|
|
1 |
Mõtli ma mõisast müüdaminnehn
|
|
|
|
2 |
Saksatarõ aknõ alta:
|
|
|
|
3 |
Siih nio uhkõ olõneva,
|
|
|
|
4 |
Siih nio kõrgi kõnniva!
|
|
|
|
5 |
Kõik niu saksa sile'ehe -
|
|
|
|
6 |
Suurõ jüvä pääl peetü! -
|
|
|
|
7 |
Herrä nigu helk'va õnnõ
|
|
|
|
8 |
Provva pal'lo punadsõ!
|
|
|
|
9 |
Kost külh nio saksa siia saie
|
|
|
|
10 |
Esandahe elämä?
|
|
|
|
11 |
Saksa saije mujalt maalta,
|
|
|
|
12 |
Toolta maalta torõhelta,
|
|
|
|
13 |
Kuhu um kulda kuhja pantu,
|
|
|
|
14 |
Hõppõ riidahn, riia pääl.
|
|
|
|
15 |
Kuhn um mägi, siäl um mõisa,
|
|
|
|
16 |
Kuhn tii kääne, siäl um kõrts -
|
|
|
|
17 |
Selle mõisit mõõtu pittehn,
|
|
|
|
18 |
Selle kõrtsõ kõnnikihn,
|
|
|
|
19 |
Et siin saksa sugõnõsõ,
|
|
|
|
20 |
Lätsi lakkia laotasõ,
|
|
|
|
21 |
Üts saa mõisa, tõõnõ mõtsa
|
|
|
|
22 |
Kolmas kõrdsi kõigega...
|
|
|
|
23 |
Tahat tunda saksasukku
|
|
|
|
24 |
Muistsit mõisapidäjit?
|
|
| |
pag. 31
|
|
|
|
26 |
Ku' niä tikkõ tiida pittehn
|
|
|
|
27 |
Kõnniti pääl kõõmõlõsõ -
|
|
|
|
28 |
Sis ei tihka teretädä,
|
|
|
|
29 |
Julgu'i anda: "jumal-appi!"
|
|
|
|
30 |
Käüp ku kerkikepiga,
|
|
|
|
31 |
Nigu nukkisnuiaga!
|
|
|
|
32 |
Lõnnõaigu üles tulõ:
|
|
|
|
33 |
Suur sis suu mõskmine -
|
|
|
|
34 |
Otsib omal ojavetta,
|
|
|
|
35 |
Nõvvab pehmed nõdsuvetta,
|
|
|
|
36 |
Taha ei kalgõ kaevuvett
|
|
|
|
37 |
Jäätänü järvevett -
|
|
|
|
38 |
Söögivaihhe suuda mõseb,
|
|
|
|
39 |
Tõõsõ raiskas rõivi pandõhn! -
|
|
|
|
40 |
Nii ei lääki mõisast müüdä
|
|
|
|
41 |
Käänä kavvõst tõista tiida,
|
|
|
|
42 |
Riid või tulla rikastõga
|
|
|
|
43 |
Taplus mõisatarõ kottal.
|
|
|
|
44 |
Suur pand suuhu sillapuus
|
|
|
|
45 |
Rikkas reheahopuus;
|
|
|
|
46 |
Kääna kavvõst uma kängä
|
|
|
|
47 |
Saa ümber saapakundsa. -
|
|
|
|
48 |
Olõ'õi inäb mõisahn illo,
|
|
|
|
49 |
Olõ'õi illo, olõ'õi hüvva:
|
|
|
|
50 |
Näil ka um jo rikkus raisat
|
|
|
|
51 |
Kalõva ärr kakkudu,
|
|
|
|
52 |
Hobõstõ harja verevä
|
|
|
|
53 |
Ratsu kaala rikkudu!
|
|
| |
pag. 32.
|
|
|
|
55 |
Olõ'õi kikkit kirgimähn
|
|
|
|
56 |
Olõ'õi lambid määgimähn!
|
|
|
|
57 |
Külh jõud aig ja tunn kah tulõ
|
|
|
|
58 |
Mil mii silmä nätta saava;
|
|
|
|
59 |
Herrä lätvä hernehirmus,
|
|
|
|
60 |
Sandikotti kaalahna;
|
|
|
|
61 |
Lätva mõtsa lämmind otsma,
|
|
|
|
62 |
Lauta laanikit vidämä;
|
|
|
|
63 |
Sinisärgi samblõ suuhu,
|
|
|
|
64 |
Punapüksi puid ragoma.
|
|
|
|
65 |
Preilikese peenükese,
|
|
|
|
66 |
Nakkasõ kul'la kuuti lüüma
|
|
|
|
67 |
Rihavarsi vaivamma,
|
|
|
|
68 |
Kistavarsi keerutamma;
|
|
|
|
69 |
Noorõherra nigu nodsu:
|
|
|
|
70 |
Küsüse külla, tahtva tallo,
|
|
|
|
71 |
Tükkise takkahn tüdrikill,
|
|
|
|
72 |
Kaesõ takkahn kabõhisil.
|
|
|
|
73 |
Selle lää ma ei mõisast müüda
|
|
|
|
74 |
Rikastõ rehe iista;
|
|
|
|
75 |
Vanast siält valda vaivati
|
|
|
|
76 |
Kihlkunda kisuti! -
|
|
|
|
77 |
Tekkenu esi uma tõvvu,
|
|
|
|
78 |
Kaibkõ esi uma kraavi!
|
|
|
|
79 |
Mi'i saa muijalt modjoraha,
|
|
|
|
80 |
Pakutas palka parembat!
|
|
| |
pag. 33 See eesolev laul ilmus ka suvel 1910. a. Viljandi lehes "Malevas" aga seda laulis kevadel 1910 a. Ants Arakas, kui Lannumetsas olime ühes puid raiumas. |
|
| |
|
|
| |
Esimene käsi kiri läks muidugi Viljandisse, sealt "Maleva" päält kirjutasin nüüd ümber. |
|
| |
|
|
|
| |
|