estk2600470001
VirumaaIisaku
Liiv, Otto (Otu)
1924

Metadata

COL: Otu Liiv
ID: E, StK 26, 47/52 (1)
INF_ELUL: 66 a.
INF_NIMI: Ann Gross
LLIIK: Pulmalaulud
LOC: Iisaku khk., v., Varesmetsa k.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1924

Pulmakombed Iisaku pool (nagu neid veel 20 a. eest peetud).
Laulatus olnud enamjaolt üks nädal enne pulmapidu. Laulatuse aegus erilisi kombeid ei peetud, pruut läheb oma kodu tagasi, peigmees jälle oma kodusse. Nii pruudi kui peigmehe kodudes võtavad laulatusel olnud sugulased viina ja vähemat kehakinnitust. Pulmad algavad vast järgmisel pühapäeval, kus pruudi toomine peigmehe kodusse sünnib. Õhtul enne pulmi on juba rahvas koos, pruudi sugulased pruudi kodus, peigmehe sugulased peigmehe pool. Koosolles süüakse, joodakse viina, trallitakse ja tantsitakse samuti poole ööni. Arvatavasti (?) sel õhtu lauldakse tavaliku pulmalaulu:
    5  Pulmad, oh pulmad,
    6  Nüüd pulmad on käes.
    7  Oh, kui pillid hüüavad,
    8  Rõõmu püssid pauguvad,
    9  Nüüd pulmad on käes.
    10  Nüüd on käed ka kokku pandud,
    11  Sõrmused ka vahetatud,
    12  Lõpetuseks laulis veel
    13  Siis köster taga peal:
pag. 48
    15  Pulmad, oh pulmad,
    16  Nüüd pulmad on käes.
(Võimalik, et laul kusagilt trükitud allikast ammutatud. Jutustaja seda küll ei arvanud).
Pidupäeva hommikul hakkas pruudikodusse, mis nähtavasti pulmamajana teeninud (pulma-pidust peigmehe kodus ei teadnud jutustaja midagi kõnelda), peigmehe kodust ja mujalt pulmarahvast koguma. Olgu tähendatud, et polovertsikute juures korjatud veel piitsaraha enne pruudikodusse tulekut. See piitsaraha korjamine sündinud järgmiselt: pulmalised, kes peigmehe juurde kogunud, istuvad pika laua ümber; laual taldrik. Üks peiupoistest taob pitsavarrega vastu lauda, seega raha andma meelitades. Kes raha andnud, saab peiupoisilt suutäie viina. Piitsaraha läinud peigmehe heaks. Peale selle lauldakse vaimulikke laule ja võetakse vähe viina "karastuseks " sõidu alla". Sõit olnud ikka väga kärarikas. Tee peal peatatud ning uratatud peigmeest, see on "uraa" karjudes tõstetud teda ülesse. See peale võtavad uratajad kui ka teised viina. Pulmamaja läheduses paugutakse ka püssa tulijate poolt. Vähe maad pulmamajast eemal on tee kinni pandud kas puudega või nööriga. Siin nõutud "passi", milleks viin. Siis vast tee lahti.
Pruudikodu õue jõudes panid polovertsikud-mehed endale valged riided ümber, linast juuksed pähe ja habeme lõua alla ning tantsid nii seal. Peale selle mindi peigmehe rahvaga kambrisse. Seal lauldi teretamiseks:
    23  Oh tere, tere pruudike,
    24  Sa puhas, puhas neitsike,
ehk
    27  Ma teretan teid, armsad vennad,
    28  Ma teretan teid, armsad õed,
    29  Ja läkitan teil' palju tervist,
    30  Kas võtate neid vastu mult?
    31  Kes armastuse sisse jäeb,
    32  Küll Jumal seda ise näeb,
Seepeale vastavad pruudikodulased:
    35  Ma teretan teid, peiuvõõrad,
    36  Kes kaugelt ja kes ligidalt.
    37  Kes on teid täna siia saatnud,
    38  Kes omast nõust või omast väest?
