eys0108310000
Penna, Peeter
1904
Auustatud h-ra Kallas. |
||||
| Kõige päält pean küll andeks paluma, et nii väga vara oma vanavaraga turule tulen, mis juba minu käes vanaks kipub minema. Oleks küll ammugi saatnud ära, jätsin aga kahel põhjusel veel niikauaks selle saatmise. Esiteks, et tahtsin ühes vanavaraga ka kontserdi aruanne ja järelejäänud (puhas sissetulek) summa Teie kätte ära saata ja teiseks et tahtsin omale kõigest sest materjalist (vanavarakorjandusest) ärakirjad (kopiad) jätta. Et mul aga nüüd kange kibe töö aeg käes, siis ei saanud ma mitte kuidagi mahti maha kirjutuseks ja pidin ikka päevast päevani edasi lükkama, päälegi, nagu ma mäletan, olete Teie vist öölnud, et alles Jõulu ümber Teil neid vaja läheb. Nüüd, kus ma Lindpere kääst kuulsin, et Teie ju nüüd tahate kätte saada, siis ei jäänud mul muud üle, kui ohverdasin seda aega, mis mul Conservatoriumi tööde pääle hädapärast oleks vaja olnud, ümberkirjutamiseks. Ja, Jumal tänatud, sain ka lõpule. | ||||
| Sõnad on küll kaunis halvasti kirjutud, aga ehk saab sellest siiski aru, mis mul juurde lisatud heftis (sõnade heft) ülesmaalitud on. Iga viisi kohas, kus midagi iseäralikku, on mul tähendus juures olemas, aga ma võtan siiski lühidelt kõik (nii hästi viisid, kui sõnad) siin ükshaaval läbi, et mingisuguseid kahtlusi tulla ei võiks. | ||||
| Pean kohe hakatuses tähendama, et suurem hulk sõnu ja ka viisisi, minu arvates, mitte algupäralised, mitte rahvaluule ei ole, - kuid, eks seda tääduse mehed paremini või otsustada, mina aga kirjutasin üles, mis mulle pakuti. | ||||
| 1) Joh. Johannesbergi laulud: I. "Kui esmalt maa ja meri lahkus" - 35 rida; ilma viisita, mõte segane, mitte täielik; II "Hans oli jarmarn ladna mees"- 42 rida, viis N 1 esimesel noodi lehel; ehk küll mõte jääb üheks lõpuni, on siiski kaunike plära koos, mis vast ehk rohkem rahvuslist laadi on. Viis on rahvaviisi laadi, kuid, arvan, et mitte Eesti rahva oma, vaid ennem Sakslastelt laenatud. III Jaani õhtu laul - 13 rida - , puudulik, aga rohkem ei antud, vist meelest ära läinud, ilma viisita. IV "Üks häbemata tüdruk" - 31 rida, viis N 2, esimesel lehel, - ka mitte täielik. Viis, nagu seda märkidest (+) näha, sai lõpus mitmed moodi lauldud, nii et raske öölda, missugune lõpp küll kõige õigem on. Iseloom, minu arvates osalt saksa, osalt vene oma, iseäranis kadansid. V "Oh tere, Eesti isamaa" - 61 rida. Ridade arv juba näitab, et sääl veel midagi puudub, - mis ja kui palju,- kes seda küll teab? Mõte on küll vist rahvuslist laadi, kuid ma siiski arvan, et see mitte täiesti rahva oma ei ole. Niisama ka viis, kuid see on siiski ennem rahva töö. VI Vangi laul - 14 rida - puudulik; viisil - võõras maik juures. Kokku 6 laulu, 203 rida, 4 viisiga. | ||||
| 2) Jaan Tammerik: I) "Kord seisis rohuaia keskel"... 24 rida, viis N 1, II lehel, vist kusagilt laulikust päritud sõnad. Viis kaunis algupäraline, kuid segase rytmusega ja väga tuletab ühte venerahvaviisi. Sai ka, nagu märk (+) näitab kahte moodi lauldud. II Hõissa, poisid..- see on vist eht rahva laul, kui ei eksi, - 12 rida; niisama ka viis - II leht, N 2. III. Mis Sõeru Andres saanud?... - 34 rida, - viis N 3. Laul näib Kodavere kihelkonnast pärit olema, vist sääl ka tekkinud, - kaunis algupäraline, kuid ka segase mõttega ja mitte täielik. Viis on väga vene rahvaviisi moodi ja selle poolest iseäralik, et mitte kõik korratud ei saanud, vaid esimesed 8 takti ainult üks kord, nagu introduction, kuna pärast teised salmid saivad kõik üheksandamast taktist, märgist ( ) pääle lauldud, olgugi et lõpp just niisama oli, kui hakkatud. IV Nüüd lilled õitsvad -, Viis N 7, III lehe pääl, - -pag. 933 - sõnad ei ole mitte kõik välja kirjutatud, sest need olivad Joa küla koolmeistril ühes heftis olemas, mida ta Topmann'ile lubas saata. Viis juba kaunis modern, vist mitte rahva oma, ehk uuemal ajal tekkinud. V Vangi laul - 52 rida, viis N 4, (II leht), -mitte täielik, ehk mõte küll üks ja kaunis selge, viis vist Saksa rahvalt pärandatud. VI Vangi laul. - 16 rida. Viis N 5, III lehel; sõnad võivad küll rahva omad olla, viis vist võersilt (sakstelt) päritud. Lõpp (+ kohalt) 3 moodi lauldud. VII Küll kurblik on poismeeste elu - 16 rida, viis, mis selle laulu juures tarvitatud sai, oli üks venekeelne romance, , mida üleskirjutada ei maksnudki mitte. Sõnad näivad algupäralised olema. Siis oli veel Tammerikul üks viis (N 6, III lehel), millel sõnu ei ole, - kaunis algupäraline rahvaviis, kuid, kas ta Eesti või mõne teise rahva oma (näit. vene) on, - see on küsimine. Kokku Tanmerikult saadud 7 laulu, 154 rida, 7 viisi. | ||||
