| |
Noorikutega tehti ennevanasti mitmesuguseid vigureid. Kirikust tulles pandi temale teel kübar pähe ja seoti silmad kinni ja pandi laua taha sööma. Enne ei avatud silmi kui kirstu juures, kus talle harjutanu pähe pandi (Harjutanu oli kõrge paberist torn litrite ja piiprel- pag. 47 lidega kaunistatud pruudi peaehe. Kui noorik seotud silmadega laua taga istus, siis istus ta kõrval peale peigmehe veel peigmehe vend (ametlik vend, mitte lihalik) mõõk käes. Märkus. Teatavasti on Muhus peigmehel ametlik vend, pruudil on sama osa etendajaks keegi tüdruk, n. n. "järgmine", kes laulatuse ajal pruudi ja peigmehe läheduses kirikus altari taga seisavad. Pruudi ja peigmehe peade kohta pandi kaks küünalt, üks pruudi teine peigmehe jaoks; kumma küünal enne ära põles, see usuti enne ära surevat. Peigmehe ametlikul vennal oli mõõk käes, kes pulmalisi ära hoidis, et neist keegi ei pääseks küünalt ära võtma. pag. 48 Kui pruut hakkas õhtul magama minema, siis hüppas ta kolm korda voodis, et proovida voodi tugevust. Ööseks pandi pruudi juure 7-8 aastane tütarlaps magama. |
|
| |
|
|
| |
Teisel päeval võeti harjutanu nooriku peast ja pandi järgmise pähe (järgmine oli pruudile seks samaks otstarbeks, milleks vend peigmehele). Siis võeti kellegi vana naise käest harilik tanu ja pandi noorikule pähe. Siis lõi keegi väikestest tütarlastest noorikule tanu peas olles pähe öeldes |
|
| |
|
|
|
|
5 |
"unusta uni, maleta tanu"
|
|
| |
Märkus: Seda väikest tüdrukut kutsuti tanule lööjaks; tasuks löömise eest sai ta pruudi käest paelu, mis enne nii tavaliselt pulmades pulmalistele jagati. |
|
| |
|
|
| |
Noorik, kellele tanu pähe pandi, võttis selle peast ja viskas kirstu, sealt võeti ta uuesti ära ja pandi talle pähe; nüüdsest silmapilgust pääle jäi ta alaliseks tanukandjaks. |
|
| |
|
|
| |
Märkus. Ka praegu kannavad Muhu naised tanusid. Kuid see tanu on mitmesugused aremisstaadiumid läbi teinud, oma vormi poolest on ta endisel kujul alal hoidunud, kuid kaunistamise ja väljaõmbluse poolest on ta palju erinend. |
|
| |
|
|
| |
Kuna ennevanasti ja veel õige lähedas minevikus tarvitati rohkem tumedaid lõngu väljaõmblemises, on nüüd selle vastu üldine tendents heledamate poole. Samuti on lugu muudegi riietega. Nii peetakse tumedast lõngast "siilikut" vanainimese tundemärgiks, sest nooremail on kõigil heledamad. Igapäevases elus ei saa seda vahetegemist nii näha, kuid eriti paistab see silma pühapäeviti kirikuskäijate juures, kus harilikult kõige moodsamad "siilikud" selga pannakse. Ja võib juba väga hästi riide, eriti siiliku tumeduse läbi otsustada inimese vanaduse üle. Väga hästi võib vahet 20 aastaste tüdrukute, 30 aastaste tüdrukute ja 50 aastaste tüdrukute vahel just riietest. Viimasel ajal jääb tanukandmine harvemaks ja noored naised, noorikud ei kanna tanusid igapäev, eriti kodus mitte. Kui aga kusagile välja minnakse, kas kiriku või nii edasi, siis pannakse tanu pähe. Tanu tarvitavad noored naised ka siis kui nad näiteks väikeste lastele lähevad rõugeid laskma panna, et näidata, et lapse ema last mitte väljaspool abielu pole sünnitand, vaid et laps tanukandjale kuulub. Üldse tarvitavad naised tanu siis, kui nad end eriti ilusaks ja meeldivaks tahavad teha. Vanad eided sellevastu kannavad alati tanusid. Olen tihti neid kuulnud harutavat: "Kuhu mina näotu vana inimene nüüd ilma tanuta lähen." Nii on siis Muhus vanemate