|
|
1 |
Saaremaal kaks kuulust venda,
|
|
|
|
2 |
Kellest räägitakse mõnda,
|
|
|
|
3 |
Noorem Leiger, vanem Tõlus,
|
|
|
|
4 |
Kell' ka vahest olnud hullus.
|
|
|
|
5 |
Lahked olnud rahva vastu.
|
|
|
|
6 |
Aga mõnes asjas järsku,
|
|
|
|
7 |
Kui ta kuulnud omas mõisas
|
|
|
|
8 |
Et on kirik tehtud Keilas
|
|
|
|
9 |
Siis ta väga vihastanud,
|
|
|
|
10 |
Ja mikspärast, ise teadnud,
|
|
|
|
11 |
Mees olnud tugev nii kui lõvi,
|
|
|
|
12 |
Võtnud kätte suure kivi
|
|
| |
pag. 1670
|
|
|
|
14 |
Tahtnud torni puruks lüüa,
|
|
|
|
15 |
Kirikut muidu ära müüa.
|
|
|
|
16 |
Ei ta pole saanud mitte,
|
|
|
|
17 |
Kivi kukkun'd merevette.
|
|
|
|
18 |
Tõlus hakkan'd leenta keetma,
|
|
|
|
19 |
Hiiumaalt läin'd kapsid tooma.
|
|
|
|
20 |
Kui ta juba kodu olnud,
|
|
|
|
21 |
Siis on juba katel keenud.
|
|
|
|
22 |
Kui neil korra sõda tõusis,
|
|
|
|
23 |
Tõlus nende vastu jõudis,
|
|
|
|
24 |
Tõlus viskan'd tõllaratta
|
|
|
|
25 |
Nende järel' mõnda tuppa.
|
|
|
|
26 |
See oli jooksnud üheksa versta.
|
|
|
|
27 |
Sõrvesaare kivi vasta,
|
|
|
|
28 |
Kus ta põiad katki läinud,
|
|
|
|
29 |
Ja veel mõnda paha teinud.
|
|
|
|
30 |
Omaksid siis õpetanud;
|
|
|
|
31 |
Matke mind mu rohuaeda;
|
|
|
|
32 |
Kui teil sõda, ehk muud vaeva,
|
|
|
|
33 |
Hüüdke siis mu haua ääres:
|
|
|
|
34 |
Tõlus, Tõlus, tõuse üles:
|
|
|
|
35 |
Siis ma kohe olen väljas."
|
|
|
|
36 |
Kui need vallatumad lapsed
|
|
|
|
37 |
Kuulnud vanemilt see sõna,
|
|
|
|
38 |
Läinud tema haua ääre,
|
|
|
|
39 |
Hüüdnud nõnda haledasti:
|
|
| |
pag. 1679
|
|
|
|
41 |
Tõlus, Tõlus, Tõuse üles,
|
|
|
|
42 |
Sõda Sõrvesaare ääres."
|
|
|
|
43 |
Tõlus tõstis pea üles.
|
|
|
|
44 |
Siis ta kohe ära nägi,
|
|
|
|
45 |
Et see laste nali oli,
|
|
|
|
46 |
Ei ta enam luband tõusta.
|
|
|
| |
|