| 3) Neiu Elise Lentmann: I "Üks veike Hans käis jahi pääl" 12 rida. Viis N 1, leht III. Sõnad, kui ka viis rahvalist laadi, kaunis tühja sisuga, iseäranis viis, nii öölda. Viis pääle selle segase rytmusega, mis vist lauljanna süü on, kes just mitte suur laulja ei näinud olema. Lõpp kahte moodi + kohal. II " Noormees istub puude vilus..." - 14 rida, viis N 2, III lehel. Sõnad puudulikud, mõte ka, viis - eht saksa rahvaviis. Lõpp (+ pääle) väga segase rytmusega. III "Kus viibib minu mõte, meel," - 20 rida, viisil "Ema süda" Hansenist. Kaunis sisuta. IV "Mäe otsas oli talu - 14 rida, viis N 3 III lehel. Laul (sõnad) kaunis kahtlase sisuga; väga võimalik, et rahva seas tekkinud. Viis tuletab väga Soome kyrasiride marschi 30 aastasest sõjast meele, mille mõjul ta vist tekkinud on. V. Üks laevuke laenetes, merel " - 20 rida, viis N 4, III lehel. Sõnad vist kusagilt laulikust pärit, ehk kogu see laul mõne teise mõjul tekkinud, moonutatud. Viis kaunis vene laadi. VI Liiri, lõõri, lõokene" - see on, minu arvates algupäraline, rahva oma; ilma viisita; 24 rida. VII "Üks karjane sääl karja maal" - 28 rida; ilma viisita. Vist original. Kokku 7 laulu, 132 rida, 4 viisi. | ||||
| 4) Karjapoiss : Otto Wakka, 2 laulu, 1 - 8 rida, 2- 12, mõlemad ilma viisita, näivad väga rahva värvi kandma. Esimene on vist veel pikem olemas, kuid veike mees ei osanud pikemaks enam venitada. Kokku 20 rida. 5) Noormees Karel Viisileht laulis 2 laulu, mida ta reisu lauludeks nimetas. Mõlemad kujutavad soldati kroonuteenistuse aega. Ta ütleb, et need laulud ta kroonuteenistuses õpinud teiste soldatide kääst ja need trükis pole ilmunud kunagi, - väga võimalik. Kujutavad Eesti soldati elu ja on vist küll rahvapoegadest loodud. Mõlemad ilma viisita. Esimene 66 rida, 2-24. Kokku - 90 rida. | ||||
| 6) Jakob Soonitsalt saadud 3 laulujupikest on kõik puudulikud, sisuta. Esimesel on ka viis (IV leht, N 1) olemas, mis väga Saksa viisiga ühte käib, - vist on ta võera rahva omandus. Esimesel - 8 rida, 2-6, 3-al - 13. Kokku 27 rida. | ||||
| 7) Hans Tuulwer. See saks laulis meile palju laule, aga 1-7 on niisuguse sisuga, et seda ainult poissmehed (joonud) kõrtsis laulda ja kuulda võivad. Ma kahtlesin kaua aega, et kas maksab neid üleüldse saata, viimaks tulin siiski selle otsusele, et need mitte minu tehtud laulud, vaid minu üleskirjutatud on, ja sulg ju minu kääst maha ei kuku kui ma nad ka ümber kirjutan, sest niisugusi sõnu saab küll ja küll igapääv kuulda. Kirjutasin ka , aga lõpuotsas, heftis, lehek. 53-57. 1-7- kokku 103 rida. VIII "Mardi laul" - 35 rida, viis N 1, IV lehel. On vist päris rahva töö, kahjuks aga vist mitte täielik. Viis on ka päris rahva oma, nagu näha vanemast ajast pärit. IX "Vaat, uit, uit..."; 30 rida, ilma viisita, näib ka rahva luule olema. Paaris kohas pääle 8 rida, tuleb vahele 8 ja 9a, niisama ka 18 ja 19a pääle 18 rida, nii et kokku seda laulu mitte 26 rida, vaid 30 on. Ülepää on Tuulwerilt saadud 168 rida. | ||||
| 8) Mari, Põldmäe perenaene, kelle liignime kahjuks ei tea lauldud ainuke laul, Kadri laul, 6 rida, viis N 1, IV lehel, on küll väga lühike: vist ei osanud ta rohkem sest ei tahaks uskuda, et Kadri nii kehv oli, et tal' rohkem ei pühendatud ridasid, kui ainult 6. Viis, nagu näha, sai kahte moodi lauldud, lõpp koguni 3 moodi, on vist original. - - 9) Juhan Krusta lauldud 4 laulu on kõik puudulikud, kaunis sisutu. Igal ühel on ka oma viis olemas. I "Virumaal olen ma sündind"... 39 rida, millest vahel mõned puuduvad, - Viina laul, - sassis mõtega. Viis N 1, IV lehel kaunis rahvuslist laadi. II "Viin on väga kibe vesi" - 20 rida, - natuke tõsist mõtet on sees, kuid ka kaunis segane. Viis N 2, - kaunis rahvuslik. III "Mardi laul" - selle päälkirja all on ka, nagu näha, viina hymnus tervelt 35 rida pikk, aga siiski mõtet ei ole sees. Viis, N 3, IV lehel, sai väga mitmet moodi lauldud +kohal., 2 venekeelne pealkiri | ||||
|
selgitus jätkub kuni lk. 840, masinakirja koopia puudub | ||||