eys01096200IV
Saaremaa — Jämaja
Talvik, Frieda
1904
Ilmalikud laulud |
||||
| Ka siin on meestehäältega ettekantud viisid ühe oktave võrra kõrgemale kirjutatud. - Lauludes 2 ja 4 läheb mõne koha peal (seal seisavad rõhumärgid) viisirõhk loomulikust laulusõna rõhust kõrvale. Need 2 laulu on aga ka selles mõttes unikumid terves kogus. Igal pool mujal on loomulik kokkukõla sõna ja viisi rõhkude vahel. - Sealjuures ei keela aga üksikute värside lahkuminev silbidearendus mitte neid värsisid ühe ja sellesama viisi peal laulmast. Näituseks laulus Nr. l: | ||||
| Mõnikord, kui tarvis oli silbisid täiendada, lisatakse sõna ning värsi hakatusel juurde (nr. 10) | ||||
| Lauludes Nr. 6 kunni Nr. 12 incl. tegi laulik, enne kui päris laulusõnadega laulma hakkas, sellesama viisi peal ühe väikese sissejuhatuse - iseäraline silbide mäng, millega ta viisist torupilli püüdis imiteerida. Laulus Nr. 10 on see sissejuhatus ülestähendatud. Teisal jälle hakkas ta: aitule, aitule, aiule, aiule ... jne. Nendesama laulude kohta tuleb ka tähendada, et sõnad kohati nähtavasti sassi on aetud, mitmetest lauludest kokkupillutud. Laulik oli puruvana, nõdra mäluga inimene, Küsitav on ka, kas tema laulu nr. 6 viisi tõesti ise teinud, niikui ta hooples. | ||||