naisterahvaste hulgas õige kerge vahet, kes on tüdruk ja kes on naine. Vahetegemine on võimalik ka pühapäeviti kirikus, kus noored ja vanad naised tanusid kannavad. Tanude tegemine on Muhus veel praegugi ikka täiesti moes. On olemas spetsiaalsed tanu meistrid. Kuid iga noor inimene peab oskama tanusid teha, sest kui pea ei või tal seda tarvis olla. Mehelemlnemise ealised tüdrukut, kellel mehelemineseks lootust, valmistavad juba mitu aastat ennemini tanusid, et tarvilikul silmapilgul omal võtta oleks ja ämma- eidelegi saata võiks. Saadab ju tüdruk peale kosjakäiku kosilastega ämmaeidele tavalisesti tanu kingituseks. Ka sukki ja kindaid kujuvad tüdrukud juba tüdruku põlves terve hulga valmis, nimelt pruutandideks, veimevakaks, et neid siis kosjatulemise pühal ja enne pulmi ja pulmade ajal sugulastele ja tuttavatele küllaldaselt jagada oleks. Nüüdsel ajal ei tee see küsimus enam kuigi suurt muret, sest lastakse masinaga kududa jne. Kui ennevanasti, kus see käsitsi sündis, ja kus sukad ja kindad pealegi mitmevärviliselt roositud olid, tarvitasid tüdrukud selleks terve oma nooreea talveõhtud. Seepärast ei ole sugugi imeks panna, kui Muhus ette tuleb vanutüdrukuid, kellel 20-30 paari kindaid ja teist niipalju sukki järel, sest juhtub ju tihtipääle, et kosijaid ei leidu, kuid mis teab tüdruk sellest siis alguses. Ja kui arvesse võtma muhulaste vanasõna "Inimene peab lootma, senni kui ta elab", siis ei ole see sugugi imeks pandav. Oma naiseksaamise vastu valmistatud asju hoiab tüdruk kõige suuremas saladuses muude külatüdrukute eest, sest tungi naisekssaamiseks ei taheta teistele avaldada. Ka tanu häbeneb noor tütarlaps omale pähe proovida, eriti noortemeeste ees, sest ta arvab sellega oma naisekssaamise tungi väljendavat. |
|
| |
|
|
| |
Enne tanu pähe panemist piirdi kääridega pruudi juukseid (juuste piirmine, s.o. teiste sõnadega öeldes juuste lõikamine niisuguseks, kuidas see Muhu naistel ja noorikutel ennevanasti viisiks oli lõigata, mis osalt meele tuletab käesoleval ajal moo- disolevaid "šimmipäid", "poisipäid". Muuseas rõõmustas jutustaja väga, et ta vana inimene oma piirdud juustega käesoleva ajajärgu moodsatest linnapreilidest maha ei jäävat. Sest ta olevat kuulnud, et linnapreilidel see nüüd moodis olevat. Sama rõõmustamist kuulsin veel Muhu-Suurvalla, Linnusse k., L. talu perenaise käest, kel pojad linnas koolis ja kes siis nendelt kuulnud, et ta vanaaegne "šimmipea", piirdud juuksed, nüüd moodis olevat. |
|
| |
|
|
| |
Kirstu juurest, kus noorikule tanu pähe prooviti ja kus ta jäädavaks tanukandjaks jäi, toodi ta (noorik) tuppa. |
|
| |
|
|
| |
Märkus. Kirstud olid ja on praegugi veel lautades, harilikult mitte inimeste elumajades. Ka praegugi on nii siis pruutkirstud lautades, n.n. kirstude lautades. Kuna ju mujal Eestis loomade elumajad lautade nime kannavad, on Muhus selle vastu laudad kirstude ja üldse riiete (eriti naisterahvaste ja vanemate meeste) hoiukohtadeks. Ei tunta ju Muhus aitu riiete hoiukohtadena, nagu see mujal Eestis harilik). |
|
| |
|
|
| |
ja lauldi talle: |
|
| |
|
|
|
|
22 |
Aame seda huiku uulitsalle
|
|
|
|
23 |
Ja häbirätik reasta'alle
|
|
|
|
24 |
Kut soad uiesti ojole,
|
|
|
|
25 |
Teista korda noorikuksi.
|
|
|
|
26 |
Enne see reastas repetagu,
|
|
|
|
27 |
Harimalgad halletagu,
|
|
|
|
28 |
Kut soad uiesti mehele,
|
|
|
|
29 |
Teista korda noorikuksi.
|
|
|
| |
|