
Tuli pandi kohe ahju
|
|
|
|
171 |
Hiiumaast mul polnud kahju.
|
|
|
|
172 |
Nüüd, kallis küla Matsike
|
|
|
|
173 |
Suu natukene lahti tee
|
|
|
|
174 |
Ja kuula, pane tähele
|
|
|
|
175 |
Mis laulab, räägib sinule.
|
|
| |
pag. 54
|
|
|
|
177 |
Üks kroonu madrus meremees
|
|
|
|
178 |
Kes reisind kaugel võeras vees
|
|
|
|
179 |
Sa Mats, kes magad ahju peal
|
|
|
|
180 |
Ja ajad Malle taga seal.
|
|
|
|
181 |
Sind ootab õhtul lihapütt
|
|
|
|
182 |
Sa õgid ennast täis kui kott
|
|
|
|
183 |
Ja iialgi ka ahju peal
|
|
|
|
184 |
Sul ei löö laene kaela peal'.
|
|
|
|
185 |
Meil tõusis merel kange tuul
|
|
|
|
186 |
Nii kanget polnud näind ma veel
|
|
|
|
187 |
Torm kiigutas merd koledast'
|
|
|
|
188 |
Laev liikus laentes nii kui last.
|
|
|
|
189 |
Ja viimaks lõhkus vali tuul
|
|
|
|
190 |
Kõik köied, purjed, mastipuud
|
|
|
|
191 |
Ka tüüri torm meil merde viis
|
|
|
|
192 |
Kaks ankurt lasti põhja siis.
|
|
|
|
193 |
Ehk ankrukett küll kõva raud
|
|
|
|
194 |
Neid siiski lõhkus laente jõud.
|
|
|
|
195 |
Siis mõtles iga meremees
|
|
|
|
196 |
Et viimne tunnike meil käes.
|
|
|
|
197 |
No viimaks ilm jäi ilusaks
|
|
|
|
198 |
Ja laened jäivad vaiksemaks
|
|
|
|
199 |
Veel pisut laev meil lippas vees
|
|
|
|
200 |
Siis Inglisrand meil seisis ees.
|
|
|
|
201 |
Ja London kuulus, uhke linn
|
|
|
|
202 |
Mis ilmas kõige suurem on
|
|
|
|
203 |
Me varsti sinna jõudsime
|
|
|
|
204 |
Kus otsad kinni andsime.
|
|
|
|
205 |
Ma istusin õunapuu otsas
|
|
|
|
206 |
Et taskusse toppida neid
|
|
|
|
207 |
Et küllalt seda maitsevat vilja
|
|
|
|
208 |
Saaks võtta, kui süia sa võid.
|
|
|
|
209 |
Siis seisatama ma pidin
|
|
|
|
210 |
Et liiguta ennast ei või
|
|
|
|
211 |
Sest väravast keegi ja käis
|
|
|
|
212 |
Nii õunapuu otsa ma jäin.
|
|
|
|
213 |
Sealt tulivad Karl ja Kata
|
|
|
|
214 |
Noorherra ja õmbluspreili
|
|
|
|
215 |
Ja otse sinna õunapuu alla
|
|
|
|
216 |
Kus otsa ma peatama jäin.
|
|
|
|
217 |
Siia istume murule maha
|
|
|
|
218 |
Siin Katake annad mull' suud
|
|
|
|
219 |
Siin istu ma sugugi'i taha
|
|
|
|
220 |
Sest märjad on rohi ja puud.
|
|
|
|
221 |
Ehk märg küll on see rohi,
|
|
|
|
222 |
Kuid siiski ta puhas meil on
|
|
|
|
223 |
Oh istu mu südame tuvi
|
|
|
|
224 |
Oh istu mu ilu ja õnn.
|
|
|
|
225 |
Karluscha sul alatud mõtted
|
|
|
|
226 |
Oh kuule ära nõnda sa tee
|
|
|
|
227 |
Jää rahul mu Katake kallis
|
|
|
|
228 |
Jää rahul mu südame rõõm.
|
|
|
|
229 |
Nii õunapuu otsas ma seisin
|
|
|
|
230 |
Ei liiguta ennast ei või
|
|
|
|
231 |
Aga süda see vaenlane süda
|
|
|
|
232 |
See tunnistas tehtud tööd.
|
|
| |
pag. 55
|
|
|
|
234 |
Karluscha, kui miski sest juhtub
|
|
|
|
235 |
Kes peastab siis häbi seest mind.
|
|
|
|
236 |
Eks see kes meid ülevalt kuuleb
|
|
|
|
237 |
See muretseb kõikide eest.
|
|
|
|
238 |
Ei ühtegi muret ma'i kanna
|
|
|
|
239 |
See üle mis juhtuma saab
|
|
|
|
240 |
Sest ühtegi osa ma'i annud
|
|
|
|
241 |
See selles kes vaatas teid päält.
|
|
|
|
242 |
Nii sõnasin naljakal toonil
|
|
|
|
243 |
Ma alla sealt lehkavalt puult
|
|
|
|
244 |
Küll see neil vaestel aga
|
|
|
|
245 |
Siis läbi lõi lihast ja luust.
|
|
|
|
246 |
Siis tõusiva Karl ja Kata
|
|
|
|
247 |
Ja läksivad tuldud teed
|
|
|
|
248 |
Ja õunade varast nad kumbki
|
|
|
|
249 |
Ei tohtinud takista seal.
|
|
|
| |
|