| |
Tulli iks üles hummokul
|
|
|
2 |
Tulli iks üles hummokul
|
|
|
3 |
Varra inne valgõt
|
|
|
4 |
Mõsi iks no suu soie pääl'
|
|
|
5 |
Lätsi iks ussõ kaema
|
|
|
6 |
Ussõ iks tsõõri moro pääle
|
|
|
7 |
Miä iks no ussõh olõnõssõ
|
|
|
8 |
Ussõh tsõõri moro pääl
|
|
|
9 |
Muil iks moro är pühedö
|
|
|
10 |
Villo lastu är lapito
|
|
|
11 |
Mino no iks moro pühkimädä
|
|
|
12 |
Villo lastu lapimada
|
|
|
13 |
Miä iks mul tetä, kohe minnä
|
|
|
14 |
Olõ-i iks mul luuda kotoh
|
|
|
15 |
Vaskiluuda vaja pääl
|
|
|
16 |
Neio iks ma tarrõ tagase
|
|
|
17 |
Tarõ lävele lähese
|
|
| |
pag. 109
|
|
|
19 |
Lätsi iks ma uma ime mano
|
|
|
20 |
Marä uma maama mano
|
|
|
21 |
Hillä iks ma imele kõnõli
|
|
|
22 |
Madalusi maamalõ
|
|
|
23 |
Ime-iks-sa-kõnõ, helläkõnõ,
|
|
|
24 |
Anna iks sa mullõ aidavõti
|
|
|
25 |
Veerätelle kirstuvõti
|
|
|
26 |
Lää iks ma aita mäele
|
|
|
27 |
Pääle aida päälikohe
|
|
|
28 |
Kirstu iks kirivä küläle
|
|
|
29 |
Vana iks valgõ varölõ
|
|
|
30 |
Ime iks and aida võtma
|
|
|
31 |
Maama keerät kirstu võtma
|
|
|
32 |
Kirstu iks kirivä küläle
|
|
|
33 |
Vaka valgõ varölõ
|
|
|
34 |
Võti iks ma pauna puutit
|
|
| |
pag. 110
|
|
|
36 |
Mitu nakla langasit
|
|
|
37 |
Haari iks ma pühki puutil
|
|
|
38 |
Lappi viiä langasil
|
|
|
39 |
Saasõ iks puhas puutil
|
|
|
40 |
Sakõ vio langasel
|
|
|
41 |
Neio iks säält jäl tarrõ tagase
|
|
|
42 |
Tarõ lävele lähese
|
|
|
43 |
Ütel iks umalõ imele,
|
|
|
44 |
- Imekene iks helläkene
|
|
|
45 |
Maamakõnõ maräkõnõ
|
|
|
46 |
Saa iks puhas puutil
|
|
|
47 |
Sakõ vüülangasil
|
|
|
48 |
Tulõ iks mul mõtsa minnä
|
|
|
49 |
Tulõ iks ma valla varikohe
|
|
|
50 |
Neio läts sis iks aita ehtimä
|
|
|
51 |
Päälikohe päätima
|
|
| |
pag. 111
|
|
|
53 |
Neio ai iks sälgä hüä hammõ
|
|
|
54 |
Keerät iks pääle kitas nina
|
|
|
55 |
Vööle iks ta köüdi suurõ vüü
|
|
|
56 |
Kui iks no viro vikakaari
|
|
|
57 |
Ette iks täno panni tsõõri põllõ.
|
|
|
58 |
Kui iks no ese aidauss
|
|
|
59 |
Rinda iks tä pani suurõ sõlõ
|
|
|
60 |
Kui iks no järvo jahvikivi
|
|
|
61 |
Pääle iks no lasi laja lehe
|
|
|
62 |
Külä-iks-kui-vele künnilavva
|
|
|
63 |
Panni iks ma tuppõ tuima ravva
|
|
|
64 |
Lätsi iks ma luuda mäele
|
|
|
65 |
Vaski-iks-ma-luuda varikohe
|
|
|
66 |
Kulda-iks-ma-luuda kuusikohe
|
|
|
67 |
Tina-iks-ma-luuda teie pääle
|
|
| |
pag. 112
|
|
|
69 |
Miä iks ma näie minenäni?
|
|
|
70 |
Neio iks ma näie mito imeht,
|
|
|
71 |
Näi iks ma kullatsõ -
|
|
|
72 |
Nä iks ma vasitsõ vasigõ,
|
|
|
73 |
Hõbõhõtsõ hõhvakõsõ
|
|
|
74 |
Üle iks tii minevät
|
|
|
75 |
Varikohe valavat
|
|
|
76 |
Lätsi iks sis, lätsi neiokõnõ
|
|
|
77 |
Kaldo, kaldo kabokõnõ.
|
|
|
78 |
Sai iks ma suurõ söödü pääle,
|
|
|
79 |
Sinnä iks ma sõõru veere pääle.
|
|
|
80 |
Kiä iks no vasta putunõssa,
|
|
|
81 |
Putunõssa, johtonõssa?
