eys0305140000
Reisik, Peter (Peeter);
Simm, Juhan
1906
| Kamprilt juhatati meid sealsamas lähedal olevasse: "Vene külasse", kus üks vanamees - Ants Tuhakott - meile nii palju, et meie üles kirjutamast ära väsiksime, pidi laulma. Aga meie nägime varsti ära, et meie kirjaoskamist liiga nõrgaks oli arvatud: meie leidsime vanamehe haige olema, nii et tema käest ainult paarsada rida saime. | ||||
| Vanamees ei tahtnud esiotsa kuidagi laulma hakata. Ta oli oma hingeõnnistuse perast mures ja arvas, kas Jumal teda perast surma mitte ei karista, kui ta veel vanas eas / tema oli 76 aastat vana ja vene usku / "lorilaulusid" hakkab laulma. Meie pidime kõik oma koolis õpitud piiblitundmise tagavara tema ees välja puistama, et temale selgeks teha, et Jumalal ainult hea meel võib olla, kui ta oma laulutagavara meie üleskirjutamise läbi järeltulevatele põlvedele pärandaks. Pika seletuste läbi saime viimaks nii kaugele, et vanamees laulma hakkas. Aga see oli ainult mõneks minutiks, sest siis laulis ta meile koguni mõne koraali ette jne. | ||||
| Viimaks jättis ta laulmise täiesti seisma nii et meie ta käest enam midagi välja meelitada ei saanud. | ||||
| Vanas-Suislepas käisime veel nii mõnegi vana inimese juures, aga kõik meie vaev oli seal täiesti asjata. Igaüks vabandas ennast, et tal kõik meelest täiesti ära on läinud; noores põlves olevat nad küll nii mõnegi laulu teadnud. Nad juhatasivad meile terve rea teisi laulikuid, kes aga punkt niisama meiega tegivad. | ||||
| Kõigepealt käisime seal Kuressaare vallas ringi, aga saime ainult ühe laulikuga kokku, see oli nimelt üks vanamees nimega Jaak Lillimägi (ta oli 69 a.v. ja Luteri usku). Meie teadsime juba enne, et ta napsuvõtja mees oli ja võtsime sellepärast kohe "sorokohvka" ja sigarid ühes. Ta oli selle poolest hea mees, et ta kohe laulma hakkas, ilma et liiga palju ennast paluda oleks lasknud. Iga laulu ees küsis ta: "Nu, nooreärra miast laulu ma lase?" Ta oli nimelt kaasataja ja võis soovi järgi kõiksugusid laulusid ette laulda. Ühtegi laulu ei teadnud ta peast, vaid improviseeris. Et ta palju rahvalaulus ettetulevaid kõnekäändusid teadis, oli tal kerge neid pruukides igast asjast laulu teha. Selleperast ei ole minu arvates tema lauludel suuremat tähtsust. Aga tema käest saime siiski mõni sada rida. Viisisid teadis ta ainult kolm tükki ja tema tõendamise järgi ei olevat neid sealpool rohkem olnudki. | ||||
| Minu seltsimees, kui viisidekirjutaja, oli Kolga-Jaanis minust palju õnnelikum, sest sõnad olivad seal õp. Bergmann'i poolt juba ülesse kirjutatud, nii et ma suuremalt osalt ainult variatsioonidega leppima pidin. Kõige rohkem saime meie Kiriku vallast Vainu tädi käest. Aga et õp. Bergmann tema ema käest väga palju üles oli kirjutanud, siis on tema laulud suuremalt osalt ka variatsioonid "Vanast kandlest". Vainu tädi oli ka kohe ilma pika palveta valmis laulma ja tema käest saime Kolga-Jaanis kõige rohkem ridasid. Ma pean tähendama, et Kolga-Jaani rahvas kohe valmis laulma olivad, kui aga mõne laulu teadsivad. Et aga sealt enamasti kõik juba üles kirjutatud oli, pidime ainult üksikute lauludega leppima, mis veel Vana Kandles sees ei olnud. | ||||
| P. Reisik | ||||
|
Osad pikemast reisikirjast | ||||