estk2501300022
Setumaa
Siilivask, K.
1924

Types

Metadata

COL: K. Siilivask
ID: E, StK 25, 130/9 (22)
INF_NIMI: Iriina Kala 68 a.
LOC: Setu, Petseri v., Golovina k.
TMP: 1924
TYP: Surnuitk

Maamakõnõ iks mu kuku maamakõnõ

    2  Maamakõnõ iks mu kuku maamakõnõ
    3  Maamakõnõ iks mu meeli maräkõnõ
    4  Surma sai iks maigu suumano
    5  Katsku haigö kaala mano
pag. 131
    7  Mullõ saatno iks sa sõnagi tsirgult
    8  Roho saanu sa palja varblasõlt
    9  Tsirgu tuln iks sinisiibaga
    10  Varblanõ iks mu vaha jalgoga
    11  Olõs tulnu iks tä tuu sõnaga
    12  Joosnu tuu jutuga;
    13  Ime om nu pikä pingi pääl,
    14  Maama koolu koti pääl
    15  Sada jätnü iks ma tüüdä saisma,
    16  Tuhat tüüd tuumatama
    17  Tsirgult iks võtnu sinisiivo
    18  Jäneselt virga jala
    19  Surma tahtsõ iks maast suu mano
    20  Katsu aost kaala mano
    21  Kui tulle sullõ iks surm suu mano
    22  Tull katsk kaala mano.
pag. 132
    24  Kui liigõ iks su linnu keelekene
    25  Paino partsi suukõnõ
    26  Mullõ ülnü sa iks üts sõnakõnõ,
    27  Mullõ kostnu sa iks kats, kol.
    28  Tuu jäänü iks mul mullani mälehtä
    29  Hani, laskno es ma harvani meelest
    30  No sai iks ma mano maräkõnõ
    31  Ligi suvilinnukõnõ -
    32  Liigu-i su linnu keelekene1
(suukõnõ)
,
    33  Painu-i partsi suukõnõ.
    34  Käe oma no külmä künnär pääni
    35  Jala jahe jakuni.
    36  Maamakõnõ iks mu kulla maama
    37  Seo tei iks no kuri koolukõnõ
    38  Tei kalk katskukõnõ.
    39  Määnest naksi sa iks ello ihkama?
pag. 133
    41  Liiva naksi iks sa ello ihkama
    42  Kalmu naksi iks sa tarrõ tahtma
    43  Selle panti iks sa pikä pingi pääle
    44  Laotõdi lautsilõ.
    45  Sedä mõtlõ õs iks mii meelekene
    46  Tiiä es hellä hingekene
    47  Et iks sa rühit är koolda
    48  Rühit kalmo kaldoda
    49  Ku ta tiäs mi liivaliniget
    50  Ku ta tias mi kalmukaputet
    51  Olõs jo iks mii ette tiidnü:
    52  Kudanu iks mii liivaliniket
    53  Kudanu iks mi kalmukaputit
    54  Sullõ tennü iks mii havva linikitsõ,
    55  Sullõ tennü iks mi kalmu kaputitsõ
    56  Risti pannu iks mii Riia langast
    57  Tennü iks havva haanitsõ
pag. 134
    59  Tennü kalmu kaputitsõ
    60  Risti panno iks mii Riia langatsõ.
    61  Määnest naksi iks sa tarrõ tahtma!
    62  Määnest naksi iks sa ello ihkama!
    63  Sullõ tetti no kuusinõ kodo
    64  Tetti tamminõ tarõ
    65  Seod taha-es iks sa eloh ellä
    66  Seoh taha-es iks sa taloh talitõlla
    67  Pitä iks sa taha es sedä pereht.
    68  Sedä taha es rahvast ravida
    69  Sedä tekk iks tuu kuri koolukõnõ
    70  Hallõ om iks meil külh hauda heitä
    71  Kalist kalmo kaotõlla
    72  Kui pandas no liiva ligonõma
    73  Pandas mulda mädänemä.
    74  Maamakõnõ, iks mu kuku, maamakõnõ,
    75  Maamakõnõ, iks mu meeli maräkõnõ.
pag. 135
    77  Sinno kutsõ iks ma üles, kullakõnõ
    78  No tulõ no iks sa üles mu toelõ
    79  No nõsõ iks sa üles mi nõalõ
    80  Mille tukõ-õi sa üles mu toelõ?
    81  Nõsõ-i üles mu nõalõ?
    82  Kui käve iks ma inne elleneni
    83  kalis üles kasvõh
    84  Kui oli iks sa hani haigusõl
    85  Kõnnõ sa iks üles mu nõalõ,
    86  Tuli üles mu toelõ
    87  No sinno iks jäle painu pallõma
    88  hiida hellile sõnolõ.
    89  Kohe jääse iks sul varik vaesit',
    90  Kohe jääse iks sul kamand kahöleisi!
    91  Kiä naks iks su vaesit hoitma,
pag. 136
    93  Kahölisi kaema.
    94  Kui tulo nä iks üles hummoku
    95  Varra inne valgõt
    96  Uinoso iks nä ossa undõ
    97  Kuumast läävä iks nää pallö pallõldõh
    98  Kia naks iks vaesit süütmä
    99  Oholise oppama?
    100  Kiä nakas näid hoitma hobõsõ jalost,
    101  Kiä kaits karä jalost?
    102  Pallö jäi iks latsi väikeisi
    103  Pallö kanno kasinit.
    104  No kae iks ma ussõ moropääle,
    105  Käe valla vanijalõ:
    106  Tooni aetas iks hobõsit morolõ,
    107  Tooni pardi paja ala.
pag. 137
    109  Imelast lastas iks tooni värävile
    110  Kotost koli hobõsile.
    111  Maamakõnõ iks mu kuku maamakõnõ!
    112  Uma jätä iks no kodo jumalaga
    113  Rahvast rahu tervega.
    114  No viska iks maalõ viläõnn,
    115  Kaksõ maalõ karä õnn!
    116  Kui viskat iks maalõ vilä õnnõ
    117  Kaksõt maalõ karä õnnõ
    118  Sõs sullo iks sõudva suurõ sõira,
    119  laja vasta latsutõlõsõ
    120  Tuuga iks mii käänä kääpäle
    121  Liigu sino liivakolõ
    122  Kui mii iks käü kääpäle
    123  Liigu sino liivakolõ
    124  Pähnä sinnä iks kasve pähitsehe
pag. 138
    126  Palmi-iks-no-puu pähütsehe
    127  Jallaipuu jalotsehe
    128  Kui tulõ no iks suur suvõkõnõ
    129  Tulõ kinä keväjäkene
    130  Kägo tulõ iks no pähnä laulma
    131  Sisask sinno piilma
    132  Ega iks tu kägo kuugu-i
    133  Ega sisask sõnno pillu-i
    134  Nuu ikva iks su latsõ väikese
    135  Kuukva sino kurvalitse
    136  Ikva iks umma imekest
    137  Kahitsõvõ umma kanjat.
    138  Ime saa-i iks ämp koolust kodo tulla
    139  Saa-i iks kalmust kodo kallo
    140  Olõs iks võis veesi koolu:
pag. 139
    142  Veesi koolu kohtohe
    143  Veesi iks mi katsku kantorahe
    144  Olõ-i koolula kohut
    145  Olõ-i katskul kantorat.

1 (suukõnõ)

Contains poems