|
|
|
82 |
Vasta iks no johto pokan poissi,
|
|
|
83 |
Pokan poissi, mõro miisi
|
|
|
84 |
Ai iks tä rinda riisõlõma,
|
|
|
85 |
Ai iks tä kaala kakõlõma,
|
|
| |
pag. 113
|
|
|
87 |
Ribi iks mu rinnast, kaki kaalast
|
|
|
88 |
Ribi mul rinnast risti-kirä
|
|
|
89 |
Kaki kaalast kaalatsi
|
|
|
90 |
Võti iks ma tuu peräst tuima ravva
|
|
|
91 |
Vüü alt vaiba väitse
|
|
|
92 |
Söödi iks ma poisi süämehe
|
|
|
93 |
Joodi iks ma sisse julgõhe
|
|
|
94 |
Lasi iks ma maalõ poisi massa
|
|
|
95 |
Poisi iks süäme söödu pääle
|
|
|
96 |
Säält sai iks saabas mul verega
|
|
|
97 |
Kajut hurmakarvaline
|
|
|
98 |
Säält iks ma kurvalt kodo tulli
|
|
|
99 |
Tulli iks ma velile vihanõ
|
|
|
100 |
Kurvalt iks ma sei, kurvalt jõi
|
|
|
101 |
Kurvalt iks ma istõ istmõlõ
|
|
|
102 |
Kurvalt iks paigalõ panõhtõ
|
|
| |
pag. 114
|
|
|
104 |
Kiä iks no küündõ küsümä?
|
|
|
105 |
Kua iks no nõssi nõudma?
|
|
|
106 |
Esekene iks imekene
|
|
|
107 |
Ärä iks no lausi meelestäni:
|
|
|
108 |
Tütäri iks hellä linukõnõ,
|
|
|
109 |
Mille sa iks kurvalt kodo tuli?
|
|
|
110 |
Tuli iks sa vihanõ velile?
|
|
|
111 |
Neio iks lausi meelestäni,
|
|
|
112 |
Lausi meele poolõstani
|
|
|
113 |
Tätäkene iks tähekene,
|
|
|
114 |
Maamakõnõ maräkõnõ
|
|
|
115 |
Kui lätsi iks ma luuda mäele
|
|
|
116 |
Vaski lätsi iks ma luuda varikohe
|
|
|
117 |
Mano iks mul tul´l mõro miisi
|
|
|
118 |
Mõro miisi, porku poissi
|
|
|
119 |
Riibi iks mu rinnast, kaki kaalast
|
|
| |
pag. 115
|
|
|
121 |
Ai iks mu rinna riislõma
|
|
|
122 |
Ai iks (ta) mu kaala kakõlõma.
|
|
|
123 |
Ribi iks mu rinnast ristikirä
|
|
|
124 |
Kaki kaalast kaalatsi.
|
|
|
125 |
- Tütär iks ma hellä linukõnõ
|
|
|
126 |
Tuu olga iks sul murõh väikene
|
|
|
127 |
Tuu pelgö peenökõnõ:
|
|
|
128 |
Vahtsõ iks omma vaja pääl,
|
|
|
129 |
Uvvõ aidah orrõ pääl
|
|
|
130 |
Tätäkene iks maamakõnõ
|
|
|
131 |
Mul sai iks poissi tapõtus,
|
|
|
132 |
Tapõtus, hukatus
|
|
|
133 |
Selle sai iks saabas mul verega
|
|
|
134 |
Kaput hulma karvaline -
|
|
| |
pag. 116
|
|
|
136 |
Lätsi iks sis katsi kohtohe
|
|
|
137 |
Mõlõba mõisahe
|
|
|
138 |
Kua sai iks kohus korgõb,
|
|
|
139 |
Kua õigus üleb
|
|
|
140 |
Kohe iks tu poissi matõtegi?
|
|
|
141 |
Lagä kaapo katõtegi?
|
|
|
142 |
Suu iks sinet, maa veret
|
|
|
143 |
Suu iks no singõ sinet
|
|
|
144 |
Maa veret mardiket
|
|
|
145 |
Kohe iks tu neio matõtegi?
|
|
|
146 |
Suu iks no sinet, maa veret
|
|
|
147 |
Suu iks no sinet sitikit
|
|
|
148 |
Maa veret maasikit
|
|
|
149 |
Viländ iks suvõst saa koräda
|
|
|
150 |
Viländ talvõst taadõ panda.
|
|
| |
pag. 117
|
|
|
152 |
Kiä käve iks poissi ikõmahe?
|
|
|
153 |
Lakä kaapo kahitsõmah?
|
|
|
154 |
Käve iks susi ikõmahe;
|
|
|
155 |
Käve kahro kahitsõma
|
|
|
156 |
Susi iks lasi suurõ joro,
|
|
|
157 |
Jänes lasi jälle joro.
|
|
|
158 |
Kiä käve iks neiot ikõmahe
|
|
|
159 |
Ikõmahe nuutskimahe?
|
|
|
160 |
Käve iks ilves ikõmahe
|
|
|
161 |
Käve nuigus nuhkimahe
|
|
|
162 |
Ilves iks iki ilosahe,
|
|
|
163 |
Nugis nuutske nobõhehe
|
|
|
164 |
Oh, iks toda neiokõist
|
|
|
165 |
Kasuvet kabokõist.
|
|
|
| |
|