eys0306850000
Saaremaa — Kihelkonna
Süda, Peeter
1906
1906 a. suvine rahvalaulude korjanduse reisikirjeldus. |
||||
| pag. 686 1906 a. suvine rahvaviiside korjandus on, nii kui näete, kaunis kehvapoolne. Saadus on: 14 viisi, 30 viiuli ja torupilli tükki ja 320 rida sõnu. | ||||
| Vast ehk olivad möödaläinud aasta sündmused ja sõjasäedus selleks mõjuvad. | ||||
| Inimesed avaldasivad igaühe võera vastu umbusaldust; sellega olivad siis ka laulikud oma teadmistega väga tagasihoidlikud. Tuli ka niisuguseid eitesid ette, kes ütlesivad: "kui ka rubla sõna eest maksaksite, siiski ei ütleks ma teile mitte ühte sõnagi," - ehk neil, nende eneste üteluse järel, midagi "täus" pidi olema. | ||||
| Hiiumaa oleks nüüd - minu arvates lauludest puhas olevat. Ainukene koht, kust veel midagi ehk leiduks, on - Emmaste kihelkond. Kõige tähtsam isik säel, keda mul korda ei läinud kätte saada, on Tiisu Hindrek ("Torupilli Hindrek"). - Keegi - herra, Heller, kes kauemad aega Emmastes oli elanud ja säelt poolseid inimesi heasti tunneb (praegu elutseb ta Keinas), teadis tõendada, et säelpool vana laulude mõistjaid naisi ja mehi, peale kahe - kolme üksiku, ei pidada olema. Nimetatud Heller'it huvitas väga viiside üleskirjutamine; aitas mitmetpidi kaasa, kus vähegi võis: käis külades ette kuulamas, kus pool laulude mõistjaid elab, - et sellega korjajate vaeva märksa kergendada. Palun temale tulevates aruandelehtedes palju tänu avaldada. | ||||
| Pühalepa kihelkonnas, Heltermaal elutseva Gustav Alas'i 50st valtsist ei olnud paljud kaugeltki mitte rahva tükid; suurem hulk nendest olivad kõik enne juba trükis ilmunud nootidest õpitud. Noodipaberil leiate ainult 17 valtsi tema ettemängimise järel üleskirjutatud olema; need olivad enam-vähem rahva muusika põhjal seisvad. Mitmele nendest on rahvas sõnad juurde lisanud, mõned küll na' ropumat sorti, aga - iga see asja riku. - Mis Gustav Alasi iseloomusse puutub, siis peab ütlema, et ta väga lahke vanamees on, kes oma teadmist mitte ei keelnud välja andmast, nagu seda paljude teiste juures võis tähele panna. | ||||
| Hiidlaste viiside iseäralduseks võiks seda nimetada, et nad kõik dur kõlas (majeur) on; ainult mõni üksik nendest on moll kõlas (mineur). Seda võiks ehk sellega seletada, et hiidlased oma iseloomu poolest ülepea väga lustilik ja lõbus rahvas on. Ja tõsi ta on: hiidlasel on alati mõnus nali parasel ajal keele peal valmis. | ||||
| Aastad 20 tagasi, nii jutustavad vanemad inimesed, olla rahvalaul veel väga õitsval järjel olnud, kuna nüüd, mis veel lauldakse, ainult riismed sellest rikkalisest lauluvarast on. Kõik ütlevad: "Miks ei tulnud teie 20 aastat varem, siis ei oleks teie mitte nõnda tühjalt tagasi läinud kui nüüd. Kuna nüüdne kunstlaul rahvalaulu eest on kõrvale tõrjunud, on mitmedki - endisel ajal suured viiside veeretajad - omad viisid sel põhjusel ära unustanud. - Varem olla rahvalaulu pulmade peal, mõisast teult tulles ja mõnel muul puhul, väga palju lauldud. - | ||||
| Üleüldse kokkuvõttes peab tunnistama, et Rõigi kihelkond, - ühes Kõpuga r. laulu poolest kõige ees on; selle järel tuleb Keina, siis Pühalepa ja kõige viimane on - Emmaste. Kärdla ümbrus on rahvaviisidest täitsa vaene. | ||||
| Sõnade kirjutajateks olivad: Keinas - A. Sakkeus, Pühalepas - K. Lember. | ||||
| 9 jaanuaril 1907 a. | ||||