| |
Vanapoisi laul.
|
|
|
|
2 |
Ilma naiseta on paha
|
|
|
|
3 |
Siin maailmas elada,
|
|
|
|
4 |
Armud pillan hoopis maha
|
|
|
|
5 |
Süda vaevab otsata.
|
|
|
|
6 |
Aga naisemees kui paradiisis
|
|
|
|
7 |
Elab suure rõõmu sees.
|
|
|
|
8 |
Öösel magab naise kaisus
|
|
|
|
9 |
:,:Armud mäng'vad lustiväes. :,:
|
|
|
|
10 |
Juhtub süda kurvaks saama
|
|
|
|
11 |
Pole naist, kes rõõmustab,
|
|
|
|
12 |
Tahaks piibu pääl' tuld saada
|
|
|
|
13 |
Pole last kes kätte toob.
|
|
|
|
14 |
Aga naisemees, kui süda nukker
|
|
|
|
15 |
Naine kohe rõõmustab;
|
|
|
|
16 |
Lapsed jooks'vad tema ümber,
|
|
|
|
17 |
:,:Igaüks tuld kätte toob. :,:
|
|
|
|
18 |
Õhtul koju tulles, väsind
|
|
|
|
19 |
Istun nukralt tooli pääl,
|
|
|
|
20 |
Ühte teist ma abiks palun
|
|
|
|
21 |
Riidest lahti võtma tääl.
|
|
| |
pag. 966
|
|
|
|
23 |
Aga naisemees, kui tuleb kodu,
|
|
|
|
24 |
Naine riidest võtab ta,
|
|
|
|
25 |
Aitab voodi, ütleb: tudu
|
|
|
|
26 |
Pea kaissu tulen ma!
|
|
|
|
27 |
Linnast tulles saiad taskus
|
|
|
|
28 |
Pole last kes ära sööb,
|
|
|
|
29 |
Süda tunneb muret, kurbtust,
|
|
|
|
30 |
Pole naist, kes musu toob.
|
|
|
|
31 |
Aga naisemees, kui tuleb koju
|
|
|
|
32 |
Võetaks' vastu nii kui saks.
|
|
|
|
33 |
Igaüks siis küsib ikka
|
|
|
|
34 |
Patsi löövad pliks ja plaks.
|
|
|
|
35 |
Riidehilp mis vanapoisil tarvis
|
|
|
|
36 |
Ostma peab ta;
|
|
|
|
37 |
Magada ei saa tema parsil
|
|
|
|
38 |
Nälg ta ikka tööle aab.
|
|
|
|
39 |
Aga uhkeid riidid, naisemehel
|
|
|
|
40 |
Seisvad kirstud, kapid täis.
|
|
|
|
41 |
Nõnda nendel igal ühel
|
|
|
|
42 |
Teeb see kallis eluõis.
|
|
|
|
43 |
Kui nemad voodis, oh mis moodis
|
|
|
|
44 |
On see kõigil vaadata.
|
|
|
|
45 |
Siis neil armud seis'vad voodis
|
|
| |
pag. 967
|
|
|
|
47 |
Võt'vad rõõmsast' naerata;
|
|
|
|
48 |
Musutavad, kaisutavad
|
|
|
|
49 |
Kättpidi kaendlas magavad
|
|
|
|
50 |
See, mis ilmas, unustavad
|
|
|
|
51 |
Kallist rõõmu maitsevad.
|
|
|
|
52 |
Nii on naisemehe elu
|
|
|
|
53 |
Kallis, armas elada.
|
|
|
|
54 |
Selle ilma rõõmust elu
|
|
|
|
55 |
Igal ajal maits'vad nad.
|
|
|
|
56 |
Aga vanapoiss on teistel naeruks
|
|
|
|
57 |
Sõimatakse pealegi.
|
|
|
|
58 |
See, mis ilmas peetaks' rõõmuks
|
|
|
|
59 |
Sellest ta ei teagi. -
|
|
|
|
60 |
Kui juhtub neiu talle vastu
|
|
|
|
61 |
Kohe süda õhkab sees:
|
|
|
|
62 |
Rõõmus elu saaks tõest' mulle
|
|
|
|
63 |
Kui ma oleks naisemees!
|
|
|
|
64 |
Seega olen kui üks ori
|
|
|
|
65 |
Teistel tööd pean tegema,
|
|
|
|
66 |
Miska minu vana veri
|
|
|
|
67 |
Saab küll vaeva nägema.
|
|
|
|
68 |
Arm tõest' kaebab, väga vaevab
|
|
|
|
69 |
Miks ma naest ei muretse,
|
|
| |
pag. 968
|
|
|
|
71 |
Neiud oot'vad, su peal loot'vad
|
|
|
|
72 |
Rohkesti end kiidavad.
|
|
|
|
73 |
Aga vanapoisi süda
|
|
|
|
74 |
On jäänd kindlaks selle pääl:
|
|
|
|
75 |
Olgu ilmas kui suur häda
|
|
|
|
76 |
Naist ei võta iialgi! -
|
|
| |
(Noodi No 132)
|
|
|
| |
|