eys0507510000
välismaa
Rosenstrauch, Karl Voldemar
1908
| Auustatud Dr. Kallas! | ||||
| Ei või ma täielikult Teile enne kevadet, kui ma kodumaale lähen, aruannet vanavara korjamisest Simuna kihelkonnast anda sest sellekohased tähendused olen ma kodu jätnud. Mõned sõnad siisgi. Salla vallas, ühendud endised 8 valda peab vana laulu kadumist Koila vennaste palve maja mõjuks arvata, kes rahva hulka seda teadmust jõudis istutada, et see suur patt olevat sarnaseid lori laulusid suhu võtta. Asemele astus noorematel uuema aja ring- ja aastat 5-10 tagasi, isamaa laulud, viimaseid lauldakse nüüd väga harva. Tuli sääl ka paar iseloomulist juhtumit ette: Sallas, üks suurematest laulikutest kartis kangest saksu. Hakkab laulma, jäeb aga häkitselt vait ja ütleb: aga need saksa, need saksad, nemad võivad kõik, ei tohi, see puutub neisse ja nad saadavad jälle peksjad ja tapjad külasse, nagu alles tunamullu oli (Üldiselt on see arvamine rahva hulgas, et see peksmine ja punastel aastatel sakste töö oli.) - Paikene, ma ei või, mull on Pandivere herra käes sada rubla ja kui ma laulan, siis läheb see mokka ja ei aidand misgi tõutused ega lubadused. Teine lugu oli Mõisamaal. Keegi Pohlakas laulis juba hulga laulusid, muidugi ei läinud asi ilma viinata, vaid pidi enne pea vinti panema. Häkitselt tuleb lauliku naene, (see ei olnud mitte kodu) juure teibaga ja annab mehele kuklasse, siis kippus veel minu kallale ja kukkus sõimama, mis ma Jumala päeva varas pean inimesi ja tema meest eksitama ja põrgu teele vedama. Ei aidanud ei meelitused ega ähvadused, ei kurjavaimu suud kinni suluta saanud. Ära viis mehe ja oli siis teise ühes poegadega koduse karistuse ja aresti alla pannud. Ka Avanduse ja Laekvere valdade kohta võib sedasama ütelda Paljudes külades ei ole enam temast aimugi, viimased laulikud on umbes 20-30 aasta eest ära surnud. Vastavõtmine oli lahke iseäranis vallakooliõp. poolt. Iseäranis tänu peab Käru tallitaja Kasele ja Irla kooliõp. Räägule ja Muuga kooliõp. Jürgenthalile nimetama, kes mul jõudu mööda abiks olivad. Üleüldiselt tuli rahvalaulu asemele esmalt tuttavad isamaa laulud. (Jannsen, Veske, Koidula), siis ringmängud ja osalt vaikimine. Olge nõnda lahked ja saatke mulle Siimeri adress, ma tahaks mõnda asja tema käest küsida. Jäi veel paar laulikut ülesse kirjutamata, ma andsin temale need adressid, kas läks tall korda neid kinni püüda. Kui ei, siis sõidan ma tuleval kevadel veel kord kõik läbi. Mineval suvel jäin oma asjaga hiljaks ja sellepärast tuli heina aeg peale ja minu tööl ei olnud soovitavat taga järge. Olge nõnda lahked ja teadustage, kunas ilmuvad minu Põhjalilled. Jürgenstein ütles, et Septembril, aga nähtavasti on nad viibinud. Olge nõnda lahke ja saatke mulle Masingite sugu võsa ja Kivid ja killud, mis Kirjanduse Seltsi kulul ilmuvad, nõnda sama ka Noor Eesti III, siis kui ta ilmub. Kui kord kevadel arve tegemine tuleb, küll siis kõik õiendame. Igakord tellida ei ole aega ega lusti. | ||||
| Teie kaarti veel kord läbi lugedes, leitsin, et ühe küsimise vanadest muusika riistadest vastamata olin jätnud. Sarve ja tema mõistjaid on veel mõned olemas, torupilli ei ole. Igal pool on kannel ühe ja kahekordse keeltega aset võtnud (tsitar) ja seda leidub enamiste igas majas. | ||||
| Ootan teilt peatset vastust ja soovin jõudu ja palju edu üleüldisele tööle. Mina pean kõigist eemal olema. | ||||
| Tervitades | ||||
| Vold. Rosenstrauch. | ||||