    39  Ma usun seda tõeste,
    40  Et taeva peigmees saatnud teid.
Peale sarnaste tervituste istutud kohe söögilauda, mis ammu juba valmis kaetud. Söömaaeg kestab õige kaua. Algatakse ja lõpetatakse teda vaimuliku lauluga. Söögi aegus joodud tublisti õlut ja viina. Peale söömise lõpetamist algavad nooremad tantsu kas samas kambris, kus söödud, kui see nii ruumikas, või teises kambris ehk rehe all. Tantsu järgi peetakse pruudikrantsi mängu. Osavõtjad kõik neiud ja pruut. Neiud võtavad teineteisel kättest kinni, moodustades nii ringi, kus sees kinniseotud silmadega pruut asub, hoides pärga käes. Ringisolejad laulavad: "Ilus haljas, ilus haljas pruudi pärg". Seepeale paneb pruut kellegi neiule pärja pähe. Siis kordub jälle laul ja pärja pähe panemine. Kes kolmas, s. on viimane kord neidudest pärja endale saab, see saab ka kõige ennem mehele.
Pruudikrantsi mängu järgi algab peiumütsi mäng. Noored mehed moodustavad ringi, kus sees nüüd peigmees kinniseotud silmadega ja lihtsa mütsiga käes. Lauldakse: "Ilus haljas, ilus haljas peiu müts." Kellele kolmas kord müts pähe sattub, see kosib teistest varemini naise.
Peale tantsu ja mängude pandud pruut ja peigmees (nii nimetadi neid veel peale laulatustki) kõrvuti toolidele istuma. Laulnud siis pulmarahvas jälle vaimulikke laule ja palvetanud. Peale palvetamist pani pulmaämm - peigmehe ema pruudile tanu pähe. Siis löödi nüüd juba noorikule vastu palgi, sõnades: "Seni kuulsid sa vanemate sõna, nüüd mehe sõna." Selle järgi tõsteti noorik ja mees kolm korda ülesse (toolidega) ja joodi viina. Siis pani pulma ämm põlle ette, kuhu raha korjati. Hüütud ikka: "Põll katki, põll katki". Siis algas liigujoomine, kus juures lauldi noorpaarile: "Nad elagu, nad elagu, nad kaua elagu."
Algas uus söömaaeg, mis jälle tubli aeg kestnud, ning kus rohkest söödud ja joodud. Peale sööki tantsitakse. Nüüd kestab pulm mõnda aega ilma mingi erilise kombeta. Süüakse, juuakse ja trallitakse vaheldamisi. Viimsel söögi ajal enne pulma lõpu tuuakse polovernikute pool kauss munarooga lauale. Kui munaroog söödud, löödakse kauss vastu põrandat puruks. See tähendab tütre lahkumist majast (Eriliselt tähtis olla see kombe siis, kui viimane tütar kodust lahkuda).
Pulm kestis üldse umbes paar päeva.
Mõned täiendused Iisaku poolsele pulmade kirjeldusele Kaarel Vaida poolt, 72 a. vana, pärit. Tubniku mõisast, Illuka vallast, Iisaku kihelkonnast.
Laulatuse juures kirikus on kõrvanaine ja isamees tunnistajateks.
Pulmade aegus viheldakse ja lastakse kupu nalja pärast.
Pruudi silmade tugevuse katsumiseks lastakse teda toast prahti välja pühkida. Prahisse visatakse vaskraha.
Polovernikute juures olnud pulma lõpul järgmine kombe tarvitusel, mis näitas võõrastele äramineku aega. Riputatud viinaga täidetud pudeli, mille kõri külge kaks sarve seotud, (pandud) puude vahele. Puude otsad kahe mehe õlgadel. Kui viinapudel tühjaks rüübatud, pidanud võõrad lahkuma.
Üldse söödud ja joodud neis pulmades "toorel kombel", nagu jutustaja ütleb.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

Contains poems