eys0205310033
välismaa;
Harjumaa — Kuusalu
Penna, Peeter;
Luud, Karl
1905
Kullimäng |
||||
Selle mängu juures seisivad mängijad nõnda samuti, nagu nõelamängu juures. Mängiti harilikult jõulupühade ajal. | ||||
3 | Kuus kuus kullikene | |||
4 | Kuus kulli küünekene | |||
5 | Kudas kulli pääkene | |||
6 | Kudas kulli silmakene | |||
7 | Kudas kulli nokakene | |||
8 | Nenda'p kulli pääkene | |||
9 |
Kui see meeste meeduvakka1 (mõõdu)
|
|||
10 | Oma meeste ohravakka | |||
11 | Kasupoiste kaeravakka | |||
12 | Nenda'p kulli silmakesed | |||
13 | Kui need kullatud karikud | |||
pag. 532 | ||||
15 |
Nenda'p kulli nokakene2 nokukene
|
|||
16 | Kui see kaevukoogukene | |||
17 | Nenda'p kulli küünekesed | |||
18 | Kui need kuumad vikastined | |||
NB. Kui laulmine lõpetatud, tuleb keegi esimeses reas seisja juurde ja hakkab kepiga maad torkima. Kõne: | ||||
Esimene reas: | ||||
Tere mees tere | ||||
Tuleja: | ||||
Tere Jumaleme | ||||
Esimene reas: | ||||
Mis teed? | ||||
Tuleja: | ||||
Kaevan auk | ||||
Esimene reas: | ||||
Mis auguga teed? | ||||
Tuleja: | ||||
Teen tuld | ||||
Esimene reas: | ||||
Mis tulega teed? - | ||||
Tuleja: | ||||
Soendan vett | ||||
Esimene reas: | ||||
Mis veega teed? | ||||
Tuleja: | ||||
Võtan kugu3 kuke, ööldi: kuko seljast sulgi ja kana seljast karvu |
||||
Esimene reas: | ||||
Mis kukk ja kana kurja teid? | ||||
Tuleja: | ||||
Sõid isanda herned ja emanda läätsed | ||||
Pärast kaksikõnet hakkas augukaevaja põleva õlenuustikuga meesterahvaste jalgevahet suitutama ja neid muidu peksma. Sedasama tehti ka naestega. Üleüldse olla siis kole mäss alganud. | ||||
*1 vt. pag. 526 1 (mõõdu) 2 nokukene 3 kuke, ööldi: kuko |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
EÜS IV 1796 (296) | 30 % |
|
H II 26, 582/3 (4) | 26 % |
|
H IV 3, 559/63 (1) | 22 % |
|
EÜS VIII 1590 (90) | 22 % |
|
EÜS II 663/4 (158) | 21 % |
|
E 7701/2 (14) | 21 % |
|
H I 2, 287 (20) | 21 % |
|
E, StK 18, 110 (84) | 20 % |
|
H II 49, 625/7 (3) | 20 % |
|
EKmS 4° 2, 36 (15) | 19 % |
|
E 85951 (2) | 18 % |
|
EÜS IV 1795 (295) | 18 % |
|
ERM 144, 49/50 (60) | 18 % |
|
EÜS V 646/7 (74) | 17 % |
|
ERA II 123, 288/9 (55) | 17 % |
|
H III 3, 582 (4) | 15 % |
|
E 85280/1 (4) | 15 % |
|
Leoke 1, 286/7 | 15 % |
|
EKmS 4° 4, 463/4 (20) | 15 % |
|
H IV 3, 742/3 (7) | 14 % |
|
H II 43, 780 (10) | 14 % |
|
E 80967/8 | 12 % |
|
H II 23, 309 (8) | 12 % |
|
H II 66, 593/6 (112) | 12 % |
|
ERA II 83, 113/7 (1) | 11 % |
|
EÜS VI 328/9 (11) | 11 % |
|
EÜS IV 326 (622) | 11 % |
|
H III 3, 70/1 (3) | 11 % |
|
Leoke 5, 90/2 (22) | 11 % |
|
H II 16, 166/7 (212) | 11 % |
|
EKmS 8° 2, 416/7 (7) | 11 % |
|
H IV 3, 287/8 (8) | 11 % |
|
ERA II 24, 577/82 (21) | 11 % |
|
ERA II 214, 710 (7) | 10 % |
|
ERA I 3, 273 (32) | 10 % |
|
H III 23, 115/6 (87) | 10 % |
|
H III 14, 113/4 (2) | 10 % |
|