| |
Tantsud.
|
|
| |
Pidudel ei olla vanast mitte väga palju tantsitud, mehed joonud, naesed ajanud juttu, ja kaasitanud, nooremad löönud "passi" ja teinud teisi mängusi. Siiski tuli vahepääl lust ka tantsida. Tantsiti iseäranis paljo muidugi pulmadel, siis ka mones paigas varrudel "niga peremis olli". Iseäranis palju lusti sai Lihavõtte pühadel kiige ehk hälli juures ja Jaaniõhtul jaanitulel. Kiigud ja jaanituled on praegust veel täiesti moodus. - Ka muidu kogutakse vahepääl laupäeva ehk pühapäeva õhtutel kuhugile mäekingule ehk metsa varikusse "simmanile". Nii mitmelgi pool nägime ümmargusi tantsuplatsisi, kus "simmani" ajal tantsitakse. Tantsudest oli ennemini üleüldiselt moodus polka, mida ka praegu veel täies hoos keerutatakse. Siis tuli pärast poole veel juurde "leilender" ja "põdra jaht" (Schmetterlingspolka" - põdra-jaht on temal sellepärast nimeks, et selle tantsu viisi järele ka üle terve kihelkonna tuntud Päidla meeste põdra jahi laulu lauldakse. Üleülse on tantsu viiside järele sõnade seadmine kaunis moodas. |
|
| |
|
|
| |
Vene kasatskit olla ennem õige palju iseäranis pulmadel tantsitud, seda aga teinud enamasti vanemad mehed, kui nad juba parajas vintis olnud. Muidugi ei ole niisugusel kasatski tantsimisel venelaste tantsimisega midagi ühist. . . |
|
| |
|
|
| |
Eesti tantsusi ei ole juba kaua mitte enam tantsitud. Siis ja kuna on tuljakut tantsitud ja ka "labajala valtsi" tantsimist mälestavad mõned. Keegi meile neid aga ette mitte ei tantsinud. Algupäralisi tantsust nägime kaks: Esimene Märt Sossi tantsi- tud Kambja kammeris "Varva tants" ja teine Paluperas keegi 60 aastane vanake "Araku tants". Mõlematel on viis teisel ka sõnad. |
|
| |
|
|
| |
Varvatants. Tants seisab kolmest järgust koos. Igaüks järk ise taktis. Tantsivad kaks inimest - meesterahvad. Esimene järk. Umbes sülla pikusel teibal (varvas- ehk varb, millest ka nimi-varvatants) võtavad tantsijad teine teisest otsast parema käega kinni ja hakkavad muusika takti järele aega mööda ühe jala päält teise pääle hõljutades (kall´uten) ringi käima. Kui pool ringi nõnda ära käidud, siis vahetatakse käed, s.o. kumbgi tantsijatest võtab nüüd pahema käega teiba otsast kinni, ja käiakse teisele poole niisamuti pool ringi, muusika esimene järk kordab ennast sellejuures. |
|
| |
|
|
| |
Teine järk. Muusika läheb veel aeglasemaks. Tantsijad võtavad jälle parema käega teiba otsast kinni ja seisavad üksteisele vastamisi. Muusika järele kiigutatakse teibaga lookas paremale ja pahemale poole kokku 16 korda. |
|
| |
|
|
| |
Kolmas järk. Muusika takt muutub rutuliseks. Tantsijad jäävad endisesse seisukorda (s.o. seisavad vastamisi ja hoiavad parema käega teiba otsadest kinni) ja hakkavad käega teiba otsast kinni hoides ruttu üht ja teist jalge üle teiba tõstma, selle juures peab teiba ots ruttu ühest käest teisi minema, et teibast üle tõstetud jalg mitte teiba ja käe pääle rippuma ei jääks. See viimane järk on õige raske ära õppida; teivas võib kergesti käest ära lennata; jalad peavad hästi paenduvad olema, et neid ruttu, ilma vaevata üle teiba võiks tõsta. Seda tantsu olevat õitsis tantsitud. Märt Sossi on Mulgimaalt Halliste kihelkonnast pärit, säält on ka tants ühes toodud. Meie tantsisime varvatantsu suuga tehtud muusika järele, õitsis tantsitud teda torupilli muusika järele - tehtud aga vahepääl ka suuga tantsijate eneste poolt. |
|
| |
|
|
| |
Araku tants. Vana eit, kes meile seda tantsu näitas ei seletanud teda siiski nii hästi ära, et me temast oleksime täiesti aru saanud. Kui küsisime, mis tantsusi ennem tantsiti, vastas ta ka "Araku tantsu" olla tantsitud. Kaks rida tantsijaid seisnud vastamisi üksteisel kätest kinni hoides. Tants seisnud selles, et tantsijaid üks rida paremale teine pahemale laulu takti järele hüppanud "nigu araku" ja siis jälle tagasi s.o, esimene rida pahemale poole ja teine paremale. Selle juures laulnud tantsijad: |
|
| |
|
|
|
|
16 |
Kost sõit siitsmanitsele
|
|
|
|
17 |
Siist sõit siitsmanitsele
|
|
|
|
18 |
Vai siist sõit siitsmanitsele
|
|
|
|
19 |
Jah siist sõit siitsmanitsele
|
|
|
|
20 |
Oh siist sõit siitsmanitsele
|
|
| |
j.n.e.
|
|
| |
Kui küsisime, mis see siitsmanitse͂le tähendab, ei teadnud ta selle pääle meile midagi vastata; ütles, et nõnda lauldud ja tema pikemalt ei teadvat. Ka majalt poolt küsisime selle tantsu järele, aga keegi ei tundnud teda. Niisama "varva tantsu" kui ka "Araku tantsu" viisid on viiside kogus. Ka "varva tantsu" ei tuntud mujal pool; oli näha et ta sisse toodud tants on. |
|
| |
|
|
|
| |
|